Kahe val­la ühi­ne­mist tä­his­ta­ti Ani­ja Ei­de ja Aeg­vii­du Mat­ka­sel­li pul­ma­de­ga

Ani­ja Eit (MAR­GIT AAS­MAA) läks Aeg­vii­du Mat­ka­sel­li­le (SVEN LUKS) nai­seks, nüüd on neil ühi­ne pe­re­kon­na­ni­mi Ani­ja.

Ka­he val­la tu­ris­mi­süm­bo­lid pan­di Aeg­vii­dus val­la­rah­va juu­re­so­le­kul paa­ri pü­ha­päe­val, 22. ok­toob­ril.

Pul­ma­peo­le Aeg­vii­du rah­va­ma­ja par­ki oli kok­ku tul­nud ühi­se val­la ela­nik­ke nii Aeg­vii­dust kui Keh­rast ja kü­la­dest. En­ne pruut­paa­ri saa­bu­mist esi­ne­sid Aeg­vii­du rah­va­ma­ja rah­va­tant­su­rühm An­na Ae­ga, kel­le „ni­na­mees“ oli val­la­va­nem Rii­vo Noor, ning Ani­ja val­la se­ga­koor Han­ni­jog­gi.

Päe­va­kan­ge­la­sed, Ani­ja Eit ehk Mar­git Aas­maa ning Aeg­vii­du Mat­ka­sell ehk Sven Luks, sõi­du­ta­ti ko­ha­le uh­ke kol­me­rat­ta­li­se moo­tor­rat­ta ehk trai­ki­ga. Ühes­koos ja­lu­ta­sid nad pul­ma­kü­la­lis­te eest lä­bi lu­mi­val­gete lil­le­de­ga ehi­tud pul­maal­ta­ri­ni, kus neid oo­tas paa­ri­pa­ni­ja ja pul­mai­sa Ar­let Pal­mis­te.

„Ani­ja Eit ja Aeg­vii­du Mat­ka­sell on tul­nud siia oma va­bast tah­test, et ühen­da­da oma liit. Rõõm on nä­ha, et sel­lel olu­li­sel ja täht­sal päe­val on sel­le ke­na paa­ri üh­te­heit­mi­se­le ko­gu­ne­nud nii­võrd pal­ju ini­me­si,“ lau­sus ta.

Mat­ka­sel­li­le esi­me­ne, ei­de­le tei­ne abie­lu

„Si­nu jaoks, Aeg­vii­du Mat­ka­sell, on see al­les esi­me­ne abie­lu ning sul on ees uued ja põ­ne­vad kat­su­mu­sed. Kuid tea­me, et Ani­ja Eit on ju­ba va­rem ühe Keh­ra vi­gu­ri­vän­da­ga üh­te heit­nud ja sel­lest abie­lust on tal pal­ju lap­si, kes kõik nüüd kind­las­ti uue­le suh­te­le ak­tiiv­selt kaa­sa ela­vad,“ ju­tus­tas pul­ma­va­nem.

Ta rää­kis, et kaa­sa­va­ralt ei ole pruut­paar võrd­ne – Aeg­vii­du Mat­ka­sel­lil on Har­ju­maa lõu­nao­sas vaid pi­si­ke maa­tü­ki­ke, see­vas­tu Ani­ja Ei­del on maid ja ma­ju hul­gim: „Aga kui sü­da­med tuk­su­vad üht­moo­di, ei se­ga mis­ki. Loo­de­ta­vas­ti on te­gu ik­ka ar­mas­tu­se abie­lu­ga. Tä­na­päe­val on ol­nud ju­hu­seid, kus üh­te ei hei­de­ta su­gu­gi ar­mas­tu­sest, vaid üle­valt poolt ka­man­da­tak­se. Aeg­vii­du Mat­ka­sel­li ja Ani­ja Ei­de pu­hul ma näen, et ju­ba esi­me­sest sil­ma­pil­gust on sü­da­med tuk­su­nud ühes rüt­mis. Mis siin sa­la­ta, Aeg­vii­du Mat­ka­sel­li ak­na ta­ga käi­sid kraa­pi­mas pal­jud kü­la­tüd­ru­kud Ta­pa kan­dist. Aga ta ei lask­nud su­va­li­si neidu­sid sis­se, vaid oo­tas, ku­ni tu­li Ani­ja proua oma uh­ke kaa­sa­va­ra­ga.“

Na­gu tüü­pi­li­sel Ees­ti kärg­pe­rel, on ka Ani­ja Ei­del en­ne se­da abie­lu üle 5000 lap­se ning Aeg­vii­du Mat­ka­sel­lil 700, mär­kis Ar­let Pal­mis­te.

Ta li­sas: „Edas­pi­di on teil va­ja koos hoo­lit­se­da nen­de kõi­gi eest. Eri­ti täh­tis on, et las­te­le olek­sid kõik va­ja­lik ko­du juu­rest võt­ta. See­pä­rast hoo­lit­se­ge, et neil oleks las­teaia­tee sel­ge, soe toit laual ning va­ba aeg spor­di- ja hu­vi­rin­gi­de­ga ak­tiiv­selt si­sus­ta­tud.“

Pä­rast oma kõ­ne lõp­pu, kü­sis pul­mai­sa Aeg­vii­du Mat­ka­sel­lilt: „Kas si­na ta­had üh­te hei­ta sel­le si­nu kõr­val seis­va pruu­di, Ani­ja Ei­de­ga, ol­la te­ma­ga koos õn­nes ja ar­mas­tu­ses, rik­ku­ses ja eri­ti vae­su­ses ning kõi­ki­des ja­ma­des, mis või­vad elus tul­la? Kui see on si­nu kin­del soov ja taht­mi­ne, siis üt­le val­ju sel­ge hää­le­ga: Ik­ka!“
„Ik­ka,“ vas­tas mat­ka­sell.

Paa­ri­pa­ni­ja jät­kas: „Sa­ma kü­sin ma Si­nu käest, Ani­ja Eit, kas si­na oled nõus sel­le oma kõr­val seis­va ki­du­ra pois­te­rah­va­ga üh­te heit­ma, et iga­ve­sest ajast iga­ves­ti ol­la te­ma­ga koos õn­nes ja ar­mas­tu­ses, toi­ta ja kat­ta te­da, te­ha te­mast üks kor­ra­lik mees, kel­le üle võiks uh­ke ol­la ko­gu kü­la? Kui see on si­nu kin­del soov ja taht­mi­ne, siis üt­le kõ­la­va ja sel­ge hää­le­ga: Hea küll.“

„Hea küll,“ vas­tas eit.

Sel­le mär­giks, et üks­tei­se ko­dud on nüüd mõ­le­ma omad, and­sid Aeg­vii­du Mat­ka­sell ja Ani­ja Eit tei­ne­tei­se­le üle suu­red võt­med, mil­lel kum­ma­gi val­la lo­go. Rah­vas ap­lo­dee­ris. Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam õn­nit­les ja tä­nas pruut­paa­ri ning ko­gu val­la­rah­vast.

Pul­mai­sa tea­tas veel, et noor­paar on ühi­seks ni­meks ot­sus­ta­nud va­li­da mit­te Aeg­vii­du, vaid hoo­pis pruu­di ni­me Ani­ja. See ke­na ko­ha­ke siin raud­tee ää­res ei kao ku­hu­gi, kuid Aeg­vii­du vald kaob nüüd küll ära, sõ­nas ta.

Pul­ma­kom­bed

Aeg­vii­du rah­va­tant­si­jad ve­da­sid kü­la­li­sed pul­ma­ron­gi, Ar­let Pal­mis­te ja­gas pul­ma­rah­va­le ame­teid ja se­da kin­ni­ta­vaid me­da­leid ning viis lä­bi tra­dit­sioo­ni­li­si pul­ma­män­ge. Näi­teks tu­li Ani­ja Ei­del ja Aeg­vii­du Mat­ka­sel­lil lam­ba­na­ha seest ot­si­da kü­la­lis­te pei­de­tud mün­te. Sel­gus, et roh­kem lei­dis neid mat­ka­sell, jä­re­li­kult jääb ra­ha­kott Aeg­vii­du kät­te, kom­men­tee­ris pul­mai­sa.

Kui noor­paar oli lah­ti lõi­ga­nud ja pak­ku­nud kü­la­lis­te­le uh­ket pul­ma­tor­ti, vii­di lä­bi vik­to­riin. Kü­si­mu­sed olid nii Ani­ja kui Aeg­vii­du val­la koh­ta. Näi­teks: kumb vald on va­nem? Õi­ge vas­tus on, et Ani­ja vald moo­dus­ta­ti 1866., Aeg­vii­du 1992. aas­tal. Mis on Ani­ja val­la suu­rim kü­la? Õi­ge vas­tus: Leht­met­sa, kus on li­gi 800 ela­nik­ku. Kui pikk on Tal­linn-Aeg­vii­du raud­tee? Õi­ge on 56 ki­lo­meet­rit. Peo amet­li­ku osa lõ­pe­ta­sid noor­paa­ri ava­valss ning Aeg­vii­du kui mat­ka­pea­lin­na süm­boo­li­ka­ga mat­ka­tar­ve­te oks­jon.

Ju­ba ai­nuük­si idee tä­his­ta­da ka­he val­la ühi­ne­mist meie süm­bo­li­te pul­ma­de­ga oli suu­re­pä­ra­ne ning ka pi­du oli vä­ga vah­va, ar­vas Ani­ja en­di­ne val­la­va­nem ja vo­li­ko­gu lii­ge Tiit Tam­ma­ru. Pul­ma­peo mõt­te au­tor ja pea­kor­ral­da­ja, Aeg­vii­du rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja Vir­ge Palm­sa­lu sõ­nas, et ko­ha­lik­ku rah­vast oli see­kord mil­le­gi­pä­rast vä­hem, kui on Aeg­vii­du pi­du­del ta­va­li­selt.