Kolonel Vahur Karus, 1. jalaväebrigaadi ülem
Miks me seda teeme?
Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel, mille tagab liikmelisus NATO-s. Kaitseväe rahuaja ülesanne on tagada alaline kaitsevalmidus ja selleks korraldab ta sõjalist väljaõpet. Teisisõnu, kaitseväe üksuste igapäevane töö on väljaõpe ja õppused, ning mida tõelisemates tingimustes, seda parem.
Selleks, et korraldada soomustatud jalaväepataljoni väljaõpet, on vaja piisavalt suuri maa-alasid, kuhu mahuksid ära lahinglaskmiste ohualad.Laskmiste puhul eristab kaitsevägi sihtmärgiala ja ohuala.
Sihtmärgiala asub ainult harjutusvälja territooriumil. Sihtmärgialas asuvad märgid, mille pihta lastakse ning sihtmärgiala on alati ümbritsetud ohualast.
Ohuala on ala, kus relva kuul või mürsk võib laskmiste puhul lennata kas rikošeti või muu tegevuse mõjul. Seepärast on laskmiste ajal ohualasse kõrvaliste isikute juurdepääs tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine võib olla eluohtlik.
Võimaldamaks vajalikku väljaõpet kaitseväe keskpolügoonil, moodustas vabariigi valitsus 2015. aastal nn laiendatud ohualad ümber keskpolügooni. Aktiivset väljaõppetegevust ohualades ei toimu ja reaalne väljaõpe jääb endiselt keskpolügooni piiresse, seega otsene mõju loodusele puudub. Laiendatud ohualade kasutamise aktiivseim periood jääb hilissügisesse ja kestab kuni suve alguseni.
Kaitseväe soomusmanöövervõime arendamisega seotud väljaõpe ja liitlaste soomustehnika väljaõppega seotud tegevused, mida ei mahu korraldama kaitseväe keskpolügoonil, on kavas teha Soodla harjutusväljal. Soodla harjutusväli moodustati 2015. aastal. Harjutusväli on ligikaudu 6000 hektarit suur ja asub kahel pool Soodla veehoidlat – veehoidlast lõunas endise Nõukogude armee Tõrrepõhja tankodroomi alal ja veehoidlast põhja pool.
Kuni harjutusväljale vajalike väljaõppeobjektide rajamiseni on ala kasutusel ainult taktikaliseks tegevuseks, see tähendab tegevusteks ilma lahingumoona kasutamata.
Kuidas me seda teeme?
Selleks, et Eesti kaitseväe kõige suuremal harjutusväljal, kaitseväe keskpolügoonil, oleks võimalik täita ala peamist eesmärki ja tagada soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmiste läbiviimine koos toetusega erinevatelt üksustelt, on vaja luua sobivad tingimused. Tingimuste loomiseks on koostamisel keskpolügooni riigi eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Suuremate lahingõppuste jaoks vajalike laiendatud ohualade kasutusele võtmiseks on koostamisel ohuala piiritähistuse projekt koos keskkonnamõju eelhindamisega. Soodla harjutusvälja arendamiseks teeb kaitseministeerium vabariigi valitsusele ettepaneku algatada riigi eriplaneering koos keskkonnamõju hindamisega.
Kaitseväe keskpolügoonile, laiendatud ohualadesse ja Soodla harjutusväljale jäävate eramaade kasutamiseks riigikaitseliseks tegevuseks soovib kaitseministeerium need maad omandada. Riik omandab maid 2018. aasta suvel jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.
Nimetatud seadus annab võimaluse kokkuleppele jõudmisel lisaks turuväärtusele maksta täiendavat motivatsioonitasu ja teatud juhtudel ka hüvitist. Kaitseministeeriumi eesmärk on iga maaomanikuga jõuda kokkuleppele, mis on vastastikku kasulik ja tänaseni on see õnnestunud. Eramaade omandamine on riigi poolt ka aus ning läbipaistev lähenemine, kuna selle asemel maaomandile seatavad võimalikud piirangud selle kasutamisele oleksid eraomaniku vaatest ebamõistlikud.
Praktilised küsimused
• Kaitseväe keskpolügoon ja Soodla harjutusväli on väga aktiivses kasutuses. Kaitseväe, Kaitseliidu ja ka siin viibivatele liitlasüksustele on antud juhised võimalusel vältida asulavahelisi teid ja kasutada eelistatult aladele juurdepääse, mis häiriksid kohalikke elanikke kõige vähem.
Siiski tuleb tunnistada, et alati see ei õnnestu ja tahtmatult või tahtlikult satuvad mõned masinad ikka majade vahele või erateedele. Sellistel puhkudel palume võimalusel märkida üles auto registreerimisnumber ja anda sellest teada kaitseväe harjutusväljade teenistusele, saates info e-posti aadressile soodla@mil.ee või kvkp@mil.ee.
• Info harjutusväljade kasutamise kohta ja soovi korral vajalikud kontaktid leiate harjutusväljade kodulehelt www.hajutusvali.mil.ee.
• Säilitamaks igal ajal kasutatavat ühendust Tallinn-Narva ja Piibe mnt vahel, määratakse Soodla harjutusvälja planeeringuga täiendav asukoht uue tee rajamiseks väljaspool harjutusvälja. Pikajärve tee harjutusväljaga kattuva osa asemele rajatakse umbes 3 km pikkune otsetee paralleelselt harjutusvälja idapoolse servaga. Nii säilib tee kasutamise võimalus ka ajal, kui harjutusväljale minek on keelatud.
• Olemasolevad matka- ja jalgrattaraja lõigud, mis läbivad kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala, sealhulgas Paukjärve loodusrada ja Jussi loodusrada, jäävad neil ajaperioodidel, mil ohuala on suletud, kasutusest välja.
Selleks, et matkajatel rada lihtsalt ei lõppeks ja saaks teekonda jätkata, tähistatakse alternatiivsed, ohualast väljaspool paiknevad rajad üle Salu raba Venejärveni, kus Venemäe vaatetorni kunagisse asukohta püstitame uue torni, mis saab kindlasti olema rõõmuks paljudele loodusvaatlejatele.
Info ohualasse jäävate matkateelõikude sulgemise kohta saab olema kirjas infotahvlitel peamistes ohualasse sisenemise punktides, ohuala tähistatakse sarnaselt harjutusväljale piiripostidega.