Kaugtöö Kuusalu valla pilootprojektile 358 000 krooni

891

KADRI SEEDER Eesti Kaugtöö Ühingust elab Kalme külas.KADRI SEEDER Eesti Kaugtöö Ühingust tutvustas Kolgakülas kaugtöökeskuste rajamise plaani.

Pühapäeval, 4. oktoobril kogunes Kolgaküla rahvamajja kaugtöökeskuste arendamise üle nõu pidama kokku 16 inimest.

Hiljuti Kuusalu valla Kalme külla oma isa lapsepõlvekoju Varemete talusse perega elama asunud Kadri Seeder on Eesti Kaugtöö Ühingu üks eestvedajaid. Tänu temale on Kuusalu vald ja ka Loksa linn ühe piirkonnana lülitatud Eestis arendatava kaugtöövõrgustiku pilootprojekti.

Euroopa Sotsiaalfond rahastab Innove kaudu projekti „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine” kokku 9,8 miljoni krooniga. Sellest on Kuusalu-Loksa piirkonna kaugtöökeskuste sisustuse ja ruumide remondiks lubatud 258 000 krooni ning koolituseks 100 000 krooni.

Kadri Seeder: „Arutasime Kolgakülas, kuidas seda raha otstarbekamalt kulutada. Meie piirkonnast saaks vähemalt üks inimene osaleda kaugtöökeskuste eestvedajate koolitustel ning võtta osa õppereisidest Hollandisse, Šotimaale ja Hispaaniasse. Plaanis on ka kümnepäevane koolitus piirkondades, sealhulgas Kuusalu vallas, rõhuasetusega tulevastele kaugtöökeskuste teenuse kasutajatele.”

Peale Kuusalu piirkonna on pilootprojekti lülitatud veel Keila ja Kanepi piirkond.

Kuusalu vallavalitsus on pakkunud kaugtöökeskuse jaoks ruumid Kuusalu tervisekeskuse allkorrusele kahte ruumi – seal oli varem füsioteraapia. Ka on olnud juttu kaugtöökeskuse loomisest Kolga raamatukogusse või Kiiu mõisa.

Kadri Seeder rääkis, et Kolgakülas lepiti kokku – kõigepealt oodatakse ära kohalike valimiste tulemused ja siis hakatakse uue vallavalitsusega konkreetsemalt läbi rääkima, kuhu võiksid kaugtöökeskused tulla: „Kui esialgu plaanisime üht või kuni kolme suuremat kohta, siis pühapäevane arutelu näitas, et kaugtöökohad võiksid olla mitmel pool kodudele lähemal ning miks mitte kasutada ka raamatukogusid ja rahvamaju.”

Kaugtöövõrgustik võimaldaks luua kvaliteetse internetiühenduse ja töötervishoiunõuetele vastavad töötamiskohad kodude läheduses – et ei peaks iga päev sõitma pealinna tööle, kulutama aega ja raha, vaid kokkuleppel tööandjaga võiks tööülesandeid täita linnakontorisse minemata. Samas ei saa igaüks endale võimaldada tipptasemel arvutitehnikaga kodukontorit ja see pole ka mõttekas. Kaugtöökeskustes oleks võimalik kasutada kalleid programme, printimis- ja edasisaatmisvõimalusi, see annaks võimaluse kasutada aega ratsionaalsemalt jms.

„Vahetasime Kolgakülas telefoninumbreid ja meiliaadresse, et edasi suhelda. Üritame välja selgitada, kui palju oleks Kuusalu kandis kaugtöö huvilisi. Arutasime ka seda, et võib-olla polegi sihtgrupp mitte niivõrd töövõtjad, kui hoopis juhtivatel kohtadel olevad inimesed ja väike-ettevõtjad, kes on sageli endale tööandjad. Ilmselt oleksid kaugtöö võimalustest huvitatud ka loomeinimesed, kes on kolinud maale või elavad siin suurema osa aastast,” rääkis Kadri Seeder.

Ta märkis, et on ise samuti üks neist, kes oma eraettevõtte kaudu tegeleb erinevate projektidega, peab aegajalt käima Tallinnas, kuid saab palju tööasju ära teha ka oma kodukontoris Kalme külas. Kaugtöö pakub võimalust mitmete töövormide kokkusobitamiseks – lisaks kaugtöökeskuses kvaliteetse arvutitehnika ja internetiühenduse kasutamisele ka kokkusaamiste planeerimist ja ajastamist nii, et ei peaks iga päev pealinnas käima.

Kaugtöö kohta saab infot aadressil www.telework.ee. Eesti Kaugtöö Ühing hakkab koolitama ka tööandjaid – et osataks kasutada uusi töötamisvõimalusi.