Milliseid maju Lahemaale lubada?

3072

Lahemaa arhitektuurikonkursile esitati 28 võistlustööd.

17. septembril kell 16 oli arhitektuurse visioonivõistluse „21. sajandi kodu Lahemaal“ tööde esitamise tähtaeg. Kokku saabus 28 võistlustööd. Žürii kogunes septembri lõpus, võitjad kuulutatakse välja 18. oktoobril Palmses. Selleks ajaks pannakse Palmse külastuskeskusesse üles konkursitööde näitus.

Nädal enne visioonikonkursi lõpptähtaega korraldasid Eesti Arhitektide Liit ja keskkonna­amet koostöös Viinistu kunstimuuseumiga Viinistu kabelis seminari ja mõttekoja „Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades“, kus osalesid kümned arhitektid, Kuusalu ja Vihula vallavalitsuste esindajad ning elanikke mitmelt poolt Lahemaa küladest.

Moderaator, arhitekt Ülar Mark tõdes kohaletulnud kolleegide kohta, et pooled neist elavad või suvitavad ka ise Lahemaal.

Kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus sõnas, et Lahemaa rahvuspargis on 4700 maaomanikku, 2500 elamumaa üksust ning 68 küla – suured arvud ja paljude inimeste huvid.

Lahemaa arhitektuurikonkursi tingimuste koostaja, arhitekt Jaan Tiidemann Pedaspealt kommenteeris, et võistlus nõuab arhitektidelt Lahemaa külade tuleviku elamismudeli kirjeldust: „Meid huvitab elu võimalikkus maal. Talvel on inimesi rannakülades vähe, keskmiselt 20-30 protsenti kõigist kinnistuomanikest. Praegu kehtib Lahemaal nõue, et rannakülades tohib ühel kinnistul olla üks eluhoone ja kokku kolm hoonet. Kas see on kaasaegne elamismudel? Miks mitte lubada ka noorperel ehitada samale krundile elumaja, kui ruumi on?“

Teisedki sõnavõtnud arhitektid tõdesid, et piirangud võiksid rahvuspargis ehitamisele olla, kuid uut ja huvitavat arhitektuuri ei pruugi need võimaldada.

Nenditi, et sageli tehakse majad valmis piirangute kiuste. Mitu arhitekti märkisid, et piirangud võiksid olla vabamad, uudseid ja reegliteväliseid lahendusi tuleks lubada olenevalt olukorrast ning maastikust. Tuletati ka meelde, et nüüd Lahemaa arhitektuuri pärandiks nimetatavad hooned olid omal ajal uudsed ja esmapilgul võõristust esile kutsuvad.

Parksi külavanem Valdek Slet küsis mõttekojas, mis asi on Lahemaa arhitektuur. Vanasti mängis kodude rajamisel olulist rolli juhus, kui oli raha, tehti suurem maja, kui polnud, piirduti väiksemaga.

Kunstnik Kalju Kivi Oandult tahtis teada, millist ajahetke püütakse Lahemaal fikseerida: „Tundub, et seda aega, kui Lahemaa rahvuspark loodi. Kas saab väita, et kui piiranguid poleks, juhtuks Lahemaal palju halba­? Kui liigume Eestis väljaspool rahvusparki, kus selliseid reegleid pole, kas seal on siis oluliselt rohkem halba?“

Ave Paulus vastas, et kaitstakse protsessi: „Kui ehituste lubamisel hakataks langetama kaalutlusotsuseid, tähendaks see Lahemaa arhitektuurinõukogu loomist.“

Heldur Meerits Kiiu-Aablast lausus: „Kui saaks nii, et hoitakse Lahemaale iseloomulikke jooni, aga lastakse ka elul edasi minna, et inimesed ei tunneks end ahistatuna.“

Arhitektuurinõukogu ideed kiitsid veel mitu arhitekti.

Ülar Mark nentis mõttekoja lõpuks, et teema on tõsine ja vajab edasiarutamist.

Jõuti üksmeelele, et oodatakse ära arhitektuurikonkursi tulemused. Toonitati ka, et loodetavasti ei muudeta võidutöid uute majade ehitamisel kohustuslikeks.

Kuusalu vallaarhitekt Tiina Skolimowski ütles Sõnumitoojale, et selline arutelu oli väga vajalik: „On teretulnud, et siin elavad või suvitavad arhitektid tegelevad Lahemaa arhitektuuri teemaga laiemalt. Mõte luua Lahemaale siin toimetavatest arhitektidest arhitektuurinõukogu oleks omavalitsuse arhitektile abiks. Rangemad reeglid projekteerimiseks ja ehitamiseks võiksid olla külades, kus on suurem osa vanast hoonestusest säilinud, teistes võiks olla vabam.“