Kalme elanik: meie peret seenelised ei sega

1340

Mari-Tooma talu pererahvas ei pea ennast kartlikeks kannatajateks ning pole rahul Kalme külavanema hinnanguga.

Eelmise Sõnumitooja esikaanel ilmunud lugu „Kuusalu valla Kalme küla võitleb sadade seeneliste-marjulistega“ kajastas Postimehe online-portaal, sellele viidati ka Delfis. Mõlema uudistelehekülje kommentaariumides pälvis teema elavat vastukaja. Oli neid, kes mõistsid Kalme elanike meelehärmi seeneliste-marjuliste hoolimatu käitumise pärast metsas. Samas küsiti ka, kas pidi hakkama seenelisi kujutavaid nukke puude külge riputama ning viidati sellelegi, et Tallinna tänavatel sõidavad ja aitavad ummikuid tekitada paljud maainimesed oma autodega, kas linnarahvas peaks asuma neid samuti peletama.

Sõnumitooja toimetusse helistas eelmisel neljapäeval Kalme küla Mari-Tooma talu perenaine Marju Lindau, kes soovis lehe kaudu teada anda, et tema pere on seeneliste-marjuliste kujudega tehtud kunstiprojekti pärast väga nördinud: „Ma ei ole üldse nõus, et sedasi tehti. Ka meie tuttavad naaberküladest, Kolgakülast ja Kõnnust, olid šokeeritud. Kujud pandi üles 31. augustil, järgmisel päeval oli esimene koolipäev. Naaberkülade inimesed küsisid, kas sedasi tähistatakse tarkusepäeva – lapsekuju puu küljes, nuga rinnus. Palmse laadal tuldi meie käest uurima, kas tapame marjulisi.
Selgitasime, et projekt oli ühe seltskonna ettevõtmine ja meie seda õigeks ei pea.“

Marju Lindau rääkis, et on Kalme küla Kalme põlistalu järeltulija, ehitas oma perega maja tagastatud maale, kolis rahvarohkest alevikust sinna aasta tagasi: „Marjulised ega seenelised ei ole meid seganud, neid on siin alati käinud. Meie rahu pole nad rikkunud. Mets on seeni ja marju täis, jätkub kõigile. Väga palju prahti maha ei visata.“

Veel märkis helistaja, et ei nõustu Kalme külavanema väitega, nagu oleksid nad nõukogude­aegsed inimesed, kel on säilinud hoiak, et kannatame välja: „Seenelised pole meile kannatusi tekitanud. Helistasime häppeningiga seotud inimestele, et lõpetage ära, sedasi ei kõlba, võtke nukud maha. Ka ühist külakoosolekut ja projekti lõpetamist polnud. Meid ei kutsutud pühapäeval, 9. septembril sinna. Kui teada saime, ise läksime lõkke juurde, kus nukke põletati, et oma arvamus välja öelda. Need nukud ei olnud tehtud  ainult metsast korjatud asjadest, kasutati ka kodudest toodud riideid ja jalanõusid.“

Kalme külavanem Henn Pärn kommenteeris, et külakoosolekul sai igaüks suu puhtaks öelda: „Arutasime, kuidas saaks ka Mari-Tooma rahvas infot, kui neil internetti pole. Oleksid nad varem saanud küla siselistis osaleda, arvamuse välja öelda, ehk oleksid häppeningi sildid ning toimingud olnud teistmoodi.“