Kalesil jõudis lavale Arukülast pärit kahe eri elusaatusega venna elu

315
Suvelavastuse „Nassi Sassi ja tema vend“ osatäitjad ja korraldusmeeskond.

Reedel, 10. juunil esietendus Raasiku valla Kalesi küla Kadarpiku talus MTÜ Tuulekell suvelavastus „Nassi Sass ja tema vend“, mis kõneleb Arukülast pärit maalikunstniku Andrei Jegorovi ning tema elukunstnikust venna, Nassi Sassiks hüütud Aleksander Jegorovi elust. Erki Aule lavastuses toimuvad paralleelselt kaks vaatust – suletud küüni ehitatud laval rullub lahti maailmakuulsaks saanud kurdi kunstniku ja vabas õhus tema kohaliku kuulsusega elukunstnikust venna elukäik.

Andrei Jegorovit mängib Rauno Kaibiainen, Nassi Sassi Tarvo Krall. Kutselistest näitlejatest osalevad veel Mari Anton, Kaili Närep ja Hellar Bergmann. Kaasa teevad kohalikud harrastusnäitlejad Sander Kruus, Age Imala, Aira Jõõts ja Helvi Üprus, 16aastane Kadri-Ann Eerik Raasikult ning koolipoisid Kenno Mets Arukülast ja Paul-Gunnar Nugis Raasikult.
Idee teha lavalugu kahe vastandliku venna erinevatest elusaatustest said projekti eestvedajad Margit Eerik ja Mait Eerik kodulootundjalt Vaino Napilt, kes Harju-Jaani kihelkonnapäevadel Arukülas kõneles sealt pärit kunstnikust.

„Mu kodus oli Andrei Jegorovi 1898. aastal maalitud pilt Aruküla mõisa tuuleveskist. Ämma isa pidas seal möldriametit ning Jegorov oli maali talle kinkinud. Lubasin Maidule, kui teete Jegorovist näitemängu, kingin maali temale,“ ütles Vaino Napp, kes pärast esietendust andis pildi Mait Eerikule.

Esialgse näitemängu kirjutas Tuulekella tellimusel Loone Ots.

„Näidend ootas oma aega mitu aastat, nüüd tegi Erki Aule sellest kahe venna loo,“ sõnas Margit Eerik.

Kui Andrei Jegorovist on raamatutes ja internetis piisavalt materjali, siis Nassi Sassist olid tüki autoril kasutada peamiselt vaid Vaino Napi üleskirjutused oma ämma meenutustest: „Sass oli küla pilli- ja pullimees, kutsuti igasse pulma lõõtsa mängima. Alati viis kingiks oma kuke, jäi kolmeks päevaks peole, kui tagasi jõudis, oli kukk ammu kodus.“

Loone Otsa näidendis oli 30 tegelast, Erki Aule otsustas teha sellest kaks eraldi lugu, mida mängitakse paralleelselt. Pärast esimese vaatuse lõppemist vahetab publik kohad ning näitlejad mängivad sama vaatust teist korda, kuid uuele publikule. Mõned osalevad nii Andrei Jegorovi kui Nassi Sassi loos. Neil tuleb jõuda ühelt lavalt teisele, enne ka riideid vahetada. See eeldab, et korraga etenduvad vaatused toimuksid sünkroonselt.

Sellest veel keerulisem oli Erki Aule sõnul panna näitlejad lavale mängima kurte: „Jegorov ja tema naine olid kurttummad. Suurim väljakutse oli seda esitada nii, et publik saaks neist aru ilma viipekeelt mõistmata.“

Kuigi lavastamine professionaalsete näitlejatega on tema hinnangul lihtsam, pidas Erki Aule õigeks konkreetse kohaga seotud inimestest kõneleva loo näitamisel kaasata kohalikke inimesi. Ta tunnistas, palju „auru“ kulus sellele, et harrastajad tunneksid end laval enesekindlalt ja trupp oleks ühtne: „Ideaalis ei tohiks vaatajad aru saada, kes on laval harrastaja, kes professionaal.“

Muusikaõpetaja ja koorijuht Age Imala, kes on mänginud nukustuudios Äpunäpp ja näiteringis Diletant, jutustas, et kutsuti esialgu laulvaks külanaiseks. Kuid läks nii, et temast sai osatäitja mõlemas vaatuses – Nassi Sassi loos on külanaine, Andrei Jegorovi loos sekretär. Publik näeb kumbagi vaatust ühe korra, kuid näitlejad, kes osalevad mõlemas vaatuses, peavad rolle ühe etenduse ajal kaks korda mängima.

„See on väga huvitav lahendus ja lahe mängida. Erki Aule ütles, et lavastus on nii-öelda sissemängitud viienda-kuuenda etenduse järel, meie saame selle tunde nüüd palju kiiremini,“ lausus Age Imala, kelle arvates on mõlemas loos osalevate näitlejate jaoks kõige keerulisem jõuda õigeks ajaks lavale.

Kiirele ümberkehastumisele aitab tema sõnul kaasa ka riiete vahetamine: „Kui panen külanaise kalosside asemel kingad jalga, muutub olemus justkui iseenesest.“

Lavastuses Andrei Jegorovit lapsena mängiv Kenno Mets on Age Imala vennapoeg: „Ta on julge poiss, käinud ka näiteringis. Aga alles esimeses proovis kohtudes sain teada, et ka tema mängib selles näidendis.“

Viie suvelavastuse projektijuht Margit Eerik: „Esimest korda pidime üles ehitama kaks eri lava. Heli on kirjutatud spetsiaalselt selle lavastuse jaoks, valgusepark sarnane sellele, mida kasutavad professionaalsed teatrid. Laval näitame ka Andrei Jegorovi maale.“
„Nassi Sassi ja tema venda“ mängitakse Kadarpiku talus juunis-juulis kokku 10 korda.

Eelmine artikkelGeneraatorid kortermajadele
Järgmine artikkelKuusalu pilliõpilaste popmuusika kontsert rahvamajas