Kahe pro­jek­tiaas­ta­ga on Kuu­sa­lu koo­li õpi­la­sed käi­nud 7 rii­gis

1943
Kuu­sa­lu tiim mai­kuus Itaa­lias: Itaa­lia koo­li di­rek­tor, Kuu­sa­lu koo­li tu­gi­kes­ku­se juht PI­RET KAM­BER, koo­li sek­re­tär HE­LI PERG, õpi­la­sed JOAN­NA ROO­PA, BRO­NEK RII­BERG-HAR­SI­JA, JAN-ERIK LIL­JAN, MIIA JÄR­VE, CA­RO­LY KIIK, AN­NA-LII­SA VI­JA, CAR­MEN PA­JUS­TE, RIS­TO HAAB­SAAR, JAR­KO TOOM­VAP, JOO­SEP MÜRK ja ma­te­maa­ti­ka õpe­ta­ja PIL­LE PÜRG.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li õpi­la­sed ja õpe­ta­jad osa­le­vad mit­mes rah­vus­va­he­li­ses pro­jek­tis, mi­da ra­has­ta­vad SA Arc­hi­me­des ja Põh­ja­maa­de Mi­nist­ri­te Nõu­ko­gu.

Kolm aas­tat ta­ga­si li­sa­ti Kuu­sa­lu kesk­koo­li koos­sei­su aren­dus­ju­hi pool töö­koh­ta. Sü­gi­sel 2014 alus­tas aren­dus­ju­hi­na tööd Piia Pal­ge-Le­pik, kel­le põ­hiü­le­san­ne on kir­ju­ta­da ra­ha­taot­lu­si – et koo­li­pe­re saaks osa­le­da rah­vus­va­he­lis­tes õp­pep­ro­jek­ti­des.

Aas­tal 2015 sel­gus, et 7 pro­jek­ti said ra­has­tu­se. Kok­ku on rah­vus­va­he­lis­te koos­tööp­ro­jek­ti­de lä­bi­vii­mi­seks saa­dud koo­li­le 136 000 eu­rot.

Ka­he õp­peaas­ta jook­sul on toi­mu­nud 7 õpi­las­rei­si, käi­di Por­tu­ga­lis, Hor­vaa­tias, Itaa­lias, Slo­vak­kias, Ru­mee­nias, Bel­gias, Lee­dus. Õp­pe­rei­si­del on käi­nud kok­ku 59 õpi­last.

Õpe­ta­jad on käi­nud õpi­rän­des 60 kor­ral, kü­las­ta­tud 17 rii­ki: Soo­me, Root­si, Nor­ra, Is­land, Lee­du, Poo­la, Bel­gia, Itaa­lia, Hor­vaa­tia, Suurb­ri­tan­nia, Por­tu­gal, Slo­vak­kia, Ru­mee­nia, Mal­ta, Kree­ka, Küp­ros, Tür­gi.

Kok­ku on osa­le­nud teis­tes rii­ki­des koo­li­tus­tel või ol­nud seal­se­te kol­lee­gi­de töö­var­jud Kuu­sa­lu koo­li 30 õpe­ta­jat, neist 15 käi­nud õp­pe­rei­sil ka­hel kor­ral või ka roh­kem.

Õp­pe­rei­si­dest saab üle­vaa­te Kuu­sa­lu koo­li ko­du­le­helt, kus teist aas­tat pee­tak­se blo­gi „Õpi­me õpi­rän­na­tes“ ning kord kvar­ta­lis an­tak­se väl­ja rah­vus­va­he­lis­te pro­jek­ti­de di­gi­taal­set in­fo­kir­ja. Blo­gi pee­tak­se siis, kui koo­li de­le­gat­sioon on pa­ras­ja­gu vä­lis­rei­sil – igal õh­tul püü­tak­se an­da üle­vaa­de päe­val teh­tust, li­sa­tak­se fo­tod.

Rah­vus­va­he­lis­te pro­jek­ti­de üks olu­li­ne osa on koos­töö­part­ne­ri­te võõ­rus­ta­mi­ne. Kuu­sa­lu kool on prae­gu­seks ol­nud kü­la­lis­te vas­tu­võt­ja rol­lis kol­mel kor­ral, tu­le­val õp­peaas­tal võõ­rus­ta­tak­se sa­mu­ti.

Piia Pal­ge-Le­pik tõ­deb, et seit­se rah­vus­va­he­list pro­jek­ti on Kuu­sa­lu koo­li­le mak­si­mum: „Mõ­ned me ra­ha­taot­lu­sed jäid toe­tu­se­ta ja ta­gant­jä­re­le mõel­des on­gi hea, mui­du oleks ol­nud lii­ga pal­ju ja ha­ka­nud se­ga­ma õp­pe­tööd. Neist 7 jät­kub järg­mi­sel õp­peaas­tal vaid üks, koos­ta­me uu­si pro­jek­ti­taot­lu­si, et ta­ga­da rah­vus­va­he­li­se koos­töö jär­je­pi­de­vus.“

Di­rek­tor: rah­vus­va­he­li­sed pro­jek­tid an­na­vad li­sa­väär­tust

Kuu­sa­lu kesk­koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats üt­leb, et tu­le­vi­kus on ka­vas kaa­sa­ta pro­jek­ti­des­se naa­ber­koo­le – Kol­ga ja Vi­ha­soo koo­li ning miks mit­te ka Lok­sa koo­li: „Prae­gu­sed pro­jek­tid on meie koo­li põ­hi­sed, aga lii­gu­me eda­si, ta­ha­me kaa­sa­ta laie­mat ko­gu­kon­da, ka ko­ha­lik­ke et­te­võt­teid ning val­la asu­tu­si, see an­nab kon­ku­rent­sis teis­te pro­jek­ti­de­ga pluss­punk­te ning pa­re­ma või­ma­lu­se saa­da ra­has­tust.“

Ta kir­jel­dab, kui­das te­gi kolm aas­tat ta­ga­si val­la­va­lit­su­se­le taot­lu­se pro­jek­ti­kir­ju­ta­ja töö­ko­ha saa­mi­seks, esial­gu oli ka kaht­lu­si, kas sel­li­ne amet on koo­lis olu­li­ne.

„Piia Pal­ge-Le­pik on kom­pe­tent­ne pro­jek­ti­kir­ju­ta­ja, tä­nu os­kus­li­kult koos­ta­tud pro­jek­ti­de­le on me kool saa­nud li­sa­väär­tust pal­ju juur­de. See ame­ti­koht on end vä­ga häs­ti õi­gus­ta­nud. Pro­jek­ti­töö ak­ti­vi­see­rib õpi­la­si ja õpe­ta­jaid. Õpi­las­tes sü­ven­dab ise­seis­va te­ge­vu­se ja vas­tu­tus­tun­de kas­vu, võõr­keel­te os­kust, ise­seis­vat mõt­le­mis­või­met, jä­rel­dus­te te­ge­mi­se ja õpi­tu prak­ti­kas ra­ken­da­mi­se os­kust. Õpe­ta­jad õpi­vad sa­mu­ti, nä­hak­se kol­lee­gi­de tööd ja saa­dak­se ko­ge­mu­si, mi­da ja­ga­tak­se oma koo­lis teis­te õpe­ta­ja­te­ga,“ tun­nus­tab di­rek­tor.

„Rah­vus­va­he­li­se koos­töö aren­da­mi­ne on Kuu­sa­lu koo­li aren­gu­ka­vas. Kui di­rek­to­riks kan­di­dee­ri­sin, lu­ba­sin, et tu­leb töö­le lei­da sä­ra­vaid ini­me­si, te­ha töö­kesk­kon­da pa­re­maks. Piia Pal­ge-Le­pik kan­di­dee­ris algk­las­si­de õp­pe­ju­hi ko­ha­le, kuid jäi lap­se­puh­ku­se­le. Ku­na tal oli Tal­lin­na Si­ku­pil­li kesk­koo­lis kir­ju­ta­nud edu­kaid pro­jek­te, tu­li se­da ära ka­su­ta­da. Võib öel­da, aren­dus­ju­hi töö­ko­ha sai­me te­ha tä­nu sel­le­le, et leid­si­me so­bi­va ini­me­se.“

Di­rek­tor li­sab, et Har­ju­maa mit­mes suu­re­mas güm­naa­siu­mis on sa­mu­ti aren­dus­ju­hid-pro­jek­ti­kir­ju­ta­jad, kesk­mi­se suu­ru­se­ga ja väik­se­ma­tes koo­li­des ei ole.
Õpe­ta­ja­te­le on pro­jek­ti­kir­ju­ta­mi­ne li­sa­koor­mus

Piia Pal­ge-Le­pik: „Mit­mel pool koo­li­des kir­ju­ta­vad pro­jek­ti­taot­lu­si õpe­ta­jad oma põ­hi­töö kõr­valt, see on li­sa­koor­mus. Sa­mad õpe­ta­jad on siis ka pro­jek­ti el­lu­vii­jad ja pea­vad koos­ta­ma aruand­lu­se. Kuu­sa­lu koo­lis on see koor­mus nüüd õpe­ta­ja­telt ära võe­tud. Nad tee­vad pro­jek­ti­des kaa­sa. Osa­le­vad need õpe­ta­jad, kes se­da soo­vi­vad, boo­nus on, et saa­vad rei­si­da, ko­ge­mu­si ja tut­vu­si.“

Kuu­sa­lu tiim mai­kuus Hor­vaa­tias: esi­reas HU­GO AR­RAK, RAU­NO PÜÜ, MA­RI­BEL UUS­MAA ja SAND­RA JÄR­VE. Ta­ga pro­jek­ti­juht PIIA PAL­GE-LE­PIK, ing­li­se kee­le õpe­ta­ja KAI PE­TER­SON ja fil­mik­lu­bi ju­hen­da­ja RAS­MUS ME­RI­VOO.
Kuu­sa­lu tiim mai­kuus Hor­vaa­tias: esi­reas HU­GO AR­RAK, RAU­NO PÜÜ, MA­RI­BEL UUS­MAA ja SAND­RA JÄR­VE. Ta­ga pro­jek­ti­juht PIIA PAL­GE-LE­PIK, ing­li­se kee­le õpe­ta­ja KAI PE­TER­SON ja fil­mik­lu­bi ju­hen­da­ja RAS­MUS ME­RI­VOO.

Ta mär­gib, et ka järg­mi­sel õp­peaas­tal saa­vad Kuu­sa­lu koo­li õpe­ta­jad osa­le­da ha­ri­dus­töö­ta­ja­te õpi­rän­de pro­jek­tis, 5 õpe­ta­jat sõi­da­vad koo­li­tu­se­le Is­lan­di­le ja Kree­kas­se. Veel sel­le aas­ta juu­li­kuus sõi­da­vad 4 ma­te­maa­ti­kaõ­pe­ta­jat koo­li­tu­se­le Küp­ro­se­le. Uue koo­liaas­ta al­gu­ses, sep­temb­ris sõi­da­vad 10 õpi­last ja kolm õpe­ta­jat Brüs­se­lis­se tut­vu­ma kaa­sa­va ha­ri­du­se pro­jek­ti raa­mes ELi par­la­men­di­ga.

„Ees­märk on, et pro­jek­ti­de te­ge­vu­sed toe­ta­vad koo­li aren­dus­te­ge­vu­si ja iga­päe­vast õp­pe­tööd. Pro­jek­ti­des osa­le­mi­ne on mees­kon­na­töö: õpe­ta­jad vii­vad lä­bi pro­jek­ti­te­ge­vu­si, mi­na ad­mi­nist­ree­rin ehk kor­ral­dan sõi­dud ja ma­ju­tu­sed ning te­ge­len aruan­ne­te­ga, koo­li juht­kond leiab õpe­ta­ja­te ärao­le­kul asen­da­jad.“
Pal­jud lap­sed po­le va­rem len­na­nud ega rei­sil käi­nud

Kuu­sa­lu kesk­koo­li tu­gi­kes­ku­se juht Pi­ret Kam­ber teeb kaa­sa kaa­sa­va ha­ri­du­se pro­jek­tis. Osa­le­vad õpi­la­sed 5.-7. klas­si­ni. Mai­kuus käi­di Itaa­lias. Õpi­la­sed va­li­ti loo­si­ga, et oleks õig­la­ne. Rei­si­le pää­se­mi­seks tu­leb kon­ku­ree­ri­da, nen­de hul­gast loo­si­tak­se 5, sest mak­si­mus­punk­te saa­nud õpi­las­te arv on suur. Tei­sed 5 va­li­tak­se koo­li tu­gi­kes­ku­se ja õpe­ta­ja­te koos­töös.

Pi­ret Kam­ber: „Ole­me tei­nud reeg­li, kes õpi­las­test kor­ra on õp­pe­rei­si­le saa­nud, see sa­ma pro­jek­ti raa­mes enam kon­ku­ree­ri­da ei või.“

Ta ju­tus­tab, et põ­hi­koo­li õpi­las­test ei ole pal­jud va­rem len­na­nud ega koos õpe­ta­ja­te­ga rei­sil käi­nud: „Gru­pid kas­va­vad mees­kon­naks. Saa­dak­se aru, et esin­da­tak­se Ees­tit, är­kab rah­vus­tun­ne. Pä­rast suht­le­vad noo­red koo­lis oma­va­hel eda­si, mui­du nad ei käi en­dast noo­re­ma­te või va­ne­ma­te kaa­s­õ­pi­las­te­ga lä­bi. Jää­dak­se ka vä­lis­mais­te sõp­ra­de­ga suht­le­ma. Sa­ge­li soo­vi­tak­se pä­rast, et ta­haks veel min­na, sõp­rust sü­ven­da­da.“

Kui ta­ga­si jõu­tak­se, osa­tak­se hin­na­ta Ees­ti­maa loo­dust ja kii­de­tak­se, kui ilus kool Kuu­sa­lus te­ge­li­kult on, kui pu­has ja ra­hu­lik.

Kuu­sa­lu koo­li rah­vus­va­he­li­sed pro­jek­tid

Sih­ta­su­tu­se Ar­hi­me­des Eras­mus+ prog­ramm
„Väär­tu­sed – ak­tiiv­se ko­da­ni­ku ole­mus“ 2015-2017 – sihtg­rupp on põ­hi­koo­li õpi­la­sed, koos­töö­part­ne­rid Por­tu­ga­list, Hor­vaa­tiast, Tür­gist, Itaa­liast, Poo­last ja Nor­rast.
„Kaa­sav ha­ri­dus“ 2015-2018 – põ­hi­koo­li õpi­las­te­le ja õpe­ta­ja­te­le, koos­töö­part­ne­rid Itaa­lia, Suurb­ri­tan­nia, Tür­gi, Slo­vak­kia, Ru­mee­nia, Root­si, Bel­gia ja Lee­du.
„Ha­ri­dus­töö­ta­ja­te õpi­rän­ne“ igal aas­tal esi­ta­tak­se uus pro­jek­ti­taot­lus, eri­ne­vad koo­li­tu­sed õpe­ta­ja­te­le. Tu­le­val õp­peaas­tal käi­vi­tub kol­mas pro­jekt.
„Eu­roo­pa va­ba­taht­lik tee­nis­tus“ – lõp­pe­nud õp­peaas­tal töö­tas koo­lis õpe­ta­ja­na va­ba­taht­lik His­paa­niast, Al­ber­to Gon­za­lez De­la­Fe.

Põh­ja­maa­de Mi­nist­ri­te Nõu­ko­gu Nordp­lus Ju­nior prog­ramm
Koos­tööp­ro­jekt Lee­du Mo­le­tai koo­li­ga – güm­naa­siu­miõ­pi­las­te­le.
Et­te­val­mis­tav pro­jekt – toi­mus Kuu­sa­lu, Nor­ra ja Fää­ri saar­te koo­li­de esin­da­ja­te koh­tu­mi­ne, et te­ha mit­meaas­ta­ne koos­tööp­ro­jekt güm­naa­siu­miõ­pi­las­te­le.