
Kuusalu keskkooli õpilased ja õpetajad osalevad mitmes rahvusvahelises projektis, mida rahastavad SA Archimedes ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Kolm aastat tagasi lisati Kuusalu keskkooli koosseisu arendusjuhi pool töökohta. Sügisel 2014 alustas arendusjuhina tööd Piia Palge-Lepik, kelle põhiülesanne on kirjutada rahataotlusi – et koolipere saaks osaleda rahvusvahelistes õppeprojektides.
Aastal 2015 selgus, et 7 projekti said rahastuse. Kokku on rahvusvaheliste koostööprojektide läbiviimiseks saadud koolile 136 000 eurot.
Kahe õppeaasta jooksul on toimunud 7 õpilasreisi, käidi Portugalis, Horvaatias, Itaalias, Slovakkias, Rumeenias, Belgias, Leedus. Õppereisidel on käinud kokku 59 õpilast.
Õpetajad on käinud õpirändes 60 korral, külastatud 17 riiki: Soome, Rootsi, Norra, Island, Leedu, Poola, Belgia, Itaalia, Horvaatia, Suurbritannia, Portugal, Slovakkia, Rumeenia, Malta, Kreeka, Küpros, Türgi.
Kokku on osalenud teistes riikides koolitustel või olnud sealsete kolleegide töövarjud Kuusalu kooli 30 õpetajat, neist 15 käinud õppereisil kahel korral või ka rohkem.
Õppereisidest saab ülevaate Kuusalu kooli kodulehelt, kus teist aastat peetakse blogi „Õpime õpirännates“ ning kord kvartalis antakse välja rahvusvaheliste projektide digitaalset infokirja. Blogi peetakse siis, kui kooli delegatsioon on parasjagu välisreisil – igal õhtul püütakse anda ülevaade päeval tehtust, lisatakse fotod.
Rahvusvaheliste projektide üks oluline osa on koostööpartnerite võõrustamine. Kuusalu kool on praeguseks olnud külaliste vastuvõtja rollis kolmel korral, tuleval õppeaastal võõrustatakse samuti.
Piia Palge-Lepik tõdeb, et seitse rahvusvahelist projekti on Kuusalu koolile maksimum: „Mõned me rahataotlused jäid toetuseta ja tagantjärele mõeldes ongi hea, muidu oleks olnud liiga palju ja hakanud segama õppetööd. Neist 7 jätkub järgmisel õppeaastal vaid üks, koostame uusi projektitaotlusi, et tagada rahvusvahelise koostöö järjepidevus.“
Direktor: rahvusvahelised projektid annavad lisaväärtust
Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats ütleb, et tulevikus on kavas kaasata projektidesse naaberkoole – Kolga ja Vihasoo kooli ning miks mitte ka Loksa kooli: „Praegused projektid on meie kooli põhised, aga liigume edasi, tahame kaasata laiemat kogukonda, ka kohalikke ettevõtteid ning valla asutusi, see annab konkurentsis teiste projektidega plusspunkte ning parema võimaluse saada rahastust.“
Ta kirjeldab, kuidas tegi kolm aastat tagasi vallavalitsusele taotluse projektikirjutaja töökoha saamiseks, esialgu oli ka kahtlusi, kas selline amet on koolis oluline.
„Piia Palge-Lepik on kompetentne projektikirjutaja, tänu oskuslikult koostatud projektidele on me kool saanud lisaväärtust palju juurde. See ametikoht on end väga hästi õigustanud. Projektitöö aktiviseerib õpilasi ja õpetajaid. Õpilastes süvendab iseseisva tegevuse ja vastutustunde kasvu, võõrkeelte oskust, iseseisvat mõtlemisvõimet, järelduste tegemise ja õpitu praktikas rakendamise oskust. Õpetajad õpivad samuti, nähakse kolleegide tööd ja saadakse kogemusi, mida jagatakse oma koolis teiste õpetajatega,“ tunnustab direktor.
„Rahvusvahelise koostöö arendamine on Kuusalu kooli arengukavas. Kui direktoriks kandideerisin, lubasin, et tuleb tööle leida säravaid inimesi, teha töökeskkonda paremaks. Piia Palge-Lepik kandideeris algklasside õppejuhi kohale, kuid jäi lapsepuhkusele. Kuna tal oli Tallinna Sikupilli keskkoolis kirjutanud edukaid projekte, tuli seda ära kasutada. Võib öelda, arendusjuhi töökoha saime teha tänu sellele, et leidsime sobiva inimese.“
Direktor lisab, et Harjumaa mitmes suuremas gümnaasiumis on samuti arendusjuhid-projektikirjutajad, keskmise suurusega ja väiksemates koolides ei ole.
Õpetajatele on projektikirjutamine lisakoormus
Piia Palge-Lepik: „Mitmel pool koolides kirjutavad projektitaotlusi õpetajad oma põhitöö kõrvalt, see on lisakoormus. Samad õpetajad on siis ka projekti elluviijad ja peavad koostama aruandluse. Kuusalu koolis on see koormus nüüd õpetajatelt ära võetud. Nad teevad projektides kaasa. Osalevad need õpetajad, kes seda soovivad, boonus on, et saavad reisida, kogemusi ja tutvusi.“

Ta märgib, et ka järgmisel õppeaastal saavad Kuusalu kooli õpetajad osaleda haridustöötajate õpirände projektis, 5 õpetajat sõidavad koolitusele Islandile ja Kreekasse. Veel selle aasta juulikuus sõidavad 4 matemaatikaõpetajat koolitusele Küprosele. Uue kooliaasta alguses, septembris sõidavad 10 õpilast ja kolm õpetajat Brüsselisse tutvuma kaasava hariduse projekti raames ELi parlamendiga.
„Eesmärk on, et projektide tegevused toetavad kooli arendustegevusi ja igapäevast õppetööd. Projektides osalemine on meeskonnatöö: õpetajad viivad läbi projektitegevusi, mina administreerin ehk korraldan sõidud ja majutused ning tegelen aruannetega, kooli juhtkond leiab õpetajate äraolekul asendajad.“
Paljud lapsed pole varem lennanud ega reisil käinud
Kuusalu keskkooli tugikeskuse juht Piret Kamber teeb kaasa kaasava hariduse projektis. Osalevad õpilased 5.-7. klassini. Maikuus käidi Itaalias. Õpilased valiti loosiga, et oleks õiglane. Reisile pääsemiseks tuleb konkureerida, nende hulgast loositakse 5, sest maksimuspunkte saanud õpilaste arv on suur. Teised 5 valitakse kooli tugikeskuse ja õpetajate koostöös.
Piret Kamber: „Oleme teinud reegli, kes õpilastest korra on õppereisile saanud, see sama projekti raames enam konkureerida ei või.“
Ta jutustab, et põhikooli õpilastest ei ole paljud varem lennanud ega koos õpetajatega reisil käinud: „Grupid kasvavad meeskonnaks. Saadakse aru, et esindatakse Eestit, ärkab rahvustunne. Pärast suhtlevad noored koolis omavahel edasi, muidu nad ei käi endast nooremate või vanemate kaasõpilastega läbi. Jäädakse ka välismaiste sõpradega suhtlema. Sageli soovitakse pärast, et tahaks veel minna, sõprust süvendada.“
Kui tagasi jõutakse, osatakse hinnata Eestimaa loodust ja kiidetakse, kui ilus kool Kuusalus tegelikult on, kui puhas ja rahulik.
Kuusalu kooli rahvusvahelised projektid
Sihtasutuse Arhimedes Erasmus+ programm
„Väärtused – aktiivse kodaniku olemus“ 2015-2017 – sihtgrupp on põhikooli õpilased, koostööpartnerid Portugalist, Horvaatiast, Türgist, Itaaliast, Poolast ja Norrast.
„Kaasav haridus“ 2015-2018 – põhikooli õpilastele ja õpetajatele, koostööpartnerid Itaalia, Suurbritannia, Türgi, Slovakkia, Rumeenia, Rootsi, Belgia ja Leedu.
„Haridustöötajate õpiränne“ igal aastal esitatakse uus projektitaotlus, erinevad koolitused õpetajatele. Tuleval õppeaastal käivitub kolmas projekt.
„Euroopa vabatahtlik teenistus“ – lõppenud õppeaastal töötas koolis õpetajana vabatahtlik Hispaaniast, Alberto Gonzalez DelaFe.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordplus Junior programm
Koostööprojekt Leedu Moletai kooliga – gümnaasiumiõpilastele.
Ettevalmistav projekt – toimus Kuusalu, Norra ja Fääri saarte koolide esindajate kohtumine, et teha mitmeaastane koostööprojekt gümnaasiumiõpilastele.