OÜ Kuusalu Soojus juhatuse esimees KALLE KÜNGAS, kas võib öelda, et uus kütteperiood on alanud?
„Selles mõttes küll, et tarbimine on oktoobri esimestel päevadel järsult kasvanud ja hakkepuidu katlad käivitatud. Kolgas panime hakkepuidu katla tööle 30. septembril, Kuusalus 2. oktoobril. Samas ei ole meil kolm aastat olnud soojusega varustamisel katkestusi, ka suvised remonditööd tegime nii, et tarbijad ei märganud.
Kolga katlamajas on teist suve kasutusel väikesem katel, töötab kallima kütusega, aga erinevalt odavamast põlevkiviõlist ei tule seda pidevalt soojendada ning tulemus annab pisikese rahalise võidu. Sellegipoolest ei kata soojusenergia suvine müük kütuse ostmise kulusid.“
Milline oli tänavusuvine suurim investeering soojatootmisesse?
„Kuusalu katlamajja paigaldasime suvel suitsugaasides oleva energia kinnipüüdmiseks ökonomaiseri, mis läks maksma 14 000 eurot. See investeering peaks andma teoreetiliselt 5 protsenti suurema kasuteguri. Arvestasime kulutusi ja saadavat tulu konkurentsiametile esitatud hinnataotluses. Koos hakkepuidu eeldatava 1,5- kuni 2protsendilise odavnemisega andis kalkulatsioon Kuusalus kaugküttepiirkonna soojusenergia hinnaks 86,78 eurot megavatt-tunni eest – senisest 1,11 eurot vähem. Sellest oli juba info eelmises Sõnumitoojas.
Kuusalu vald tellis kevadel Kuusalu ja Kolga kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava. Leping kirjutati alla 22. mail ja septembris saadeti valminud töö Kuusalu Soojusele kontrollimiseks, et faktid ja numbrid oleksid õiged. Lähiajal peaks arengukava volikogu ette jõudma. Oluline soovitus arengukavas oli paigaldada Kuusalu hakkepuidu katlale ökonomaiser, see ongi juba ellu viidud.“
Kevadel lubas vallavolikogu tõsta Kuusalu Soojuse vee- ja kanalisatsioonihinda, et investeerida joogivee kvaliteedi parandamisse, kuna terviseamet tegi ettekirjutuse. On vajalikud tööd tehtud?
„Alates 1. aprillist tõusnud hinnad on aidanud meil joogivee ja reovee alal teha mitmeid olulisi töid. Kokku oli investeeringuvajadus 92 000 eurot. Nõukogu lubas meil suuremate investeeringute jaoks laenu võtta ja hinnatõusuga katta 10 aastase perioodiga laenumakseid.
Kuid laen on võtmata. Seoses sellega, et Kuusalu Soojus on võtnud Kuusalu valla ÜVK projekti omafinantseeringuks laenu KIKist, peame kõikidele uutele kohustustele saama eelnevalt SA KIK heakskiidu. KIKi finantsosakond arvas, et esmalt peame proovima toetuste abil tööd ära teha. Oleme selle otsusega põhimõtteliselt nõus, aga kahjuks käesoleval aastal Kuusalu valla ettevõtted ei saanud toetustele kandideerida.
Alates 1. jaanuarist 2015 on muudetud karmimaks toetuse saajale esitatavaid nõudeid ja tuleb täiendada veemajanduse arengukava. Kuusalu vallal on uus arengukava tellitud ja peaks lähiajal valmima. Toetuste voor, milles oleksime saanud osaleda, oli käesoleva aasta augustis. Seega oleme saanud tänaseni kasutada vaid poole aasta hinnatõusust saadud lisaraha ja kõikidest planeeritud töödest tuli valida vaid sellised, mis olid võimetekohased ilma panga abita.“
Mida olete saanud laenu võtmata joogivee kvaliteedi parandamiseks ära teha?
„Joogivee valdkonda oleme sellel aastal investeerinud üle 12 000 euro. Suuremad tööd on tehtud Pärispeal, Viinistul ja Kaberlas.
Pärispeal ja Viinistul vahetasime filtrite täitematerjalid. Kahjuks jäävad tänavu need pumplad kaugvalvega liitmata ja Viinistule täiendav filter paigaldamata.
Kaberla küla on kiiresti arenenud ja paljudel enne tühjalt seisnud kinnistutel käib ehitustegevus. Selles külas on meie haldusala kõige halvema kvaliteediga vesi, milles on rauda 8 korda üle normi. Kuigi tarbijate arv ei ületa praegu 50 inimest, millest alates hakkab järelevalvet tegema terviseamet, on piir väga lähedal. Kaberla küla veetöötlus on käesoleva aasta niiöelda pilootprojekt. Kui meie plaanid õnnestuvad suure rauasisaldusega vee osas, siis saab mujal analoogset lahendust kasutada.
Eelmistel aastatel alustatud kaugvalve süsteemi abil saime jälgida ja juhtida interneti kaudu 9 objekti. Alguse tegime valla veeprojekti raames pumplatega: Kuusalu ja Kolga aleviku kaks ja Kiiu üks joogiveepumpla, Kuusalu kolm ja Kolga üks kanalisatsioonipumpla. Neile oleme tänavu lisanud Salmistu joogiveepumpla, Kiiu reoveepumpla, Kuusalu ja Valkla reoveepuhastid, ettevalmistused on tehtud Kuusalu katlamaja lisamiseks.
Seni piirdus katlaoperaatorite töö Kuusalu ja Kolga katlamajadega, nüüd saavad jälgida ka mitme piirkonna veega seotud objektide olukorda. Tarbijatele tähendab see, et tekkivast probleemist tuleb info palju varem ja meil jääb rohkem aega reageerimiseks.
Enne saime pumplast häire korral SMS-sõnumi. Teade saadeti, kui veesurve oli allpool normi ja vett enam polnud. Nüüd näeme veemahuti taset, rõhku torustikus, tarbimise ja pumpamise koguseid ning veel mitmeid parameetreid. Näeme ka kõikide oluliste andmete graafikuid. Näiteks saame vaadata, kuidas on reservmahutis veetase seni muutunud ja hinnata, palju on meil jäänud aega remonditöödeks ilma kliente mõjutamata.“
Terviseametile lubasite, et ettekirjutused saavad täidetud 31. oktoobriks 2015.
„Jah, lubasime, kuid suudame täita osaliselt. KIKi järgmine taotlusvoor tuleb 2016 kevadel, siis taotleme tegemata töödeks toetust.“
On kurdetud, et Kuusalu alevikus rahvamaja läheduses on veevärgist saadaval joogiveel kehv maitse, puurkaevust tulnud vesi oli palju parem.
„Kuusalus üldiselt vee kvaliteediga probleeme pole, kuid Kursi teel, rahvamajast liivakarjääride poole, võib tõesti tekkida vee seismise probleem. Tegu on tupiktoruga, tarbijaid on seal vähe. Rahvamajast Kupu poole on tarbijaid rohkem. Kuusalus eramajade piirkonnas tuleb veel sel aastal joogiveetorustike läbipesu, siis olukord paraneb.
Teeme joogiveetorustike läbipesu umbes kaheaastaste vahedega. Tänavu sügisel oleme teinud Kuusalu külas, Salmistul ja Kolgas, osaliselt Kuusalus. Oktoobris plaanime pesta torustik Pärispeal, Valklas, Kuusalus, Kiius, võimaluste korral veel mõnes piirkonnas. Läbipesu nõuab suurt veekogust, mahutid tühjenevad kiirelt. Tänu kaugvalvele saame pidevalt jälgida, et kogu vett läbipesuks ei kasutaks ja jääks ka tavatarbimisele piisavalt.
Oleme rentinud kompressori, mis tekitab õhumulle, vee ja õhu pulbitsev ning mullitav segu keerutab sette lahti.“
Kui palju olete investeerinud reovee valdkonnas?
„Reovee osas oleme lõpetanud Kiiu aleviku peapumpla automaatika uuendamise ja lülitanud pumpla kaugvalvesse. Valkla küla reovee peapumpla remont on pooleli. Automaatika uuendamine ja kaugvalvesse liitmine tuli aasta võrra edasi lükata. Kuusalu-Kiiu biopuhastis remondime mudapressi. Kokku kulub käesoleval aastal reoveele üle 30 000 euro.“
Ütlesite, et tahate ajalehe kaudu teha kaks üleskutset. Mis need on?
„Kiius, Kolgas ja Kuusalus on meil tänu ÜVK projektile täielik ülevaade, kes on liitunud ja tarbib teenuseid. Väiksemates kohtades on probleem veekaoga. Kutsun üles Kuusalu küla, Leesi, Pärispea, Viinistu rahvast, kui majas on tsentraalne vesi, mis ei tule enda puurkaevust ega naabrilt, aga arvet ei esitata, mõelge, kes ja kuidas on veetoru magistraaliga ühendanud. Kui on ununenud leping sõlmida, pöörduge meie poole. Kes ise pöördub, neile mingeid sanktsioone ei rakendata. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus näeb ette suured trahvid omavolilise ühendamise eest ning ka tagasiulatuvat tasu kasutatud teenuse eest.
Teine mure on seotud majapidamispaberi kasutamisega – selle koht ei ole kanalisatsioonis. Sellega on küll lihtne ja mugav koristada, aga ei lagune vees nagu tualettpaber, järjest rohkem on kanalisatsiooni ummistusi ja pumpade kinnikiilumist esmapilgul süütu paberi tõttu.“
