Keh­ra kla­ve­riõ­pe­ta­ja FA­RIŠTA­MO EL­LER an­dis väl­ja CD-plaa­di

Va­ba imp­ro­vi­sat­sioo­ni õp­pi­nud pia­nist teeb kla­ve­ril muu­si­kat li­saks klah­vi­de­le ka keel­te abil.

Det­semb­ris il­mu­nud soo­lop­laa­dil „Ra­da­del“ ei män­gi Keh­ra Kuns­ti­de­koo­li kla­ve­riõ­pe­ta­ja Fa­riš­ta­mo El­ler val­mis­kir­ju­ta­tud muu­si­kat, vaid imp­ro­vi­see­rib. Ta sel­gi­tab, et imp­ro­vi­sat­sioo­ni te­hak­se eri­ne­vat moo­di, mõ­ned pia­nis­tid on õp­pi­nud imp­ro­vi­see­ri­ma ba­ro­kis­tii­lis. Te­ma ka­su­tab stii­li, mil­le ni­mi on va­ba imp­ro­vi­sat­sioon. Ta ei ka­su­ta kla­ve­ril üks­nes klah­ve, vaid ka kee­li, män­gib ka nii-öel­da kla­ve­ri seest – kla­ve­ri kaas on lah­ti, pe­daal all ning män­gi­ja tõm­bab sõr­me­de või mõ­ne abi­va­hen­di abil üle keel­te. Fa­riš­ta­mo El­ler ka­su­tab abi­va­hen­di­te­na näi­teks pär­leid, kum­mi­pal­li, ket­ti, klaa­si.
Plaa­di väl­jaand­mi­sel oli abiks ta sõ­ber, he­li­loo­ja Sven Sos­nits­ki, kes ka ku­jun­das – plaa­diümb­ri­sel on Fa­riš­ta­mo El­le­ri märk­med, mi­da te­gi plaa­di­ma­ter­ja­li üle kuu­la­tes ja lu­gu­de­le peal­kir­ju mõel­des. Plaa­dil on peal­kir­jad ing­li­se kee­les, alg­selt olid ees­ti­keel­sed: „Ing­li­se keel­de sai tõl­gi­tud, et plaa­diümb­ris ei lä­heks vä­ga sig­ri­mig­riks ning ku­na pal­jud mu kol­lee­gid ja muu­si­kud, kel­le­le võiks see hu­vi pak­ku­da, on mit­te-eest­la­sed.“
Au­tor ole­tab, et klas­si­ka­li­sed muu­si­kud ei ole te­ma muu­si­ka­le pa­rim pub­lik, pi­gem meel­dib see kunst­ni­ke­le või teis­te­le ava­tud mee­le­ga ini­mes­te­le, kel­le mõt­le­mi­ne po­le kin­ni raa­mi­des.
„Mi­nu ämm kuu­las se­da hu­vi­ga, sa­mu­ti me­he vend. Üks kunst­nik on tõe­li­ne fänn, os­tis viis plaa­ti ja lu­bas sõp­ra­de­le kin­ki­da,“ sõ­nab Fa­riš­ta­mo El­ler.
Plaa­di ti­raaž on 300, os­ta saab se­da prae­gu vaid au­to­rilt. 1. veeb­rua­ril on kuns­ti­de­koo­lis plaa­di esit­lus.

Õp­pis Šveit­sis
Imp­ro­vi­sat­sioo­ni õp­pis Fa­riš­ta­mo El­ler pä­rast Ees­ti muu­si­kaa­ka­dee­mia lõ­pe­ta­mist kaks aas­tat Šveit­sis Ba­se­li muu­si­kaü­li­koo­lis, sai sel­lel eria­lal oma tei­se ma­gist­ri­kraa­di.
„Imp­ro­vi­sat­sioon on loo­ming, käed hak­ka­vad ise män­gi­ma. Üks mu õp­pe­jõud üt­les – kui imp­ro­vi­see­ri­mi­se ajal suu­dad mi­da­gi sõ­nas­ta­da, oled ju­ba hil­jaks jää­nud. See po­le tead­lik prot­sess, män­gi­mi­se ajal ju­hib sind muu­si­ka,“ üt­leb ta.
Šveit­sis kü­si­ti mi­tu kor­da, kas tal plaa­ti po­le. Kui eel­mi­sel ke­va­del käis üks te­ma Šveit­si õpe­ta­ja­test Ees­tis meist­ri­kur­sust te­ge­mas, jul­gus­tas ka te­ma plaa­di te­ge­mist kä­si­le võt­ma.
„Ta soo­vi­tas sel­leks an­sam­bel kok­ku pan­na. Mõt­le­sin, et ku­na mul po­le jul­gust muu­si­kuid kok­ku kut­su­da, teen hoo­pis soo­lop­laa­di. Na­gu­nii see viis, kui­das mi­na kla­ve­ril imp­ro­vi­see­rin – kõik need kõ­la­vär­vid ja muu, on vä­ga lai maailm,“ ju­tus­tab Fa­riš­ta­mo El­ler.
Ta üt­leb, et kui­gi ka Ees­tis te­gel­dak­se va­ba imp­ro­vi­sat­sioo­ni­ga, on siin­se­tel pia­nis­ti­del see roh­kem tra­dit­sioo­ni­li­sem ja klah­vi­de­põ­hi­ne: „Ees­tis eri­ti ei lu­ba­ta kla­ve­ri seest män­gi­da, kar­de­tak­se, et see lõ­hub pil­li. Eks pal­jud lõ­hu­vad­ki, sest ei tea, mi­da kla­ve­ri sees to­hib te­ha, mi­da mit­te. Šveit­sis on nei­le, kes ta­ha­vad kla­ve­rit män­gi­da ka seest­poolt, loeng-koo­li­tus, mil­le lõ­pus an­tak­se tun­nis­tus ning siis on sel­li­ne män­gi­mi­ne lu­ba­tud.“
Plaa­di­ma­ter­ja­li sal­ves­tas ta möö­du­nud su­vel muu­si­ka­aka­dee­mia kam­mer­saa­lis, üks pa­la on ka kont­sert­sal­ves­tus 1. juu­lil teat­ri- ja muu­si­ka­muu­seu­mis toi­mu­nud esi­ne­mi­selt: „Män­gi­sin ka­hel päe­val tun­di­de kau­pa. Ma­ter­ja­li oli pal­ju, va­lik sai teh­tud, et oleks või­ma­li­kult mit­me­külg­ne. Ku­na plaa­di ni­mi on „Ra­da­del“, on lu­gu­de peal­kir­ja­des lä­biv tee­ma tee­kond. En­ne sal­ves­ta­mist käi­sin Saa­re­maal, olin pal­ju me­re ää­res.“

Har­ju­tab ja õpe­tab
Kui­gi imp­ro­vi­sat­sioon sün­nib ko­ha­peal, tu­leb ka se­da pi­de­valt har­ju­ta­da, et saa­da uu­si võt­teid ja ideid. Fa­riš­ta­mo El­le­r har­ju­tab kla­ve­rit iga päev. Pea­le sel­le on ta Keh­ra Kuns­ti­de­koo­li kla­ve­riõ­pe­ta­ja, an­nab eria­la­tun­de 1.-5. klas­si las­te­le ja mõ­ne­le täis­kas­va­nu­le. Ühel tüd­ru­kul on ha­ka­nud kla­ve­ri­mäng pal­ju pa­re­mi­ni mi­ne­ma, pä­rast se­da, kui ka te­ma ema hak­kas se­da õp­pi­ma, rõõ­mus­tab ta.
Las­te sun­di­mi­se ase­mel ee­lis­tab õpe­ta­ja nen­de­ga rää­ki­da: „Kui ei viit­si­ta tun­di tul­la, püüan ves­tel­da ja mo­ti­vee­ri­da. Kui sel­le tu­le­mu­se­na tu­leb tun­di mo­ti­vee­ri­tud laps, siis ta ka õpib.“
Imp­ro­vi­sat­sioo­ni Fa­riš­ta­mo El­ler oma õpi­las­te­ga veel ei õpi, küll aga luuak­se muu­si­kat – 8. märt­sil on koo­lis õpi­las­te oma­loo­min­gu­kont­sert.
„Al­gu­ses kaht­le­sin, kas nad on sel­lest hu­vi­ta­tud, kuid tu­li väl­ja, et nad kõik on fän­nid. Ne­mad ise män­gi­vad, mi­na ai­tan kir­ja pan­na,“ sõ­nab kla­ve­riõ­pe­ta­ja, kes on te­gev ka kla­ve­ri­duos KEA­MO, kus saa­dab laul­ja Me­ri­ke Poo­mi kla­ve­ril.