KARL VETEMAA puhus elu sisse Salmistu Suurekivi hostelile

3281
Suurekivi hosteli juhataja KARL VETEMAA seisab peamaja terrassil, kust avaneb vaade Kolga lahele.

Suurekivi hostelis peatuvad nii sportlased kui kunstnikud üle maailma.

Kuusalu vallas Salmistu külas merekaldal on tee ääres suur kivi. Selle taga on 1969. aastal ehitatud hooned, mida vanemad inimesed mäletavad pioneerilaagrite toimumispaigana. Hiljem on see tegutsenud hostelina. Möödunud aastal võttis hosteli üürile Kiiu noormees Karl Vetemaa, kes lausus, et Salmistu on südamelähedane, kuna on seal veetnud oma suved.
Karl Vetemaa õpib Tallinna Ülikoolis suhtekorraldust ning rääkis, et oli eelmisel aastal Suurekivis juhataja-administraator. Ta tegi aasta lõpus omanikule pakkumise, et teeb oma firma ning võtab hosteli rendile: „Siiani tundub see õige otsus, kuid suve lõpus saab öelda kindlamalt. Juuli keskel läheb väga kõvaks töötegemiseks.”
Ta rääkis, et aeg-ajalt satub sinna üle Eesti külastajaid, kes pioneerilaagri aegu mäletavad. Vahepeal oli hoone tühi, läks raskeks administraatorite leidmisega, kes oleks kogu aeg kohapeal. Koos oma onu Veiko Väitsa firmaga hakkas Karl Vetemaa pakkuma hostelis ka toitlustamisteenust.
Karl Vetemaa sõnas, et käesoleval aastal on hosteli vastu tunduvalt suurem huvi, kui mullu, sest ta on reklaaminud ööbimiskohta kodulehel ning Facebookis, korraldanud auhinnamänge ja pannud kuulutuse ülemaailmsesse öömajade broneerimislehele Booking.
Kõige rohkem peatubki hostelis juhataja sõnul välismaalasi: „Enamik on sportlased, kes tulevad jalgratastega, matkavad ja otsivad taskukohast hinda. Samas on tekkinud püsikliendid, kes tulevad siia kogu aeg, näiteks seltskond kunstnikke, kes käivad merd maalimas. Pilte on nii palju, et varsti saaks teha maalinäituse.”
Hosteli territooriumil on peamaja, 2 magalat, saun ja puukuur. Hoonete korrastamiseks korraldas Karl Vetemaa suure talgupäeva, kus osalesid tema 20-30 sõpra, tuttavad ja perekond, õhtul tehti sauna: „Pereliikmed – ema ja õed – on väga suureks abiks, kui korraga on olnud palju külastajaid ning koristamiseks vaja abikäsi juurde. Sellelegi vaatamata tunnen ennast ise ka  vahel  kui  täiskohaga  koristaja.”
Kämpingustiilis majade remontimisel kulus paar nädalat torude parandamiseks: „Tee, mis tahad, vett ei saanud torudest kohe kuidagi välja. Teha oleks veel palju, nii värvida kui remontida.”
Välismaalased on Karl Vetemaa sõnul rahul: „Nad ütlevad, et siin on säilinud seitsmekümnendate hõng. Käisin möödunud aastal Balkanimaades ühest hostelist teise. Seal soovitatakse ja saadetakse edasi teiste juurde, käib kõva koostöö. Külalisi võeti vastu nagu oma sugulasi, kui pererahvas tegi süüa, pakkus ka meile. Sellist külalislahkust tahan ka Suurekivis pakkuda.”
Kuidas välismaalased Suurekivi hostelisse satuvad, Karl Vetemaa täpselt öelda ei oskagi: „Ilmselt on suur roll Bookingul, mis on paljude jaoks esimene lehekülg, kust ööbimist otsida. Olen mõelnud, et ehk läbib Salmistut mõni jalgrattamarsruut. Paljud tulevad Võsult, Viinistult. Kuulsin, et Võsult keegi oli meid soovitanud. Tahaksingi minna uurima, kes see oli, viia meie flaiereid ning saaksin teda vastu soovitada.”
Suvehooajaks on paljud nädalavahetused hostelis juba broneeritud, kuid juhataja usub, et ruumi jätkub kõigile soovijatele: „Kui peaks ruumi puudu jääma, võiks edaspidi kasutusele võtta veel majakesi, mis Salmistul tühjana seisavad. Olen omanikega asunud läbi rääkima.”
Külaelanikud suhtuvad hostelisse Karl Vetemaa sõnul hästi: „Alguses oli pahandamist, kui külastajad olid öösel liiga lärmakad. Nüüd olen teinud külaelanikega kokkuleppe, et kui on tulemas mõni suurem üritus, annan küla Facebooki-lehel teada ja sõlmin külastajatega lepingu, et öörahu oleks tagatud.”