- RAINER VAKRA,
riigikogu
keskkonnakomisjoni
esimees, SDE
Rahandusministeerium on välja käinud idee muuta Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) äriühinguks. Ligi 20 aastat tagasi arutati sama, toona otsustati luua metsade hoidmise ja majandamise tarbeks riigi ainus tulundusasutus, mitte äriühing. Miks? Sellepärast, et ligi kolmandikku Eesti pindalast, mida katab riigimets, otsustati võtta kui erandit, mitte lihtsalt riigile tulu toovat ettevõtet, nagu näiteks on Tallinna Sadam.
Kui muudame RMK äriühinguks, pole me kaitstud selle eest, et tema kaudu kaunistatakse tulevikus rehepapilikult riigieelarvet. Ajaloost õppides – ei pruugi minna kaua aega, mil järgmine minister tõstatab juba uue äriettevõtte erastamise kasulikkuse.
RMK loomisel võeti aluseks Põhjamaade mudel ja lähtuti Soome eeskujust. Peeti tähtsaks, et mets on Eesti rahva oma ja tuleb välistada kõik võimalused, et me maa ja mets satuks võõra kätte. Seepärast välistati äriühingu vorm. Täna saab tõdeda, et see samm tagas Eesti metsa kaitse ja lõi võimalused arendada loodusharidust. Faktid räägivad enda eest: 225 matkarada, 60 telkimisala ja üle 1000 lõkkeplatsi on investeering, mis on pakkunud elamusi, uusi teadmisi ja tervist sadadele tuhandetele inimestele.
Tulundusasutuse puhul on oluline nii sotsiaalne mõõde kui avalikkuse huvi. Äriühingu puhul mõõdetakse tulemust rahas ja kasuminumbrites. Hoiatav näide on naaber Läti, kus riigimets on äriühingu majandada. Võrreldes Eestiga on see toonud kaasa kordades väiksemad summad, mida panustada looduses liikumiseks mõeldud objektidesse, olgu siis laudteed, matkarajad või vaatetornid.
RMK üks keskne ülesanne on Eesti metsa säilitamine tulevastele põlvedele. Pole üllatav, et selle tohutu loodusressursi juures leidub neid, kes sooviksid metsast kasu lõigata ja raha teenida. Äriühingu olulisem eesmärk ongi tuua omanikule võimalikult palju kasu. Olen korduvalt näinud, kuidas Eesti Post põhjendab mõne regionaalpoliitiliselt olulise maapostkontori sulgemist – ei tasuvat majanduslikult. Kuidas mõõta rahas matkaraja või vaatetorni tasuvust?
Kui muuta RMK riigile kuuluvaks äriühinguks, kasvab surve metsa müümiseks ja metsamaa rendile andmiseks. On selguseta, et mis saab, kui see äriühing läheb pankrotti. Kas müüakse riigimets pankrotivarana maha? Riigikontroll ütles juba aastal 2010, et üks võimalus on luua tänase tulundusasutuse asemel kaks asutust – üks metsa majandamiseks, teine kaitseks ning haldamiseks. Ka sel juhul jääb vastuseta küsimus, kuidas see aitab kaasa efektiivsemale ja arusaadavamale riigijuhtimisele.
On ülioluline, et inimesed tuleksid metsa läbimõeldult ning käituksid seal mõistlikult ja heaperemehelikult: teeksid tuld kohas, kuhu RMK on teinud lõkkeplatsi ja toonud puud kohale, mitte ei läheks kusagile kaitsealale ise puid langetama. Mida vähem on metsades kontrollimatut isetegevust ja anarhiat, seda parem loodusele.
Mets on „roheline kuld,“ mida peab hoidma ja kaitsma, ükski muutus või pööre ei tohiks lähtuda hetkelistest rahavajadustest. Rahandusministeerium räägib soovist muuta RMK juhtimine ja eelarve läbipaistvaks. Kui ettevõtte tegevuse osas on etteheiteid, siis mis on takistanud neid probleeme varem tõstatamast ja lahendamast. Kas juriidilise staatuse muutmine teeb midagi paremaks? Leian, et olulisem on säilitada RMK võimekus investeerida matkaradadesse ja loodusteadlikkuse edendamisse. Eesti mets ja selle liigirikkus on väärtus, mille pärast oleme hinnatud ja erilised kogu maailmas.
