Keh­ra güm­naa­siu­mis on val­la kol­me koo­li Nu­ti­kas La­bor

51
Keh­ra koo­li õpe­ta­ja KA­TI LIL­LE­METS ja KAI­DO KREIN­TAAL uu­ri­vad Nu­ti­ka La­bo­ri pro­jek­ti raa­mes os­te­tud mag­ne­ti­te komp­lek­ti.

„Sel­li­se ko­gu­se õp­pe­va­hen­di­te ost­mi­seks koo­li ra­ha eest oleks ku­lu­nud um­bes 20 aas­tat,“ sõ­nas Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­tor KAI­DO KREIN­TAAL.

Koo­liaas­ta vii­ma­seks õp­pe­pe­rioo­diks jõud­sid Keh­ra güm­naa­siu­mis­se Eu­roo­pa Sot­siaal­fon­di toe­tu­se eest os­te­tud pea­mi­selt loo­dus­tea­dus­te õpe­ta­mi­seks mõel­dud kaas­aeg­sed ja mood­sad õp­pe­va­hen­did. Möö­du­nud ke­va­del esi­tas Keh­ra güm­naa­sium In­no­ve­le Nu­ti­ka La­bo­ri pro­jek­ti, et te­ha Ani­ja val­la kol­me koo­li jaoks – li­saks Keh­ra güm­naa­siu­mi­le veel Ala­ve­re ja Aeg­vii­du koo­li­de­le – uud­se­te õp­pe­va­hen­di­te­ga va­rus­ta­tud la­bor, mis muu­da­vad koo­li­des loo­du­sõ­pe­tu­se, bio­loo­gia, kee­mia, füü­si­ka, geog­raa­fia ja teh­no­loo­gia õp­pi­mi­se mit­me­ke­si­se­maks ja kva­li­teet­se­maks.

In­no­ve toe­tas Nu­ti­ka La­bo­ri pro­jek­ti 150 097 eu­ro­ga. Ani­ja val­la­va­lit­sus kor­ral­das rii­gi­han­ke, mil­le või­tis OÜ To­tal Ees­ti. Eel­mi­se nä­da­la koo­li­va­he­ajaks olid kõik pro­jek­ti raa­mes os­te­tud õp­pe­va­hen­did Keh­ras. Need läk­sid kok­ku maks­ma 104 518 eu­rot. Koo­li­le os­te­tud loo­du­sai­ne­te õp­pe­va­hen­di­te hul­gas on tuu­le-, päi­ke­se- ja ve­si­ni­kue­ner­gia ning bio­ener­gia de­mo­komp­lek­tid, di­gi­taal­sed ar­vu­ti­te­ga ühen­da­ta­vad mik­ros­koo­bid, kä­si-GP­Sid, and­me­ko­gu­rid, eri­ne­vad kat­se­komp­lek­tid, an­du­rid ja mõõ­te­riis­tad, Le­go Edu­ca­tion komp­lek­tid, tor­so, pro­jek­tor ja kaa­me­rad, ka­pid sead­me­te hoius­ta­mi­seks.

Koo­li teh­no­loo­giak­las­si os­te­ti pro­jek­ti­ra­hast pea­le väik­se­ma­te sead­me­te veel la­ser­pink, mis või­mal­dab eri­ne­vaid ma­ter­ja­le – pui­tu, teks­tii­li, pa­be­rit, me­tal­li, vi­nee­ri, PVCd, kum­mi – lõi­ga­ta ning nei­le ar­vu­tis ku­jun­da­tud teks­te ja pil­te gra­vee­ri­da.

Koo­li di­rek­tor Kai­do Krein­taal ar­vu­tas, et sel­li­se ko­gu­se õp­pe­va­hen­di­te ost­mi­seks koo­li ee­lar­vest oleks ku­lu­nud um­bes paar­küm­mend aas­tat. Sa­mas tõ­des ta, et füü­si­kak­las­sis oli se­ni osa õp­pe­va­hen­deid veel 1960nda­test aas­ta­test.

Füü­si­kaõ­pe­ta­ja Ka­ti Lil­le­mets sel­gi­tas, et eu­rop­ro­jek­ti toel os­te­tud õp­pe­va­ra või­mal­dab li­saks õp­pe­ka­vas ole­va­te prak­ti­lis­te töö­de lä­bi­vii­mi­se­le te­ha as­ju, mis po­le niiöel­da ko­hus­tus­li­kud, kuid an­na­vad roh­kem või­ma­lu­si ka õpi­las­tel käed kül­ge pan­na, et õp­pi­mi­ne ei jääks lii­ga teo­ree­ti­li­seks: „Se­ni olid meil vaid ük­si­kud nii­su­gu­sed sead­med, mi­da õpe­ta­ja sai ka­su­ta­da ja las­te­le näi­da­ta. Nüüd saa­me tun­du­valt kaas­aeg­se­ma­te va­hen­di­te­ga te­ha ka paa­ris- ja gru­pi­töid.“

Nu­ti­la­bo­ri koor­di­naa­tor Kris­ti­na Sir­kas li­sas, et uut õp­pe­va­ra saa­vad ka­su­ta­da tei­sed, mit­te ai­nult loo­du­sai­ne­te õpe­ta­jad. Näi­teks võib ke­ha­li­se kas­va­tu­se tun­di­des vis­ke­kii­ru­se mõõt­ja­ga mõõ­ta pal­li­vis­ke kii­rust, GPSid on abiks orien­tee­ru­mi­ses ja geo­pei­tu­se män­gu­des.

Füü­si­kaõ­pe­ta­ja sõ­nul on uu­te õp­pe­komp­lek­ti­de seas ka sel­li­seid, mi­da saab ka­su­ta­da algk­las­si­de tun­di­des. Üks te­ma lem­mi­kuid on mag­net­näh­tus­te õp­pi­mi­seks mõel­dud komp­lekt. Se­da kohv­ri­täit on ta ju­ba jõud­nud 3. klas­si­ga kat­se­ta­da.

„See on algk­las­si­de­le täies­ti so­biv ning ka­su­ta­mis­või­ma­lu­si on vä­ga pal­ju. Saan näi­da­ta mag­ne­ti­te­ga kõi­ge liht­sa­maid kat­seid – mi­da tee­vad sa­ma­ni­me­li­sed, mi­da eri­ni­me­li­sed poo­lu­sed. Komp­lek­tis on pi­si­ke­sed au­tod, mil­le­le võib pan­na pea­le mag­ne­tid, joo­nis­ta­da pa­be­ri­le ra­da ning ha­ka­ta sel­lel mag­ne­ti abil au­tot juh­ti­ma. Nii saab vä­ga män­gu­li­selt õpe­ta­da mag­ne­ti­te tõm­bu­mist ja tõu­ku­mist. Las­te­le see tões­ti meel­dis ning nad te­gut­se­sid tun­nis in­nu­kalt kaa­sa,“ ju­tus­tas Ka­ti Lil­le­mets.

Õpe­ta­jad kiit­sid veel väi­ke­seid elekt­ron­mik­ros­koo­pe, mil­le­ga on või­ma­lik näi­teks jäl­gi­da, kui­das taim are­neb – sea­de teeb sel­lest iga kind­la aja ta­gant pil­ti ning hil­jem saab ar­vu­tis se­da kõi­ke vaa­da­ta.

Nu­ti­la­bor on Keh­ra güm­naa­siu­mi füü­si­kak­las­sis. Ala­ve­re ja Aeg­vii­du koo­li õpi­la­sed saa­vad seal kord nä­da­las, tei­si­päe­vi­ti ha­ka­ta lä­bi vii­ma prak­ti­li­si töid. Di­rek­tor mär­kis, et Ala­ve­rest saab bus­si ja Aeg­vii­dust ron­gi­ga Keh­ras­se nii rut­tu, kui kes­tab üks va­he­tund. See­ga jõua­vad seal­sed lap­sed pä­rast Keh­ras nu­ti­la­bo­ris käi­mist oma koo­lis õp­pe­tun­di­de­ga jät­ka­ta.
Nii­ni­me­ta­tud lii­ku­vaid kohv­reid saa­vad Aeg­vii­du ja Ala­ve­re õpe­ta­jad-õpi­la­sed ha­ka­ta ka­su­ta­ma ka oma koo­li­des. Kai­do Krein­taal lau­sus, et te­ge­li­kult ei pea neid ka­su­ta­ma üks­nes koo­li­ma­jas, või­ma­lik on kohv­rid kaa­sa võt­ta ning min­na tun­di pi­da­ma ka loo­du­ses­se – te­ha kat­seid met­sas või jõe ää­res.

„Uu­te õp­pe­va­hen­di­te ka­su­tu­se­le võt­mi­ne eel­dab ka õpe­ta­ja­telt vei­di mu­ga­vust­soo­nist väl­ja tu­le­mist, tun­de tu­leb ha­ka­ta vii­ma lä­bi vei­di teist­moo­di, kui on ko­gu aeg tei­nud. Aga kok­ku­võt­tes tee­vad need õpe­ta­ja töö liht­sa­maks, pa­ne­vad ka las­tel sil­mad sä­ra­ma,“ sõ­nas Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­tor.