„Sellise koguse õppevahendite ostmiseks kooli raha eest oleks kulunud umbes 20 aastat,“ sõnas Kehra gümnaasiumi direktor KAIDO KREINTAAL.
Kooliaasta viimaseks õppeperioodiks jõudsid Kehra gümnaasiumisse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse eest ostetud peamiselt loodusteaduste õpetamiseks mõeldud kaasaegsed ja moodsad õppevahendid. Möödunud kevadel esitas Kehra gümnaasium Innovele Nutika Labori projekti, et teha Anija valla kolme kooli jaoks – lisaks Kehra gümnaasiumile veel Alavere ja Aegviidu koolidele – uudsete õppevahenditega varustatud labor, mis muudavad koolides loodusõpetuse, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia ja tehnoloogia õppimise mitmekesisemaks ja kvaliteetsemaks.
Innove toetas Nutika Labori projekti 150 097 euroga. Anija vallavalitsus korraldas riigihanke, mille võitis OÜ Total Eesti. Eelmise nädala koolivaheajaks olid kõik projekti raames ostetud õppevahendid Kehras. Need läksid kokku maksma 104 518 eurot. Koolile ostetud loodusainete õppevahendite hulgas on tuule-, päikese- ja vesinikuenergia ning bioenergia demokomplektid, digitaalsed arvutitega ühendatavad mikroskoobid, käsi-GPSid, andmekogurid, erinevad katsekomplektid, andurid ja mõõteriistad, Lego Education komplektid, torso, projektor ja kaamerad, kapid seadmete hoiustamiseks.
Kooli tehnoloogiaklassi osteti projektirahast peale väiksemate seadmete veel laserpink, mis võimaldab erinevaid materjale – puitu, tekstiili, paberit, metalli, vineeri, PVCd, kummi – lõigata ning neile arvutis kujundatud tekste ja pilte graveerida.
Kooli direktor Kaido Kreintaal arvutas, et sellise koguse õppevahendite ostmiseks kooli eelarvest oleks kulunud umbes paarkümmend aastat. Samas tõdes ta, et füüsikaklassis oli seni osa õppevahendeid veel 1960ndatest aastatest.
Füüsikaõpetaja Kati Lillemets selgitas, et europrojekti toel ostetud õppevara võimaldab lisaks õppekavas olevate praktiliste tööde läbiviimisele teha asju, mis pole niiöelda kohustuslikud, kuid annavad rohkem võimalusi ka õpilastel käed külge panna, et õppimine ei jääks liiga teoreetiliseks: „Seni olid meil vaid üksikud niisugused seadmed, mida õpetaja sai kasutada ja lastele näidata. Nüüd saame tunduvalt kaasaegsemate vahenditega teha ka paaris- ja grupitöid.“
Nutilabori koordinaator Kristina Sirkas lisas, et uut õppevara saavad kasutada teised, mitte ainult loodusainete õpetajad. Näiteks võib kehalise kasvatuse tundides viskekiiruse mõõtjaga mõõta palliviske kiirust, GPSid on abiks orienteerumises ja geopeituse mängudes.
Füüsikaõpetaja sõnul on uute õppekomplektide seas ka selliseid, mida saab kasutada algklasside tundides. Üks tema lemmikuid on magnetnähtuste õppimiseks mõeldud komplekt. Seda kohvritäit on ta juba jõudnud 3. klassiga katsetada.
„See on algklassidele täiesti sobiv ning kasutamisvõimalusi on väga palju. Saan näidata magnetitega kõige lihtsamaid katseid – mida teevad samanimelised, mida erinimelised poolused. Komplektis on pisikesed autod, millele võib panna peale magnetid, joonistada paberile rada ning hakata sellel magneti abil autot juhtima. Nii saab väga mänguliselt õpetada magnetite tõmbumist ja tõukumist. Lastele see tõesti meeldis ning nad tegutsesid tunnis innukalt kaasa,“ jutustas Kati Lillemets.
Õpetajad kiitsid veel väikeseid elektronmikroskoope, millega on võimalik näiteks jälgida, kuidas taim areneb – seade teeb sellest iga kindla aja tagant pilti ning hiljem saab arvutis seda kõike vaadata.
Nutilabor on Kehra gümnaasiumi füüsikaklassis. Alavere ja Aegviidu kooli õpilased saavad seal kord nädalas, teisipäeviti hakata läbi viima praktilisi töid. Direktor märkis, et Alaverest saab bussi ja Aegviidust rongiga Kehrasse nii ruttu, kui kestab üks vahetund. Seega jõuavad sealsed lapsed pärast Kehras nutilaboris käimist oma koolis õppetundidega jätkata.
Niinimetatud liikuvaid kohvreid saavad Aegviidu ja Alavere õpetajad-õpilased hakata kasutama ka oma koolides. Kaido Kreintaal lausus, et tegelikult ei pea neid kasutama üksnes koolimajas, võimalik on kohvrid kaasa võtta ning minna tundi pidama ka loodusesse – teha katseid metsas või jõe ääres.
„Uute õppevahendite kasutusele võtmine eeldab ka õpetajatelt veidi mugavustsoonist välja tulemist, tunde tuleb hakata viima läbi veidi teistmoodi, kui on kogu aeg teinud. Aga kokkuvõttes teevad need õpetaja töö lihtsamaks, panevad ka lastel silmad särama,“ sõnas Kehra gümnaasiumi direktor.