Erakorralisel ühisistungil kinnitasid kahe valla volikogud ühehäälselt ühinemislepingu.
Neljapäeva, 10. novembri õhtul kella kuueks olid Anija vallamajja kutsutud nii Anija kui Aegviidu vallavolikogu. Ühisistungit juhatasid Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ja Aegviidu vallavolikogu esimees Toomas Tõnise vaheldumisi. Kui parandusettepanekuid ühinemislepingusse hääletasid kaks volikogu läbi eraldi, siis kell 8 toimunud ühinemislepingu kinnitamine otsustati ühiselt. Selle poolt olid volikogude kõik kohalolnud liikmed – Anija volikogu 17st liikmest 14 ja Aegviidu volikogu 9st liikmest 5. Ühiselt otsustati teha Harju maavanemale taotlus algatada kahe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmine.
Allkirjastatud ühinemisleping hakkab kehtima pärast kohalike omavalitsuste järgmisi valimisi. Valimised toimuvad 15. oktoobril 2017 ning siis moodustavad senised Anija ja Aegviidu vald ühise Anija valla. Vastavalt ühinemislepingule saab uue valla keskuseks Kehra linn, ka vallamaja on Kehras, Aegviidu praegusesse vallamajja jääb vähemalt kahe töökohaga piirkondlik teenuskeskus. Uue vallavalitsuste töötajad leitakse eelkõige sisekonkursi kaudu.
2017. aasta valimistel avatakse valimisjaoskonnad Kehras, Aegviidus ja Alaveres. Uue vallavolikogu koosseisus on 19 liiget, kes valitakse ühes valimisringkonnas, mis moodustatakse territooriumipõhiselt.
Uue valla sümboolika loomiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Ühinemislepingus on kirjas, et valla vapi ja lipu juures peetakse oluliseks kasutada ühinenud valdade ajaloolist identiteeti iseloomustavat sümboolikat.
Kummalegi osa ühinemistoetusest
Enne ühinemislepingu kinnitamist vaatasid volikogud läbi lepinguprojekti avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited ning ühinemisläbirääkimiste komisjoni arvamused nende kohta.
Anija vallavolikogu liige Urmo Sitsi tegi ettepaneku jätta arvestamata täiendus punktile, mis määrab, et ühinemislepingut saab muuta vallavolikogu koosseisu 3/4 häälteenamusega. Aegviidu elanik Heinrich Suik soovis, et ühinemislepingule lisagarantii andmiseks lisataks: lepingu muutmine peab läbima kaks lugemist kahel erineval istungil. Ühinemisläbirääkimiste komisjon toetas seda ning Aegviidu elaniku Airi Noore parandusettepaneku põhjal lisati lepingusse ka klausel, et esimesel lugemisel otsustatakse, kas lepingu muutmine vajab enne teisele lugemisele saatmist analüüsi või mitte. Urmo Sitsi ettepanek ei leidnud volikogude toetust, seega peavad ühinemislepingu kõik muudatused läbima uues volikogus kaks lugemist ning neid peab toetama 19st liikmest vähemalt 15.
Ühinemislepingu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamise tulemuste kohta tehtud õiendi poolt olid istungil osalenud kõik kahe volikogu liikmed. Õiend tuleb esitada koos muude ühinemisega seotud dokumentidega Harju maavanemale.
Kuna ühinemisleping jõustub alles pärast valimisi, jäeti lepingu tekstist välja nõue, et enne ühinemist peavad kaks volikogu mõlema valla laenud ja muud pikaajalised võlakohustused konsensuslikult heaks kiitma. Ühinemise riigipoolne nõustaja Kadri Tillemann märkis, et haldusreformiseadus kohustab ühinevaid omavalitsusi pärast ühinemiskokkuleppe sõlmimist taolisi tegevusi nagunii kooskõlastama.
Ühinemislepingusse lisati, et riigilt saadavast ühinemistoetusest, mis jääb alles pärast ühinemisega seotud kulude tegemist, kaetakse lepingu lisas nimetatud võimalikud investeeringud proportsioonis, mis eraldati Anija ja Aegviidu vallale ühinemistoetusteks. Ühinemistoetus sõltub elanike arvust 31. detsembril, uuele Anija vallale eraldatakse seda kokku umbes 864 000 eurot, millest Aegviidu valla osa on 300 000 eurot ja Anija valla osa 564 000 eurot. Sellest võetakse maha ühinemisega seotud kulud, ülejäänu jääb eraldi kummagi piirkonna ehk endise Aegviidu ja endise Anija valla investeeringuteks.
Mida ühinemistoetuse eest tehakse?
Kõige suuremat arutelu tekitas ühinemislepingu lisa nr 3 ehk loetelu investeeringuobjektidest, milleks võib kasutada riiklikku ühinemistoetust. Esialgu oli nimekirjas 29 objekti, viimasel koosolekul kärpis ühinemisläbirääkimiste komisjon selle poole väiksemaks. Investeeringute eeldatav kogumaksumus on ligi 5,5 miljonit eurot, ühinemistoetuse eest kavandatav on 2,33 miljonit eurot. Urmo Sitsi tegi ettepaneku vähendada nimekirja veelgi ning jätta sinna vaid need objektid, mille jaoks ühinemistoetust tõesti jagub. Volikogude enamus seda ei toetanud.
Aegviidu volikogu esimees Toomas Tõnise ning vallavanem Riivo Noor kinnitasid, et nende jaoks on esmane prioriteet Aegviidu kooli spordisaali ja staadioni ehitamine ning koolimaja renoveerimine. Selle eeldatav maksumus on 700 000 eurot, ühinemistoetusest on plaan sinna kulutada suure tõenäosusega kogu Aegviidu valla osa, kavas on kaasata ka sponsoreid, oktoobris otsustas volikogu võtta alustamiseks 350 000 eurot laenu.
„See spordihoone on Aegviidu inimestele ühinemisprotsessis tegelikult kõige olulisem präänik,“ märkis Toomas Tõnise.
Riivo Noor selgitas, et Aegviidu koolil pole võimalik täita kehalise kasvatuse ainekava, kuna puudub võimla ning koht pallimängudeks. Koolil on vaid üks duši- ja riietusruum, sageli kasutavad õpilased riietumiseks klassi. Võrkpalli ja discgolfi harrastajad käivad Jäneda saalis, kus talvel on lumi nurgas ja palli tuleb mängida kindad käes. Kuna koos spordisaali ehitusega on kavas viia praegu elektri- ja puuküttel kool üle maaküttele, ei tohiks uue saali ülalpidamine vallavanema kinnitusel suuri lisakulusid tekitada.
Praegusest Anija vallast on mahukamad projektid investeeringute nimekirjas tänavavalgustuse rekonstrueerimine, mille eeldatava maksumus on 1 miljon eurot, ning Kehra tervisekeskuse renoveerimine maksumusega 812 000 eurot, mõlema jaoks taotletakse 75 protsenti välisabi.
Volikogude esimehed panid ühinemislepingu ühisele hääletusele. Ühehäälse heakskiidu kinnitas Jaanus Kalev kahe haamrilöögiga – ühe Anija, teise Aegviidu volikogu eest. Otsus võeti vastu aplausiga.
Töö alles algab
Toomas Tõnise ütles Sõnumitoojale: „Suur töö alles algab, kuid oleme astunud väga palju tarvilikke samme ning teinud seda usalduse ja üksmeele vaimus.“
Ta rääkis, et ei lootnud rahvaküsitlusel Aegviidu inimeste nii suurt toetust ühinemisele ning oletas – suuremad hirmud võeti maha siis, kui avalikustati ühinemisleping.
„Meil oli oma rahvaga ka väga konstruktiivne kohtumine, kus osalesid 30-40 inimest. Mulle meeldis, et seal ei küsitud, kas ühineda, vaid kuidas,“ ütles Toomas Tõnise.
Jaanus Kalev: „Tehtud! Ühinemise peab kinnitama veel vabariigi valitsus. Kuid nüüd on läbi vaid üks etapp, kohe tuleb hakata ette valmistama uue valla dokumente, meist oleks ebaaus jätta see töö uuele volikogule.“
Nõustaja Kadri Tillemann kiitis, et Anija-Aegviidu ühinemisprotsessis on kõik kulgenud sujuvalt, üksteist mõistes ja usaldades: „See ühinemine oli igati loogiline samm ning kõik said sellest ühtviisi aru. Olid mõned teemad, kus mindi põhjalikumaks – investeeringud ja uue valla nimi, kuid teravusi ei olnud. Tore oli, et läbirääkimistelaua ääres oli kaks võrdset osapoolt – olgugi, et üks on rahvaarvult pisike ja teine suur, ei olnud seda küll tunda, et suur neelab väikese alla.“
