Kaunissaare ja Vetla kalapääsud

4380
Kaunissaare kalapääs. Foto Aare Niiberg

Anija valla Kaunissaare veehoidla kalapääs on valmis, Vetlas peaksid ehitustööd lõppema novembris.

Tänavu tehakse Anija valda juurde kaks kalapääsu. Mõlema eesmärk on parandada kalade rändetingimusi Jägala jõe keskjooksul. Kuna jõe põhivool peibutab ülesvoolu siirduvad kalad paisu alla, siis kalapääsude abil saavad nad liikuda paisust üles.
Kaunissaare veehoidla kalapääsu ehitas ASi Tallinna Vesi tellimusel OÜ Nordpont. Tallinna Vee valgalade koordinaator Aare Niiberg rääkis, et ehitamist alustati juulis, nüüdseks on kalapääs valmis, vesi sees, käivad veel mõõdistamised.
Kaunissaare paisust paremale tehtud kalapääsu pikkus on ligikaudu 156 meetrit, põhja laius keskmiselt 2 ja veepinna laius 4 meetrit. Kalapääsu põhja ja kindlustatavatele nõlvadele paigaldati geotekstiil, sellele laoti kivid.
Tänavu tegi Tallinna Vesi kokku kolm kalapääsu, peale Kaunissaare veel Vaskjala ja Sae veehoidlate juurde. Vaskjala ja Sae kalapääsu jaoks saadi keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu euroabi, Kaunissaare kalapääs ehitati ettevõtte enda kulul. Kui palju läks see maksma, ei avalikustata.
Vetla paisu juurde teeb kalapääsu OÜ Vetla Jõujaamad, kes sai selleks KIKi kaudu Euroopa Ühtekuuluvusfondist 199 544 eurot.
„Olime kohustatud kalapääsu tegema, vee-erikasutusloa järgi peab meil olema kalapääs valmis 1. jaanuariks 2016,“ ütles Vetla Jõujaamade üks omanikest Urmas Põld.
Kalapääsu rajamist alustati augustis. Kalapääsu ehitab AS EG Ehitus. Vetla kalapääs on üle 150 meetri pikk ja põhjas 2,5 meetrit lai.
„Põhjad ja servad kaetakse geotekstiiliga, nende peale pannakse põllukivid. Nii tekib väike kunstlik kärestikuline jõeke,“ sõnas Urmas Põld.
Anija valla arhitekt-planeeringutespetsialist Inga Vainu rääkis: „Vetlas on selle võrra raskem, et seal on eraldi kraav elektrijaama jaoks. Kuigi see asub teisel kaldal, vajab kraav seoses kalapääsu rajamisega ümberehitamist. Kraavi süvend tuleb ümber ehitada nii, et sinna oleks võimalik rajada kalupeletavad kardinad, mis takistavad kalade pääsemist elektrijaama tehnoloogilisse kraavi.“
Kalapääs jääb jõe ja nõlva  vahele. Ehitajal tuli suur osa nõlvast tõsta eemale, et kalapääs ja juurdepääsuteed ära mahuksid. Kalapääsu ehitamise tõttu on Vetlas pais alla lastud ning veetase väga madal. Kui ilmaolud lubavad, peaks kalapääs valmima novembris, siis hakkab uuesti tööle ka jõujaam.
Kui kaks kalapääsu valmis, on Anija vallas neid kokku neli – eelmisel aastal tehti Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi eestvõttel kalapääs Kehra paisu juurde, Soodla veehoidla juurde on kalapääs tehtud nõukogude ajal.
„Kõik kalapääsud on erinevad. Igal neist on omad nüansid, kalapääsud on eri pikkuse, laiuse ja  trajektooriga, ka kivide paigutus on erinev. Kuidas kusagil tehakse, sõltub sellest, kui kõrge on pais ehk kui suur on veevoolu hulk,“ selgitas vallaarhitekt.
Inga Vainu sõnul pole rohkem olemasolevate paisude omanikke kalapääsude rajamise vastu huvi üles näidatud. Kui varem kehtis nõue, et paisuomanikud pidid tagama kaladele läbipääsu, siis nüüd enam kõigile ja tähtajalist kalapääsu rajamise nõuet ei ole. Küll aga näeb veeseadus ette, et keskkonnaametil on õigus, arvestades eksperdiarvamust või keskkonnamõju hindamise tulemusi, nõuda paisuomanikult kalade läbipääsu tagamist.

Eelmine artikkelARVI KAROTAM: Eesti kaitseväe peale võib olla kindel
Järgmine artikkelKuusalu valla hariduspreemiale 18 kandidaati