Kalesi tööstuspargis tegutsevad kõrvuti viis ettevõtet

3775
Volikogu esimees, hobilendur Ants Kivimäe on teinud Kalesi ettevõtete tellimusel aerofotosid.
Peningi tee äärest algav Masinakeskuse tee viib 3 ettevõtte territooriumile, paremal 2013. aastal põlenud kortermaja.
Peningi tee äärest algav Masinakeskuse tee viib 3 ettevõtte territooriumile, paremal 2013. aastal põlenud kortermaja.

Kolhoosiajal loodud masinakeskuses Kalesil on praegu paarisaja töötajaga ettevõtlusala.

Kui sõita Raasiku vallas Peningi külast Aruküla poole, hakkavad pärast metsatukka ja põldusid paistma paremal tee ääres suured hooned ning suunaviidad, mis juhatavad ettevõtetesse. Vahetult korter- ja eramajade kõrval on masinakeskuse silt ning parkla. Teele ei paista palju, kuid sildi alt sõidab igal päeval läbi arvukalt autosid – nii Raasiku vallast kui mujalt üle Eesti käiakse tööle firmadesse, mis on koondunud Kalesi tööstusparki.
Masinakeskuse territooriumil on end sisse seadnud Makron Eesti OÜ, Linford, AS Hanza Mechanics, keskusest veidi Peningi poole jääb Unibox, veel sadakond meetrit kaugemal on OÜ Aknatehas roheline-oranž hoone, mis kirjaga „Kalesy aknatehas“ paistab üle põllu Peningi teele.
Kohalikud kutsuvad Kalesi tööstusparki masinakeskuseks, kasutatakse ka nime tööstuspark, kuigi umbes 80 000 ruutmeetri suurune territoorium on naabervalla Rae tööstusaladega võrreldes üsna pisike.
Raasiku vallavalitsuse hiljuti tellitud mobiilipositsioneerimise uuringu järgi käib Raasiku valda tööle 1283 inimest erinevatest omavalitsustest, neist paarsada Kalesi ettevõtetesse.
Kalesi masinapark loodi nõukogude ajal, seal oli Aruküla kolhoosi remonditöökoda, mille juures seisis pidevalt arvukalt kolhoosimasinaid.
Volikogu esimees, Raasiku aleviku elanik Ants Kivimäe meenutas, et töökoda oli aktiivselt kasutuses ning andis paljudele tööd: „Paljud ilmselt ei teagi, mis seal territooriumil varem oli. Masinakeskuse territoorium oli avar ja ruumikas ning kolhoos oli loonud korraliku remondibaasi.”
Ta jutustas, et mitmed kolhoosiaegsed hooned on praegugi alles ning ettevõtete kasutuses. Palju hooneid on juurde ehitatud ning kunagisest avaruses on saanud ruumikitsikus: „Territoorium on nii täis ehitatud, et vaevalt sinna keegi enam juurde mahuks.”
Volikogu esimees märkis, et kui keegi veel tahaks oma firmat Kalesile tuua, siis võimalus laieneda oleks aknatehase poole – seal oli varem ühele välismaalasele kuuluv laut, mis seisis ja lagunes. Võõrandamisprotsess jäi venima ning võttis aega nii kaua, et kohalikud jõudsid ohtliku lauda ise enne ära lammutada ning alles on jäänud veidi betooni ja varemed. Samas lausus ta, et kuigi sinna saaks midagi ehitada, on lähedal pumba- ja alajaam, mis võivad jääda segama.
Masinakeskuse terriooriumile kolimise vastu tundis mõni aeg tagasi huvi ka OÜ Norges Hus, kes pidi ruumipuudusel endale uue koha otsima – selle  leidis  veidi  eemale Lennu kinnistule, millest sai alguse kohtuvaidlus vallaga Kalesi teel sõitvate raskeveokite pärast.
Ants Kivimäe lausus, et õnneks ei jäänud Kalesil kolhoosiaegsed hooned kasutuseta ega lagunema, nagu juhtus Peningil, kus oli osakonna remonditöökoda, mis jäi pärast kolhooside lagunemist seisma: „Kalesi masinapargi hooned on plekiga kaetud ja soojustatud, peaaegu kõik on alles, mis jäi kolhoosist järele.”
Ta ütles, et ettevõtted on olnud masinapargis üsna stabiilselt ning pole eriti vahetunud: „Aja jooksul on ikka olnud huvilisi, kes on soovinud oma ettevõtte Kalesi masinapargi territooriumile rajada. Küll aga ei saa öelda, et vallas oleks kunagi trummi löödud ning kutsutud, et ettevõtjad, tulge siia.”

Veofirma Linford
Üks esimesi, kes Kalesil kanda kinnitas, oli 1994. aastal asutatud veofirma Linford, mis korraldab maanteevedusid Eestis, Skandinaavias, Lääne-Euroopas ja Venemaal. Ettevõtet tuntakse suurte veoautode järgi, millel logo keskel oranž puuvili, masinaid on ettevõttel kokku ligikaudu 200.
Kuigi firma on Raasiku juurtega, on põhitegevus koondnud Rae valda Jürisse, kus avati möödunud aasta sügisel uus hoone. Kalesile on jäänud töökoda, kuna tihedalt täis ehitatud territooriumil pole suurtel masinatel manööverdamiseks lihtsalt ruumi.
Linfordi asutasid Kalesi elanik Taivo Abram ning Ain Pert, kes samuti sealtkandist pärit ning praegu elab mõned kilomeetrid Raasiku vallast väljaspool.

Hanza Group lahkub
Veebruaris saabus uudis, et Kalesi tööstuspargis tegutsev elektroonikatootja Hanza Group sulgeb Aruküla tootmise ja liidab selle 31. maiks Tartu tehasega. Tehase sulgemine puudutab veidi üle 70 töötaja.
Ettvõtte juhtide sõnul loodetavasti keegi väga tublidest töötajatest edaspidi tööta ei jää – praegu pole veel teada, kui palju töötajaid Tartusse juurde võetakse, kuid kindlasti mitte sama palju, kui on praegu Arukülas.
Sulgemist põhjendavad ettevõtte juhid sellega, et eesmärk on koondada tootmised regionaalsetesse klastritesse ning kui on kaks sarnaste omadustega suhteliselt lähestikku asuvat tehast, tuleb investeerida ikka ühte.
Varem kandis ettevõte nime AS Metalliset Eesti, Rootsi börsiettevõte Hanza Group ostis selle ära 2015. aastal. 4 tehase ja kokku 800 töötajaga ettevõttele ennustati juba müügitehingu tegemisel, et nii paljude tehaste ülalpidamine pole kuigi otstarbekas ning tootmist tuleks kokku tõmmata.

Makron Eesti, Unibox, Aknatehas
1998. aastal on loodud OÜ Makron Estonia, mille peakontor asub Soomes Hollolas. Ettvõte on Kalesil 6000 ruutmeetri ning 50 töötajaga. Enamik toodangus läheb ekspordiks. Masinaehitusettevõte tegeleb peamiselt keskmise keerukusega transportöörseadmete valmistamisega puidu-, klaasi-, spooni ja paberitööstusele. Firma endine nimi oli OÜ Helondor.
Tööstuspargi territooriumi kõrval tegutseb 2001. aastast Unibox, mis toodab vineer- ja puitpakendeid ning osutab pakkimisteenust. Ettevõttel on Kalesil 4 tootmishoonet ning suur plats, mis on täis erinevas suuruses ja materjalist kaste ning konteinereid. Esimese hoone, kus asuvad praegu ka kontoriruumid, ostis ettevõte Aruküla kolhoosilt, Kalesile satuti juhuslikult,  kuna  see  asub  logistiliselt heas kohas. Lammutatud kolhoosikuivati asemele ehitas ettevõte hiljuti täiesti uue hoone, koostehalli. Ettevõttes on umbes 40 töötajat.
Ligi paarikümne töötajaga Aknatehas OÜ toodab Kalesil puitaknaid ja -uksi ning teisi puidutooteid. Alates 2007. aastast kasutab ettevõte Kalesit kaubamärgina. 2012. aastal  hakkas esimesena Eestis tegema energiasäästlikke passiivaknaid. Hoone, kus aknatehas tegutseb, oli kunagi sigala.
Kalesy kaubamärk tekkis majandussurutise ajal, kui ettevõtte juht ostis Kalesil tegutsenud aknatootja Alator Aknad, mis oli pankrotistumas. Firma on orienteeritud Eesti turule, kuid edaspidi loodetakse laiendada müüki väljapoole.
Raasiku endine vallavanem Andre Sepp meenutas, et Kalesi masinakeskuse ettevõtetega on olnud vallal alati hea läbisaamine ning koostöö: „Vald on kogu aeg soosinud uute ettevõtete tulekut. On tore, et Raasiku vallas on tekkinud selline tööstusala loomulikul teel pärast kolhoosiaega erastamiste ja võõrandamistega. Mitmes teises vallas on tekitatud tööstuspargid kunstlikult. Valla üldplaneeringus on territoorium olnud kogu aeg kirjas tootmisalana.”