Keh­ra güm­naa­siu­mi loo­dus­nä­da­lal sün­dis idee ja­hin­du­se va­lik­kur­su­sest

Ja­hi­me­hed on val­mis mets­loo­mi ja oma tegevusi tut­vus­ta­ma ka teis­tes koo­li­des.

Keh­ra güm­naa­siu­mis oli 27.-31. märt­si­ni loo­dus­nä­dal, kesk­ne tee­ma oli ja­hin­dus. Nel­jal päe­val pi­da­sid ja­hi­me­hed õpi­las­te­le loen­guid ja näi­ta­sid õp­pe­fil­me, ree­del tut­vus­ta­sid ja­hi­koe­ri. Ko­gu nä­da­la oli koo­li­ma­ja fua­jees ava­tud ja­hit­ro­fee­de näi­tus – ulu­ki­te na­had, sar­ved ja to­pi­sed.
Loo­dus­nä­da­la idee pak­kus Na­he ja­hi­selt­si lii­ge And­res Üp­rus, kel­le kaks poe­ga õpi­vad Keh­ra güm­naa­siu­mis. Ta on käinud Keh­ra las­teaia- ja koo­li­las­te­le met­sast ning ja­hin­du­sest rää­ki­mas viiel aas­tal.
„Kui mu poeg Ma­dis oli las­teaias, tu­li ta rüh­ma­kaas­la­ne mi­nu juur­de, vaa­tas pi­kalt ot­sa ja kü­sis: „Oled ja­hi­mees, jah?“ Kui vas­ta­sin, et olen, tea­tas, et loo­mi po­le ilus tap­pa, ning mars­sis mi­ne­ma,“ ju­tus­tas Must­jõel elav ja­hi­mees ja mets­nik And­res Üp­rus, kui­das sai aas­taid ta­ga­si al­gu­se idee ha­ka­ta esial­gu Keh­ra las­teaias, see­jä­rel koo­lis käi­ma las­te­le rää­ki­mas met­sast, ulu­ki­test ja ja­hi­pi­da­mi­sest.
Se­ni oli ta and­nud mõ­ne loo­dus­loo­tun­ni aas­tas. Ku­na tee­ma­sid, mil­lest soo­vis kõ­nel­eda, oli vä­ga pal­ju, te­gi  koo­li­juht Kai­do Krein­taal sü­gi­sel et­te­pa­ne­ku te­ha koo­lis loo­dus­nä­dal.
„Tead­sin, et ük­si se­da ei jõua, kui­gi on prae­gu puh­kus – töö­tan RMKs, jään ju­ba aas­taid ke­va­del met­si­se­män­gu­de vaa­ta­mi­seks puh­ku­se­le. Võt­sin ühen­dust eri­ne­va­te spet­sia­lis­ti­de­ga, kes loo­dust häs­ti tun­ne­vad, ja kut­su­sin nad siia,“ rää­kis And­res Üp­rus.
Loo­dus­nä­da­la ava­päe­val pi­das Kesk­kon­naa­gen­tuu­ri elus­loo­du­seo­sa­kon­na juh­tivs­pet­sia­list, ulu­kias­ja­tund­ja Peep Män­nil koo­lik­las­si­de­le loen­guid Ees­ti met­sa­de suur­kisk­ja­test hun­dist, ka­rust, il­ve­sest ning uuest lii­gist šaa­ka­list. Ta sel­gi­tas ka, kui­das ja­hi­me­hed osa­le­vad ulu­ki­te loen­dus­tel ja sei­re­te kor­ral­da­mi­sel, ning tut­vus­tas te­le­meet­ri­list jäl­gi­mis­süs­tee­mi, mis an­nab and­meid suur­kisk­ja­te lii­ku­mis­te koh­ta.
Tei­sel päe­val oli koo­lis Ees­ti Ja­hi­mees­te Selt­si te­gev­di­rek­tor Tõ­nis Korts. Te­ma kõ­ne­les ja­hin­du­se aja­loost, küt­ti­mi­se osa­täht­su­sest el­lu­jää­mi­sel, miks on küt­ti­mi­ne ka tä­na­päe­val va­ja­lik ning ühis­kon­na suh­tu­mi­sest ja­hin­dus­se. Ta rõ­hu­tas, et ja­hin­dus on osa loo­dus­kait­sest, sa­mas on ja­hin­du­ses vä­ga olu­li­sed ja­hi­kul­tuur ja -ee­ti­ka. Põt­ra­de as­ja­tund­ja Jü­ri Tõ­nis­son tut­vus­tas õpi­las­te­le meie met­sa­de suu­ri­mat hirv­last ning näi­tas neist fil­mi.
Järg­mis­tel päe­va­del tut­vus­tas loo­dus­nä­da­la pea­kor­ral­da­ja And­res Üp­rus noo­re­ma­te­le las­te­le kob­rast ja tä­na­vust aas­ta loo­ma mets­kit­se ning neist teh­tud loo­dus­fil­me. Põ­hi­koo­li õpi­las­te­le näi­tas ja­hi­tro­fee­sid, sel­gi­tas, kui­das käib nen­de väär­tus­ta­mi­ne ja vää­ris­ta­mi­ne ning tea­dus­li­ke and­me­te ko­gu­mi­ne. Soo­vi­jad said kat­se­ta­da ja­hit­ro­fee­de mõõt­mist. Ühes loen­gus oli jut­tu, mil­li­seid kah­ju­sid ulu­kid te­ki­ta­vad, kui­das ja­hi­me­hed se­da pii­ra­vad ning mi­da saa­vad ka tei­sed ini­me­sed te­ha, et ulu­ki­kah­ju­sid oleks vä­hem. Güm­na­sis­ti­de­le kõ­ne­les ta va­lik­lask­mi­sest – ja­hi­mees ei kü­ti su­gu­gi jär­jest kõi­ki loo­mi. Ka va­ne­ma­te klas­si­de õpi­la­sed said mõõ­ta põd­ra­sar­vi.

Koe­rad, to­pi­sed ja ja­hit­ro­feed

Loo­dus­nä­da­la vii­ma­sel päe­val oli koo­liõues ja­hi­koer­te näi­tus. Ja­hi­me­hed tõid kaa­sa 6 koe­ra. And­res Üp­rus tu­li ko­ha­le lää­ne-si­be­ri lai­ka­ga, te­ma kol­lee­gi­del olid ve­ne-eu­roo­pa lai­ka, kar­ja­la ka­ru­koer, ees­ti ha­gi­jas, tak­si­koer ja sak­sa lin­nu­koer. Neid olid uu­dis­ta­mas nii õpi­la­sed kui õpe­ta­jad.
Koo­li­ma­jas ko­gu nä­da­la ava­tud näi­tust ja­hit­ro­fee­dest ja to­pis­test käi­sid vaa­ta­mas las­teaia­rüh­mad ning ko­ha­li­kud ini­me­sed. Kõi­ge roh­kem te­ki­tas ele­vust Kuu­sa­lu val­la Ka­ha­la ja­hi­mees­te kü­ti­tud ka­ru to­pis, se­da käi­sid si­li­ta­mas peaae­gu kõik, kes möö­du­nud nä­da­lal Keh­ra koo­li juh­tu­sid. Ka­ru­ga te­gid sel­fie´sid ar­va­ta­vas­ti kõik meie õpi­la­sed, ole­tas Kai­do Krein­taal.
And­res Üp­rus ehi­tas näi­tu­se jaoks spet­siaal­sed sten­did, ku­hu kin­ni­tas isik­li­kud ja­hi­tro­feed, sar­ved ja loo­ma­na­had, suu­rem osa to­pi­seid tõi Ees­ti Ja­hi­mees­te Selt­sist, Ka­ha­la kol­lee­gi­delt sai pea­le ka­ru ka kop­ra­to­pi­se.
Las­teaia­rüh­ma­de­le tut­vus­tas näi­tust And­res Üp­ru­se 15aas­ta­ne poeg, Keh­ra güm­naa­siu­mi õpi­la­ne Mat­tias Üp­rus, kes vas­tas oma koo­li­kaas­las­te ja õpe­ta­ja­te kü­si­mus­te­le. Ta sel­gi­tas, mis va­he on tro­fee- ja leid­sar­ve­del ning miks või­vad ka­he so­ku sar­ved ol­la vä­ga eri­ne­vad: „Mõ­ned neist on vää­ra­ren­gu­ga. Sel­li­sed loo­mad tu­leb ma­ha las­ta – nad ei saa loo­du­ses hak­ka­ma , järg­la­sed sün­ni­vad vea­ga.“
Mat­tias Üp­rus on koos isa­ga käi­nud 9 aas­tat Aeg­vii­du met­sa­des ja po­lü­goo­ni-ala­del aju­ja­his ning soo­vib saa­da ja­hi­me­heks: „Pä­ris kõi­gi­le see ei so­bi, aga mul­le meel­dib kõik, mis ja­hin­du­se­ga seo­tud. Saab käia met­sas, pal­ju lii­ku­da. Ja­hia­jal ei mõt­le, et on külm, kas sa­jab lund või ku­kud põl­vi­ni vet­te – ik­ka lä­hed eda­si.“
Paar kor­da on ta siis­ki tund­nud met­sas hir­mu: „Mõ­ni aas­ta ta­ga­si, kui olin aju­ja­his ja sei­sin kü­ti­lii­nis, tu­li mei­le põ­der vas­tu. Oli mi­nust um­bes 10 sam­mu kau­gu­sel ja vaa­tas ot­sa. Tund­sin, kui­das ja­lad läk­sid kram­pi. Kuid isa sei­sis kõr­val ja la­si ta ma­ha.“

Miks loo­mi kütitak­se?
Kui­gi And­res Üp­rus ja tei­sed ja­hi­me­hed sel­gi­ta­sid las­te­le küt­ti­mi­se täht­sust, tu­li neil ik­ka ja jäl­le vas­ta­ta kü­si­mu­se­le, miks loo­mi kü­ti­tak­se.
„Pa­ra­ku on see ta­va­li­ne kü­si­mus, vaa­ta­ma­ta sel­le­le, et sel­gi­ta­si­me ning ka näi­da­tud fil­mi­des rää­gi­ti, miks on va­ja küt­ti­da. Mit­te sel­leks, et süüa saa­da – kui­gi söö­me sel­le li­ha ära, po­le see enam el­lu­jää­mi­se kü­si­mus, na­gu oli ür­ga­jal,“ mär­kis ta.
And­res Üp­rus tõ­des, tä­na­päe­va ki­vi­lin­nas­tu­nud ini­me­sed ar­va­vad, et enam mets­loo­mi küt­ti­ma ei pea, sest kõi­ke saab os­ta poest: „Vors­ti­söö­mist ei suu­de­ta loo­ma­tap­mi­se­ga seos­ta­da ega mõel­da, et ka ko­du­loom on ku­sa­gil pee­tud ja see­jä­rel ta­pe­tud. Sel­le­pä­rast pea­me­gi muud­kui rää­ki­ma, miks on ja­hi­me­hed ole­mas.“
Ta li­sas, et ka en­dal võt­tis kor­raks klom­bi kur­ku, kui üks 3. klas­si tüd­ruk hak­kas nut­ma fil­mis kit­se hukkumist nä­hes. Eel­ne­valt pee­ti koo­lis nõu, kas tu­leks mõ­ned häi­ri­vad kaad­rid jät­ta näi­ta­ma­ta, kuid lei­ti, et see on elu üks osa, mi­da ei peaks var­ja­ma.
Keh­ra loo­dus­nä­da­la kor­ral­da­ja on val­mis ja­hin­dust tut­vus­ta­ma ka teis­tes koo­li­des, kui on hu­vi. Kai­do Krein­taal te­gi tal­le et­te­pa­ne­ku val­mis­ta­da tu­le­vaks õp­peaas­taks Keh­ra güm­na­sis­ti­de­le et­te ja­hin­du­se va­lik­kur­sus.
„Ühes klas­sis oli ise­gi üks tüd­ruk se­da kuul­des rõõ­mus­ta­nud ja tea­ta­nud, et te­ma on sel­lest hu­vi­ta­tud. Miks mit­te saa­da ja­hin­du­sest ju­ba va­ra­kult alg­tead­mi­sed. 16. eluaas­tast on või­ma­lik min­na te­ge­ma ja­hi­me­he ek­sa­mit,“ üt­les And­res Üp­rus.
Uu­te ja­hi­mees­te ja -nais­te koo­li­ta­mi­ne on te­ma sõ­nul vä­ga va­ja­lik, sest ja­hi­mees­te kesk­mi­ne va­nus on jär­jest kas­va­nud, noo­ri tu­leb pea­le vä­he: „Mi­nu es­ma­ne ees­märk on mui­du­gi, et noo­red tu­lek­sid tä­na­päe­va teh­no­loo­gia­maail­mast sa­ge­da­mi­ni loo­du­ses­se, met­sa kas­või mar­ju­le-see­ne­le. Kui nad se­da tee­vad, on ka loo­tus, et lõ­puks hak­kab noo­ri ja­hi­me­hi-nai­si juur­de tu­le­ma.“