KAISA TAMKIVI: „Anija noortele konkurentsivõimeline haridus.“

2516
Anija vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees KAISA TAMKIVI: „Riigigümnaasiumis saavad õpilased rohkem, kui üks väikegümnaasium suudab pakkuda.“

Anija vallavolikogu hariduskomisjoni esimees ja Kehra gümnaasiumi arenguvisiooni töö­grupi juht KAISA TAMKIVI, käisite möödunud nädalal tutvumas Rannu põhikooli ja Viljandi riigigümnaasiumiga ning rääkisite sellest Anija vallavolikogu istungil. Kommentaaridest jäi kõlama seisukoht, et Kehra kooli muutumine põhikooliks on paratamatu.
„Käisime koolidega tutvumas volikogust neljakesi, kaasas olid veel vallavanem ja abivallavanem ning MTÜ Kehra Kooli Vilistlased esindaja. Nägime Viljandi riigigümnaasiumis pakutavaid valikuvõimalusi ja hariduse andmise uut kvaliteeti – mida rohkem on gümnaasiumis õpilasi, seda rohkem on võimalusi võtta tööle spetsialiseerunud õpetajaid ning riigigümnaasium on justkui tava- ja ülikooli sümbioos, millest saab märkimisväärselt parema ettevalmistuse ülikooli astumiseks. Saime aru, et endistviisi jätkates ei suuda me oma valla lastele pakkuda sellisel tasemel õpet ja tingimusi.
Aeg-ajalt kuulen etteheidet, et me ei mõtle oma noortele, kuid tegelikult me just neile mõtleme. Viljandi näite puhul võib öelda, et riigigümnaasiumis saavad nad rohkem, kui üks väikegümnaasium suudab pakkuda. Ja meie jaoks peab olema kõige tähtsam võimaldada Anija valla noortel omandada konkurentsivõimeline haridus. Praegu teeb olukorra raskeks, et Tallinnas või Harjumaal ei ole riigigümnaasiumi, kuhu me oma gümnasistid saaksime saata. Kuid usun, et lahendused on olemas, peame need lihtsalt läbi mõtlema ja välja töötama. Seni pole seda tehtud, kuid me pole ka veel otsustanud, et gümnaasiumiosa Kehras sulgetakse.“
Ütlesite Viljandis nähtu põhjal, et olete ise käinud eliitkoolis, aga kui praegu peaksite valima, valiksite riigigümnaasiumi. Miks?
„Justnimelt nende valikuvõimaluste pärast. Riigigümnaasiumis ei vali gümnasist reaal- või humanitaarsuunda, vaid nende vahele jääb veel väga palju valikuid. Mulle endale oleks sobinud just reaal- ja humanitaarainete vahepealne ainekava.“

Kehra kooli õpetajad avaldasid kartust, et kui gümnaasiumiosa kaotada, lähevad lapsed juba 6.-7. klassist ära sinna kooli, kus soovivad gümnaasiumis jätkata, siis ei pea nad tegema gümnaasiumisse sisseastumiskatseid. Kuid tulevastes riigigümnaasiumides nagunii põhikooliosa enam pole?
„Just. Tingimused õppekavadele ehk mida peab pakkuma põhikool, mida gümnaasium, on erinevad. Paljud haridusvaldkonna inimesed on veendunud, et niinimetatud torukoolid, kus õpitakse esimesest klassist gümnaasiumi lõpuni, ei suuda neid erisusi nii hästi välja tuua kui puhas põhikool ja puhas gümnaasium.
Üks suund võiks olla, et Anija vallas on maailma parimad põhikoolid, kus tegeletakse võimalikult individuaalselt kõigi  lastega, sealhulgas ka väga andekatega. Et pärast põhikooli lõpetamist pääseksid kõik oma võimetekohasesse kooli. Ehk siis siht peaks olema sellise tasemega põhikool, kus laste anded ja võimed saavad maksimaalselt arendatud ning lapsevanem ei pea muretsema, et laps ei pääse edasi gümnaasiumisse. See nõuab kooli muutmist oluliselt individuaalsemaks. Kui meil on väiksemad klassid, saame luua huviringe, kus on võimalik ka võimekamatega süvitsi tegeleda. Õpetajad saavad ringi eestvedamisega lisakoormust ja kõrgemat töötasu.
Jah, gümnaasiumiosa kaotamisega võib tekkida oht, et noored lähevad Tallinnasse kooli ja jäävad sinna, kuid see ei pruugi nii olla. Viljandi riigigümnaasiumi õpilased käivad pärast koolitunde muusikakoolis, kunstiringis või sporditreeningul oma kodukohas ja neid arvestatakse koolis vabaainetena.“
Kui kõik peale volikogu kahe liikme on veendunud, et Kehra kool peaks jätkama põhikoolina, miks siis otsusega venitatakse, kui ka volikogus on öeldud, et teadmatus on kõige halvem?
„Mina ei julge öelda, et vaid kaks liiget on põhikoolina jätkamise vastu, volikogus on ka inimesi, kes ei avalda oma arvamust sõnades, vaid kirjutavad selle hääletussedelile. Kuna meil on otsuse tegemiseks aega järgmise aasta märtsini, siis me ei taha seda teha giljotiini meetodil, et enamus otsustab ära. Näiteks minu hea kolleeg Anija Ühendusest Jaan Oruaas usub, et koolile tuleb eestvedaja, kes ei arva, et gümnaasiumiosa säilimine on võimatu ning säilitab selle. Kui me praegu ütleksime, et enamus arvab teistmoodi ja otsustaksime gümnaasiumi kaotada, võtaksime ära selle võimaluse. Koolidirektori konkurss annab vastuse, kas leiame sellise potentsiaaliga eestvedaja, kes näeb võimalust tuua siia gümnaasiumiõpilasi ja pakkuda neile spetsialiseerumiseks valikuvõimalusi.“

Seega on olemas õhkõrn võimalus, et gümnaasiumiosa Kehras säilib?
„See võimalus on olemas. Kutsume uue töögrupi kokku kohe, kui koolile on valitud uus direktor, kes on selle protsessi võtmeisik. Uus töörühm peab välja pakkuma visiooni, millisena Kehra kool jätkab. Ka õpetajail, kogukonnal, õpilastel ja lapsevanematel on võimalus pakkuda välja oma ideid. Rõhutan, et meie esimese töögrupi  mõte ei olnud sellel, kas praegused õpetajad teevad tööd hästi või halvasti, vaid sellel, mida me saame teha, et gümnaasium oleks veel tugevam ja parem. Kahjuks jäi kohtumisel õpetajatega mulje, et nemad ei näe vajadust muutusteks  ning 40 gümnasistiga kool ongi hea.“

Kas te pole mõelnud viia ka Kehra kooli õpetajaid ja õpilased vaatama mõnda riigigümnaasiumi?
„Miks mitte, see idee väärib kaalumist.“

Õpetajad heitsid ette, et senisesse töörühma neid ei kaasatud ning nad lugesid kooli kohta arutatust-otsustatust ajalehest. Kas uude töögruppi on kavas nad kaasata?
„See oli viga, mille edaspidi kindlasti parandame. Olime arvestanud, et õpetajad on kaasatud, sest nende esindaja direktori näol oli töögrupis ja arvasime, et koosolekute vahepeal on õpetajatega suheldud, küsitud nende arvamust. Meie õppetund on see, et poleks pidanud eeldama kaasamist kooli juhtkonna kaudu ning tulnuks õpetajate esindaja eraldi kutsuda. Loodetavasti annavad õpetajad selle andeks ja nagu ütles meie kohtumisel vallavanem Arvi Karotam, siis edaspidi saavad õpetajad esimeste hulgas infot kooli võimalike arengute kohta ning loomulikult kaasame neid igati.“