Keskpolügooni keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne on valmis, tuleval aastal algatatakse Soodla harjutusvälja KSH.
„Kui Eesti kaitseväega alustasime, oli meil 60 Kalašnikovi automaati. Praegu on me kõige uuem relv lahingumasin CV90, mis on tubli ratsu, võib tankile kõvasti haiget teha. Et saaksime harjutada, kaitseväelased teaksid, kuidas masin käitub, on keskpolügoonil vaja suuremat ohuala. Tulekul on veel ka liikursuurtükid. Harjutame treeningmoonaga,“ rääkis möödunud kolmapäeva õhtul Kuusalu vallamajas Tapal asuva 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.
Ta rõhutas, et kaitsevägi toimetab keskpolügoonil ja Soodla harjutusalal heaperemehelikult: „Korrastame ja üritame loodust säästa, sest oleme huvitatud, et maastik jääb treeningute jaoks selliseks, nagu on seni.“
Kolmapäeval, 24. oktoobril oli Kiiu mõisas kaitseväe keskpolügooni riikliku eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik arutamine.
Kohal olid kaitseväelased, kaitseministeeriumi töötajad ning KSH läbiviija OÜ Skepast&Puhkim esindajad. Kohalikke elanikke oli koosolekul kümmekond – polügooniala ja sellega külgnevate külade maaomanikke.
Kaitseväe keskpolügoon, mis hõlmab ligi 12 000 hektarit, asub Kuusalu valla kaguosas, piirinaabrid on Anija, Tapa ja Kadrina vald. Eriplaneering algatati, kuna keskpolügooni kasutamine on viimastel aastatel intensiivistunud tänu relvastuse täienemisele ning soomustatud jalaväepataljoni lisandumisele. Väljaõppetegevuseks kavandatakse täiendavaid objekte, ka ehitisi. KSHga hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju taimestikule ja loomastikule, põhja- ja pinnaveele, müratasemele, sellega seoses ka inimeste tervisele ja heaolule ning tehakse ettepanekud leevendusmeetmeteks ja seireks.
KSH aruande leiab kaitseministeeriumi kodulehelt, link sellele on ka Kuusalu valla veebilehel avaldatud uudises.
Matkarajad jäävad, eramaad mitte
Kaitseministeeriumi keskkonna ja planeeringute valdkonna juht Tuuli Vors kõneles avalikul arutelul, et vabariigi valitsuse otsusega on lubatud riigimetsas õppusi läbi viia, kuid ohualal ja polügoonil on ka eramaad, need kuuluvad võõrandamisele, maaomanikele on saadetud teated koos hinnapakkumistega.
Tuleval aastal algatatakse Soodla harjutusala eriplaneering, selle ja keskpolügooni vahelisele alale jääb Oandu-Ikla matkarada, mis kohati läbib ohualasid. Tema sõnul on kavas mõnes kohas pakkuda matkarajale alternatiivset trassi, rada ei tohi katkeda.
Ohuala piirid tähistatakse postidega nii, et ühe juurest näeb mõlemale poole järgmist posti. Tuleb tagada, et info laskmisharjutuste kohta oleks operatiivne, avaldatud nii internetis kui ka ajalehes ja hästi nähtav kohapeal.
Lisaks ohualadele on polügoonil ja Soodla harjutusväljakul piirangualad. Kui sealsed maaomanikud taotlevad ehitusluba, tuleb see kooskõlastada kaitseministeeriumiga.
Polügoonil Jõeääre talus Leppoja puhkekeskuses elab Valdmannide neljaliikmeline pere. Ene Valdmann küsis, miks pannakse õppuste ajal valvepostidele võõrkeelt kõnelevad sõdurid, sageli ollakse vales kohas ning on juhtunud, et nende peret ei lubatagi liikuma, lapsed pole jõudnud kooli.
Kaitseväelased vastasid, kui laskmisi viib läbi liitlaste pataljon, on nende sõdurid valvepostidel. Nad lubasid edaspidi paremini kontrollida, kuhu liitlased kontrollpostid panevad. Praegu on Tapal britid ja taanlased, tulevad britid ja prantslased.
Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla märkis, kuna polügoonil elab üks lastega pere, siis ei tohiks olla raske liitlasi teavitada nende liikumissoovist.
Ivar Porn Anija vallast Pillapalu külast ei olnud rahul, et info seoses polügooniga ei jõua inimesteni, tema sai avalikust arutelust teada juhuslikult kaks päeva tagasi. Maaomanike aadressid on olemas, infot võiks saata neile otse.
Kadi Raudla toonitas, et teavitamine on oluline. Ta ütles Sõnumitoojale, et teeb Kuusalu vallavalitsusele ettepaneku arutada veel polügoonil toimuvatest laskmistest teavitamise ja ohuala kasutamise teemat.
Õiglasest hinnast
Sõnumitooja küsis kaitseministeeriumilt, kui paljud eramaad on polügoonialalt seni ostmata, milliseks kujuneb hind läbirääkimistel ning kas näiteks Leppoja puhkekeskuse puhul arvestatakse hinna sisse ka äritegevusest saamata jäänud tulu.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kommunikatsioonijuht Ingrid Mühling vastas: „Oleme huvitatud ainult maadest, mille omandamine on riigikaitseks möödapääsmatu – kus viibimine on väljaõppe ajal elanikele ohtlik. Kaitseministeerium on ostnud keskpolügooni alale jäävaid kinnistuid alates polügooni asutamisest 2001. aastal. Praegu on keskpolügoonil eraomandis veel seitse kinnistut, kokku 59 hektarit, neist kaks hoonestatud, kõik omanikud on teadlikud soovist nende maa omandada.“
Kinnistute maksumuse kohta selgitas ta, et seadus näeb riigi vajadusteks maa ostmisel ette tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ning hüvitisest varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Vastava hinna määrab sõltumatu atesteeritud hindaja. Seadus näeb leevendusmeetmena ette, et kokkuleppe korral on võimalik omanikule maksta täiendavalt kuni 20 protsendi suurust motivatsioonitasu, sundvõõrandamise puhul sellist võimalust pole. Lisaks on eluaseme kaotuse eest ette nähtud 10 protsendi suurune hüvitis.
„Kuigi seadus näeb ette võimaluse sundvõõrandamiseks, on kaitseinvesteeringute keskuse eesmärk jõuda kõigi omanikega kokkuleppele ning maksta õiglast tasu. Ka seni on läbirääkimiste tulemusel jõutud keskpolügooni maade ostmisel omanikega kokkuleppele,“ kirjutas kommunikatsioonijuht.
„Leppoja puhkekompleksi hindamisel arvestab hindaja maa, hoonete, elupaiga, ka saamata jäänud tuluga. On selge, et inimeste elu- ja töökoha kaotuse emotsionaalset väärtust pole võimalik rahas mõõta, seda enam loodame, et hindamise tulemusel saab Leppoja pere õiglase kompensatsiooni.“
Ingrid Mühling lisas, et kinnistute ost puudutab ka laiendatud ohuala ning Soodla harjutusvälja: „Soodla harjutusväljal on nüüdseks ostetud kuus kinnistut, umbes 950 hektarit. Veel soovime omandada Soodlas maid ligi 200 hektari ulatuses. Suurem osa kinnistutest on hoonestamata. Edaspidi soovib riik omandada ka ohuala kinnistud, et kindlustada ümberkaudsete elanike ohutus.“
Ta selgitas, et uued relvad on suurema tulejõuga ning väljaõpe intensiivsem, see tähendab, et piirangud polügoonil ja ohualas liikumisele peavad olema rangemad kui seni ning laskmiste ajal ei tohi inimesed seal viibida: „Kaitseväe keskpolügoon on suurte asustamata aladega riigimaa, millele alternatiivseid piirkondi Eestis pole.“