Neljapäevaks, 10. novembriks on Kehrasse ühisele erakorralisele istungile kutsutud Anija ja Aegviidu vallavolikogud.
Möödunud teisipäeval, 1. novembril oli kahe valla ühinemisläbirääkimiste komisjoni koosolek. Anija vallavolikogu esimehe Jaanus Kalev sõnul arutati läbi ühinemislepingu projekti tehtud parandusettepanekud ning peamiselt keskenduti lepingu lisale 3 – loetelule investeeringuobjektidest, mida võib rahastada riikliku ühinemistoetuse arvelt.
„Tegime seda lühemaks ja reaalsemaks,“ ütles ta ning lisas, et nüüd on nimekirjas vaid need projektid, mis loodetakse ühinemisele järgneva nelja aasta jooksul ellu viia.
Enne oli nimekirjas rohkem kui 10 miljoni euro eest investeeringuid, nüüd poole vähem, seejuures ühinemistoetuse vajadus neile investeeringutele on 2,3 miljonit eurot, 2,7 miljonit eurot loodetakse hankida projektitoetustena. Jaanus Kalev selgitas – nimekiri on võimalustest endiselt suurem, kuna veel ei teata, kust on võimalik saada lisarahastust. Näiteks ei ole veel teada, kas õnnestub saada välisabi Alavere lasteaia rekonstrueerimiseks. Suurem osa investeeringute puhul ongi kavandatud, et ühinemistoetust kasutatakse vaid omaosaluse katteks.
„Näiteks, kui saame Kehra tervisekeskuse rekonstrueerimiseks mõeldud 816 000 eurost 85 protsenti välisabi, siis ühinemistoetusest finantseeriksime vaid 15protsendilise omaosaluse,“ märkis volikogu esimees.
Ühinemisläbirääkimiste komisjon on ühinemislepingu projekti ette valmistanud, saadeti see volikogudele.
„Saame investeeringute loetelus olevate objektide kohta üksteiselt otse küsida ja selgitada, mida ja kuidas kavandatakse. Näiteks kui Aegviidu vald räägib spordihoone ehitamisest, siis mina ei tea, kas nad tahavad teha tennisehalli, pallimängukohta või lihtsalt võimlat, kui palju sinna inimesi sportima pääseb, kui suured on hoone ülalpidamiskulud. Aegviidu otsustas võtta selleks laenu, neil on selleks praegu juriidiliselt õigus, kuna ühinemisleping pole veel alla kirjutatud,“ rääkis Jaanus Kalev.
10. novembri ühisistungi esimene päevakorrapunkt on õiendi kinnitamine ühinemislepingule tehtud ettepanekute läbivaatamise kohta. Parandusettepanekuid tegi läbirääkimistekomisjon ise, kuid ka mõned elanikud. Näiteks sooviti ühinemislepingu kehtimisele tugevamat garantiid ja tehti ettepanek, et lepingu muutmiseks on vaja kaks järjestikkust hääletust volikogu liikmete ¾ poolthäälteenamusega ning et lepingu kõikidele muudatustele eelneks kirjalik analüüs muudatuste põhjuste ja mõjude hinnangu kohta. Komisjon lisas nende ettepanekute põhjal lepinguprojekti, et lepingu muutmine peab läbima kaks lugemist kahel erineval istungil ja esimesel lugemisel otsustatakse, kas on enne teist lugemist vaja analüüsi või mitte.
Teise punktina on erakorralise istungi päevakorras ühinemislepingu kinnitamine. Kas leping sel neljapäeval kinnitatakse, ei osanud Anija volikogu esimees prognoosida, kuid oletas, et ilmselt lükkub järgmiste korraliste istungite päevakorda. Anija vallas on istung ka nädal hiljem, 17. novembril.
Ühisistungil arutatakse ka Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni ettepanekut Raasiku valla ühendamiseks Anija ja Aegviidu alla ühinemisel tekkiva omavalitsusega.
