Raasiku valla sünnipäev oli haldusreformi meeleolus

1138
Harju-Jaani koguduse õpetaja JAAN NUGA sai vallavanemalt RAIVO UUKKIVILT valla allasutustele tellitud seinakaardi, kus on valla piir esimese vabariigi perioodil ning Harju-Jaani kihelkonna piir.

Raasiku valla 24. sünnipäeva peod toimusid 12. märtsil Raasikul, Pikaveres ja Arukülas.

Raasiku valla sünnipäevapidu oli seekord teistsugune, kui on olnud varasematel aastatel. Oli tordisöömist ja meelelahutust, aga ka tõsisemat arutelu – Raasiku vallas ollakse haldusreformi ootuses   ning Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas pakkus idee, et pidu võiks toimuda valla kolmes suuremas keskuses ning rahvas saaks vallaesindajatelt näost näkku aru pärida.
Maratonsünnipäev kestis 8 tundi – algust tehti Raasiku rahvamajas, kus avasõnad ütlesid Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi ja volikogu esimees Ants Kivimäe. Lauluviisi võttis üles Aruküla meestelauluansambel Lüü-Türr, kes andis kontserdi. Seejärel oli 45minutiline haldusreformi-teemaline vestlusring, üllatusesineja Raimo Aas rääkis humoorikas horoskoobi-võtmes Raasiku valla tulevikust, peo lõpus söödi suupisteid ja torti. Sama stsenaarium kordus Pikaveres ja Arukülas, ürituste vahele jäi vallaesindajatel ning esinejatel tund aega, et jõuda ühest kohast teise. Kõik kolm kohtumist käisid läbi vallavanem, abivallavanem Ardo Niinre vallavalitsusest ning Jako Reinaste, Tiina Rühka, Aare Ets ja Olev Sinijärv volikogust.

Raasikul enim volikoguliikmeid
Haldusreformi arutelu modereeris kõigil kohtumistel vallavanem Raivo Uukkivi. Ta esitas igal pool kolm sarnast küsimust – millisena näevad volikoguliikmed Raasiku valla tulevikku ehk mis on haldusreformi mõte; kui tuleks tingimata liituda, siis kellega ja kuidas; kas ollakse valmis minema kohtusse, kui tuleb sundliitmine.
Kõige rohkem volikoguliikmeid oli kohal Raasikul – Ants Kivimäe, Olavi Liivandi, Olev Sinijärv, Jako Reinaste, Aare Ets, Helle Vaga, Erik Tammsoo, Tiina Rühka. Ka kuulajaid oli rohkem, kui Pikaveres ja Arukülas.
Vallavanem lausus sissejuhatuseks, et 150 aastat tagasi moodustati Eestis vallad, pärast seda on toimunud pidevalt piiride muutmised ja reformimised: „Ei tea veel, kas seadus kiidetakse heaks või mitte, aga juba on hakatud rääkima, et ka 5000 elanikku on vähe ning võiks olla 11 000.”
Ta lisas, et 2013. aastal toimunud kohalike valimiste ajal ütles ainult üks seltskond, Reformierakond, oma valimislubadustes, et Raasiku vald peab jätkama iseseisvana: „Teised võtsid seda ilmselt iseenesestmõistetavalt.”
Küsimusele, mis on haldusreformi mõte, vastas Tiina Rühka, et rahval on segane arusaam: „Neil, kes haldusreformi peale pressivad, on mõttes suurem efektiivsus, teha rahva teenindamine paremaks ja kontsentreeritumaks. Lihtsal inimesel on aga raske aru saada, mida see efektiivsus tähendab.”
Ants Kivimäe sõnas, et efektiivne ja rahvale lähemal on vastandid: „Praeguse idee järgi tehtav haldusreform viib rahvast vallajuhtimisest kaugemale igal juhul, teenused kaugenevad ning parem on ainult riigimajanduslikult.”
Jako Reinaste lausus, et tema arvates on haldusreformi eelnõu vastuoluline ning poolik: „Ei tasu loota, et kui kaks vaest omavalitsust liita, saavad nad rikkamaks.”
Olavi Liivandi ütles, et tema seisab Raasiku aleviku huvide eest ning leiab, et eelkõige on vaja juurde inimesi – kogukonnale ei muutu midagi, mis on valla nimi või kus on piir, määrav on raudtee ja Tallinna lähedus. Ta lisas, et pigem oleks kartlik, kui surutakse peale 11 000 elaniku piir, ning kui tuleks valida, kellega liituda, pööraks ta pilgu põhja poole.
Helle Vaga vastas, et elu koosneb sellest, kas tervis on hea ja ka rahakotis on midagi: „Usun, et saame viis tuhat elanikku täis. Kutsuge oma sõpru-tuttavaid meie registrisse, meil on neile pakkuda laienev kool, ilus lasteaed, peagi saab valmis kergliiklustee.”
Ta lisas, et on elanud Raasikul üle 50 aasta ning näinud, kui palju on selle ajaga muutunud: „Kiriku kõrval, kus nüüd on kerkinud uued majad, oli varem tühermaa. Kostivere tee oli aukus ja tolmune, nüüd on korras ning linna jõuab paarikümne minutiga. Meil on mõnusad rongid.”
Kui peaks kellegagi liituma, valiks ta Jõelähtme valla, sest meri on ahvatlev.
Tiina Rühka, kes on Järsi küla elanik, rõhutas samuti, et tuleks koputada nende südametunnistusele, kes kasutavad Raasiku valla teenuseid, osalevad ringides: „Kui ei õnnestu rahvaarvu täis saada, valiksin liitumiseks Jõelähtme valla.”
Jako Reinaste märkis, et arvutuslikult oleks liitumiseks kõige sobivam Rae vald: „Koolitustel osalenuna ning Rae valla esindajatega konsulteerinuna olen saanud aru, et Rae peab palju investeerima ning see tapaks ära kasvu, mida meie tahame saada. Samas oleks Rae loogiline valik, sest ka mina sõidan igapäevaselt linna ning Jüri, Lagedi jäävad teele. Allapoole ehk lõunasse laieneda pole mõtet.”
Jako Reinaste leidis, et esimesena kohtusse minna oleks raske ning tuleks kogu protsessist end läbi närida: „Ei tahaks olla esimene omavalitsus, kelle peal demonstreeritakse, kuidas riik sõidab üle kohalikust omavalitsusest.”
Raivo Uukkivi lisas, et tema Rae vallavolikogu liikmena ei tahaks samuti, et üle 16 000 elanikuga Rae vallale liidetakse Raasiku ning liitumistoetust ka ei anta: „Miks meid sellega karistatakse? Võimalik, et Rae vald läheb kohtusse. Samas võime ka meie minna kohtusse, kui sundliitmine tuleb Anija vallaga, sest meil on ette näidata uuring, et rahvas liigub Tallinna suunas, mitte Anija poole.”
Olev Sinijärv sõnas, et sundliitmine on nagu sundabielu – kui ikka ei sobi, tuleb lahutada.
Abivallavanem Ardo Niinre uuris, mis on volikoguliikmete arvates Raasiku valla identiteet: „Kui see on olemas ja tugev, saame väita, et mitte mingil juhul ei tohiks valda jagada, see oleks identiteedi lõhkumine.”
Tiina Rühka vastas, et vallas on head kogukonnad, kultuur, traditsioonid, jaanituled, suvespordimängud, oma kodudest hoolivad inimesed, kes hindavad paika, kus nad elavad. Identiteeti mõjutab piirkond, tähtis on kogukond.
Olev Sinijärve arvates polegi nii oluline, mis on valla nimi: „Kui toimub ühinemine, et pruugi vallajuhtimine sulanduda, küll aga toimub huvitegevus edasi samamoodi.”
Kogukonna olulisust rõhutas ka Jako Reinaste: „Kui läheb liitmiseks, on kultuurimajadel eriti suur töö, et liita neid inimesi, vastasel juhul kaugenevad nad veelgi, sest tekivad suuremad suhtlusgrupid.”

Pikavere tahab Rae valla külasid
Pikavere mõisas oli volikoguliikmeid 4: Aare Ets, Tiina Rühka, Jako Reinaste ning Olev Sinijärv. Kuulajaid oli kümmekond.
Haldusreformi mõtte kohta arvas Olev Sinijärv, et see on nagu kana – enne kaagutab, siis tuleb alles muna: „11 000 elaniku piir lõi mul kohe kaardid segamini ning tulevad teised mängureeglid. Kahjuks riik hämab selles osas, mis on reformi mõte. Vahet pole, milline vald tekib, peaasi, et see areneks edasi, kogukond oleks ühtne ja riik toetaks valdasid rohkem.”
Aare Ets rääkis, et optimismiks pole põhjust: „Haldusreformi eelnõu on kinni haldusterritoriaalses lahenduses, on keeruline olukorda analüüsida, kui ei tea finantsmudelit. Pole aga mõtet kiruda valitsust, on teada kriteeriumid ja tingimused ning peame tegutsema nende järgi. Aeg tiksub ja 1. jaanuaril läheb rahvaarv lukku. Praegu ei näe ma varianti, kuidas saame täis viis tuhat elanikku. Ka ei usu, et valitsus teeb meile erandi, kui meil pole ette näidata rahvaarvu kasvatamiseks tehtud samme, tulemusi, kogukondadega rääkimist. Leian, et vallajuhtide tasemel pole astutud piisavalt samme.”
Vallavanem uuris, kui palju on Aare Ets käinud kogukondades teemat arutamas. Volikoguliige vastas selle peale, et temal opositsiooni liikmena pole põhjust kogukondades käia: „Volikogus pole olnud sisulist arutelu ega debatti, tegutsemiseks peab olema kindel eestvedaja. Sellest pole kasu, kui kusagil sõpradega arutada ja mõtteid vahetada. Peaksime pingutama koos ühiselt sama eesmärgi nimel.”

Ajaloolane Vaino Napp juhtis tähelepanu, et Rae valla Suursoo, Urvaste ja Saru küla on põlised Pikavere külad: „Kui Rae valla juhtidel on midagi südames ja peas, annaksid nad järele ning loovutaksid need külad meile. Neis külades elab umbes 200 inimest ning on tugevalt seotud Pikavere kogukonnaga. Tekiks palju tugevam keskus, kui oleks veel kolm küla meie seljataga.”
Vallavanem lisas, et ametlikult pole Rae vallalt neid külasid küsitud: „Järjekord on selline, et esmalt küsis volikogu Anija ja Jõelähtme külasid. Ei saa öelda, et Rae valla peale poleks mõeldud. Olukord on aga selline, et naabervallad leiavad, et Jõelähtme võiks võtta Raasiku aleviku, Rae vald Aruküla, aga ülejäänut ei taha keegi.”
Mallavere-Pikavere külavanem Andres Kallaste sõnas, et volikogu ajab taga 5000 elanikku: „Ma pole aru saanud, kuidas see arv jääks püsima. Imestan, et Rae valla külasid pole seni veel küsitud. Kose variant oleks tervitatav, sest poed ja teenused on seal kümnekonna kilomeetri kaugusel. Samas vaatab rahvas Rae poole ja liigub Tallinna.”
Vallavanem täpsustas, et 5000 jääks püsima: „Raasiku valla eelis on ajalooline patoloogia, et oleme pidevalt väikeses kasvus. Ainus tagasilöök oli siis, kui Tallinna tasuta ühistranspordiga läks sadakond inimest me registrist minema.”
Pikavere lasteaia-algkooli hoolekogu esimees Alice Suurkuusk uuris, kas ollakse nõus minema kohtusse, kui riik armu ei anna. Taas vastasid volikoguliikmed, et kui vaja, tuleb minna.

Arukülas kriitilised nooled
Viimane kohtumine oli Aruküla rahvamajas, kus oli paarkümmend kuulajat ning volikoguliikmed Jako Reinaste, Ants Kivimäe, Olev Sinijärv, Tiina Rühka, Kaido Kirsip, Aare Ets.
Jako Reinaste tõi välja, et vajadus liituda on linnadest ja suurematest keskustest eemalolevad vallad: „Ääremaadel on paraku nii, et ükskõik, kuidas liidad, ikka tullakse sealt ära. See ei toimi, et lajatatakse kõigile omavalitsustele ühe seaduseelnõuga.”
Ants Kivimäe ütles, et piiride nihutamisega palju ei saavuta: „Peaks olema reeglid ning kindel tulubaas. Ilmselt kui jätkame iseseisvana, tuleb ka meil oma valla juhtimist ökonoomsemaks muuta.”
Aruküla elaniku Ylle Rajasaare sõnul on talle jäänud mulje, et valla juhtimisel on pidevalt kraaklemine. Ants Kivimäe lükkas selle väite ümber: „Volikogu on üksmeelne. Igas peres on nääklemist, kuid eelnõude poolt hääletame ikka üksmeelselt. Meil on töine ja töökas volikogu.”
Rahva hulgast tõstatus näide – Raasiku valda on elama asunud inimesed, kes taastavad oma esinavemate talu. Lapsi neil pole, kooli ega lasteaeda seega vaja ei lähe. Neile on oluline, kuidas saaks elamise korda, et oleks vesi ja kanalisatsioon ning et oleks piisavalt raha see kõik üles ehitada. „Mida annab meile sissekirjutus valda, männimetsa saan nautida ikkagi,” küsis vastne vallaelanik.
Helle Vaga soovitas uurida, mis vallas toimub, leida endale sobiv huvitegevus või väljund.
Jako Reinaste lausus, et tuleks leida inimesed, kes ütlevad sulle tere, kellest saab su kogukond ning tunned end koduselt.
Kaido Kirsip tõi välja, et sissekirjutus annab võimaluse kandideerida volikogusse, ise otsustada ning teha elu paremaks.

Raasikul lõikasid sünnipäevatordi lahti Raasiku põlised elanikud, volikoguliikmed HELLE VAGA ja ANTS KIVIMÄE.
Raasikul lõikasid sünnipäevatordi lahti Raasiku põlised elanikud, volikoguliikmed HELLE VAGA ja ANTS KIVIMÄE.

Ylle Rajasaar lausus, et teda sidus Raasiku vallaga see, kui leidis kohapeal tegevust: „Oli aeg, kui eelmine vallavalitsus koondas enda ümber ettevõtjaid, suunas, et nad leiaksid väljundi. Alustasin ka mina oma ettevõttega. Vallas peab olema hea ettevõtluskeskkond, et ettevõtja  tahaks  siia  tulla  ja  jääda.”
Vallavanem Raivo Uukkivi tõdes arutelu lõpus, et haldusreform on taandunud piiride tõmbamiseni ehk haldusterritoriaalse reformini: „Ei saa rääkida piiri tõmbamisest mingi maatüki ümber, kus on mingil hetkel viis tuhat elanikku, ilma paika panemata omavalitsuse ülesandeid ning selgitada, kuidas neid rahastada.”