KATRIN ROOMERE paneb kehralased sushit sööma

3275
KATRIN ROOMERE soovitab jaaniõhtuks sushit – siis pole karta ülesöömisest põhjustatud kõhuvalu.

Hobikokk KATRIN ROOMERE hakkab sel suvel sushit pakkuma ka Anija mõisa külastajaile.

Kui sushisöömine muutus kümmekond aastat tagasi ka Eestis populaarseks, proovis Katrin Roomere internetist leitud retsepti põhjal Jaapanist läänemaailmasse levinud toitu järele teha.
„See tuli nii halb, et viskasin prügikasti,“ meenutab ta ning peab seda üsna loogiliseks, kuna esimene sushi sai tehtud tavalise pudruriisi ja veiniäädikaga.
Pärast seda kogemust kadus Katrin Roomerel sushihuvi mitmeks aastaks. Kuni sushikoolitusel käinud meheõde kinkis talle omatehtud vaagnatäie sushit.
„See oli maitsev. Varsti sain sushirestoranis veel paremat. Hakkasin endale aeg-ajalt kaasa tellima ning kord proovisin ka kodus uuesti teha,“ kõneleb sushimeister.
Kui Tallinnas avati kauplus Nori Teenindus, ostis ta sealt sushi tegemiseks õigeid tooraineid: sushiriisi,  norilehti, wasabit ehk jaapani mädarõigast, sojakastet ja muud ning hakkas ise aeg-ajalt sushit valmistama. Eelmisel sügisel tegi Katrin Roomere esimest korda sõbrannale sünnipäevaks sushivaagna. Kui sõbranna oli pannud sellest tehtud pildi Facebooki, hakkasid ka teised kodukandi inimesed talle oma sushisoove esitama.
„Kui oleksin teadnud, et Kehras on nii suured sushisõbrad, oleksin juba ammu hakanud seda tegema,“ ütleb ta.
Aasta algul seisis lapsehoolduspuhkusel Katrin Roomere valiku ees: kas naasta endisele tööle või alustada oma toiduäriga. Viimasele plaanile tõmbas esialgu kriipsu peale töökaaslase jalaluumurd – kolm kuud tema asendamist tähendas pausi sushi-tegemises, kuigi päriselt ta sellest ei loobunud: „Hiljaaegu tuli Kaisa Tamkivi küsima, kas tahaksin hakata Anija mõisa kohvikus sushit tegema.“

Hea sushi algab riisist
„Sushi tegemisel algab kõik riisist. Kui riis on õigesti tehtud, ei saa midagi valesti minna, sest sisse paned täpselt neid asju, mis sulle maitsevad ja sushi tuleb väga hea,“ räägib Katrin Roomere.
Keedetud sushiriisile lisab ta suhkrut, soola, mirinit ehk jaapani riisiveini ja riisiäädikat: „Vett peab olema õige kogus ning maitseainete vahekord peab olema õige. Riisi ei tohi keeta pudruks, see peab jääma natuke kõva.“
Sushiriisi valmistamiseks kulub paar tundi: „Pärast pliidilt võtmist küpseb riis veel edasi. Kui keedad natuke üle, tuleb riis kiiresti maha jahutada, siis pole küpsemisprotsess enam väga pikk ja riisi saab päästa.“
Jaapanis keeratakse koos riisiga kuivatatud vetikate ehk norilehtede vahele peamiselt tuunikala. Eestis on põhiline sushi-kala asjatundja sõnul olnud lõhe. Tema enda lemmik on sushi,  mille koostises on peale riisi angerjas või lõhe, avokaado ning peenike kalamari terava kastmega. Kuid ta on teinud sushirulle ehk makisid mitmete erinevate kaladega. Viimati näiteks ostis poest väikese karbi kaheksajalaga sushipallikesi: „Sushi juures on kaheksajalad täiesti tavalised, kuid ma ei teadnud, kas Kehra inimesed seda sööksid. Ostsin ja mõtlesin – kui on hea, pakun ka teistele.“
Nüüd tõdeb – kui oleks teadnud, et kaheksajalgadest tehtud sushi osutub nii menukaks, oleks võinud seda juba ammu katsetada.
Põhjus, miks sushi on meil saanud üha populaarsemaks, peitub Katrin Roomere arvates selles, et inimesed otsivad aina uusi maitseelamusi ning sushis on neid lõpmatult.

Sushi sobib ka jaaniõhtul
Katrin Roomere räägib, et sushi sobib nii alternatiiviks klassikalistele lihasekseritele kui ka õhtusöögiks, sest täidab kõhtu väga hästi. Samas on see tervislikum kui seapraad või grill-liha, sest pole rasvane ega koorma magu. Kuna just jõulude ja jaanipäeva ajal kimbutab inimesi ülesöömine, soovitab ta vahelduseks ka jaaniõhtuks teha hoopis sushit.
Neil, kes muidu kala ei armasta, soovitab ta sushit siiski proovida. Ka tema enda mees kirtsutas selle peale algul nina ja keeldus maitsmast: „Umbes viis aastat meelitasin ja keelitasin. Korra proovis, kuid talle ei maitsenud. Kui teised hakkasid seda minult küsima, mõtles ilmselt, et ju siis nii halb ikka ei ole, kui teised söövad. Ja nüüd küsib pühapäeviti vormeli kõrvale: „Neli rulli, palun!““
Neil, kel on eelarvamus toore kala suhtes, soovitab Katrin Roomere esialgu maitsta soola- või külmsuitsukalaga sushit, nende maitsetega on meie inimesed rohkem harjunud. Ta on teinud ka sushit Eesti moodi ehk kilu- ja heeringarulle: „Väga hea on. Tavalist sushit ei soovita hoida üleöö, kilu- ja heeringasushiga on vastupidi: järgmisel päeval on parem.“
Neile, kes kala siiski üldse ei taha, lausub Katrin Roomere: „Sushit saab teha ka kanaga, kala asemel võib rullide vahele panna ahjukana, suitsukana või grillkana.“

Tordid ja magus sushi
Peale sushi on Katrin Roomere sõpradele-tuttavatele teinud torte. Ta on tänavu käinud kaheksal koolitusel, õppinud kõike alates biskviidi küpsetamisest kuni suhkrulillede tegemiseni, ka trühvlite ja makroonide tegemist.
Detsembris valmistas ta Anija ja Kehra jõululaatade jaoks umbes 600 trühvlit, kinkis neid sõpradele jõuludeks. Makroone ehk prantsusepäraseid beseeküpsiseid viskas Kehra hobikokk enne 7 pannitäit minema, kui need hakkasid õnnestuma.
Küsimusele, kumba meeldib talle rohkem teha, kas sushit või torte-küpsiseid, vastab, et pole vahet, kõige enam naudib ta kaunistamist. Sushi puhul tähendab see rullide vaagnale sättimist ja kaunistamist, tortide puhul martsipanist lillekeste voolimist ja tordile seadmist. Kui ta tegi laatade jaoks trühvleid, sättis neile pintsettidega mõnikord poole ööni peale kaunistusi.
„Muide, sushit võib teha ka magusat. Hispaanias ja Portugalis oli vahepeal väga popp Nutella maki: krepi sisse keerati kookosepiimas keedetud riis, banaan, maasikas ja šokolaadikreem. Magusaid sushirulle tehakse ka riisipaberi või sojalehega. Ma ise pole jõudnud veel proovida, aga kindlasti katsetan,“ jutustab Katrin Roomere.