
Külaseltside esindajad Soomes: ANDRES LUTS ja LIIS SIMSON, MARJE PLAAN, ANDRES VOORAND, MARIO MEESAK, MARITA SEPPÄLÄ, MARIKA ŽMENJA, NINA-MARIA MÖYKKYNEN, MARTIN PIISPEA ja HEINO JUNOLAINEN.
Kasispea Külaselts sai Leader-programmist toetust kaheks õppereisiks – tänavu Soome ja tuleval suvel Setumaale.
Kasispea Külaselts on viimaste aastatega rajanud külaplatsi koos varjualusega, nüüd peetakse külamaja ehitamise plaane. Seltsi esindus käis rahataotlusprojekti kirjutamise osas Arenduskoja Leader-piirkonna konsultandi Tiina Vilu jutul ning sai soovituse tutvuda esmalt külamajadega Eestis ja välismaal – uurida, kuidas neid ülal peetakse ja milliseid teenuseid külamajades pakutakse. See aitaks jõuda selgusele, kas külamaja on vaja ja kui, siis milline peaks olema ja mida seal teha, et maja oleks kasutuses.
Kasispea-Pärispea ühisprojekt sai Leader-programmist toetust 7000 eurot – 9 inimese 3-päevaseks tutvumissõiduks Soome ja 20 inimesele Setumaale ning seminaride korraldamiseks. Õppesõitude ja seminaride kogumaksumuseks on arvestatud 8371 eurot, seltside omaosalus on kokku 1371 eurot.
Külaseltsi juhatuse liige Marika Žmenja: „Valisime Soomest tutvumiskohaks Lapimaa, kus on palju külamaju ja seltse, millele on antud Leader-toetust. Martin Piispea võttis ühendust sealse Leader-piirkonna esindaja Nina-Maria Möykkyneniga, koos sai valitud kolm küla erinevatest piirkondadest, et näha mitmeid lahendusi.“
Kõik kolm küla on eri aastatel hinnatud Lapimaa parimateks. Pasmajärve küla Kolari vallas sai selle tiitli tänavu. Kerassieppi küla Muonio vallas 2015. aastal ja mullu tunnistati Kerassieppi Soome parimaks külaks. Kaukoneni küla Kittilä vallas sai Lapimaa parimaks 2014. aastal ning 2015 pälvis Soome aktiivsema küla auhinna. Elanikke on neis külades 50-150.
Et tegu on tõesti aktiivsete ja ettevõtlike küladega, veendus ka Kasispea-Pärispea reisiseltskond: Kasispea Külaseltsist peale Marika Žmenja ja Martin Piispea veel Mario Meesak, Heino Junolainen, Marje Plaan ja Andres Voorand, Pärispealt Liis Simson ja Andres Luts.
Heino Junolainen: „Kõige enam huvitas meid seltsielu korraldamise majanduslik pool. Rahaliselt toetavad seltse ka vallad, kuid kõige suuremad rahastajad on ühistegevuse kaudu külainimesed ise. Soomlastel leidlikkust piisab, varakult kokku lepitud projektide läbiviimiseks hakatakse senthaaval raha koguma erinevate ettevõtmistega. Korraldatakse osavõtutasudega ennustusmänge, näiteks jõelt jää lahkumise kohta. Tehakse oksjoneid, kirbuturge, saiakeste ja suupistete müüke. Kerassieppi küla kunstnik maalis külaseltsile rahasaamiseks põtru, igaüks sai osta endanimelise põdra.“
Palju tehakse talguid oma külas või käiakse talgukorras tööl näiteks suusanõlvade tehnikat valvamas või teepiirdeid hooldamas või renditakse selleks oma tehnikat, saadav raha laekub külaseltsile, kirjeldab Heino Junolainen.
Kerassieppi rahvas paigaldas enda tööjõuga 25 kilomeetrit valguskaablit, Muonio vald andis selle tarbeks laenu 100 000 eurot, nüüdseks on küla raha tagasi maksnud. Telekommunikatsiooniettevõtted on huvitatud kaabli rentimisest – seegi raha toetab seltsitegevust.
Ühiselt rajatud seltsi/külamajade ruume antakse rendile, on välja kujunenud alalised kliendid. Tehtud on matkateid. Pasmajärvi on turismiaktaktsioonina taastanud vesiveski, kus jahvatatakse isekasvatatud rukist.
„Olime tõsiselt üllatunud Soome kogukondade järjepidevast teotahtest, iga külaelaniku isiklikust panusest külaelu parandamisse ja koostöö koordineeritusest kohaliku omavalitsusega,“ kommenteerib Heino Junolainen. Marika Žmenja: „Saime külamaja ehitamisele kinnitust ning ka innustust, et kõik on võimalik. Silma on hakanud Kasispeal ka üks maatükk, mille osas olema juba hakanud maad kuulama.“