Kaha­la Jää­kas tõi ümb­rus­kon­na rah­va tal­vi­se­le jär­ve­le

La­he­maa Me­rek­lu­bi kor­ral­da­tud jäi­sel ko­gu­pe­reü­ri­tu­sel käis ku­ni 300 ini­mest.

„Ko­gu aeg ole­me jär­vest möö­da sõit­nud, aga po­le sel­le pea­le tul­nud, et jär­ve­jää pa­kub tal­vel nii vah­vaid või­ma­lu­si,“ kii­tis möö­du­nud lau­päe­val Kol­ga õpe­ta­ja Vir­ve Talts, kes oli Ka­ha­la Jär­ve Jää­kal koos lap­se­las­te­ga.
Sa­ma kin­ni­ta­sid tei­sed­ki Hiie puh­ke­ta­lu juu­res toi­mu­nud ko­gu­pe­reü­ri­tu­sest osa­võt­nud – avas­ta­ti tal­vi­ne Ka­ha­la järv, mil­le äär­de ei ol­nud pal­jud se­ni su­vel­gi jõud­nud.
La­he­maa Me­rek­lu­bi eest­ve­da­ja­te Jan­no Laen­de, Ind­rek Triis­ber­gi ja Rai­do Ru­se ning neid ai­da­nud Taa­vi Par­di põ­hiees­märk sai täi­de­tud. Soov oli pro­pa­gee­ri­da tal­vi­seid aja­veet­mis­vii­se Ka­ha­la jär­vel. Jää­sur­fa­mist ja ka -pur­je­ta­mist proo­vi­sid Ka­ha­la Jää­kal pal­jud, edas­pi­di plaa­ni­tak­se soe­ta­da pur­je­ga jää­kel­ke ning jääl ka­su­ta­ta­vaid kok­ku­pan­da­vaid tõu­ke­kel­ke.

Jää­pur­je­ta­mi­ne
Jää­sur­fa­mist õpe­tas lau­päe­val maail­mak­las­si ta­li­sur­far, 40 aas­tat ta­ga­si Ees­tis sur­fi­kel­gu leiu­ta­nud Ka­lev Al­lik­veer, kes on sel spor­dia­lal mit­me­kord­ne maail­ma­meis­ter. Ta mee­nu­tas, et on nõu­ko­gu­de ajal paa­ril kor­ral  ka  Ka­ha­la  jär­ve  jääl võis­tel­nud  –  kui  Jaak  Kald­järv seal­kan­dis jää­pur­je­ta­mi­se võist­lu­si kor­ral­das.
„Asu­ta­sin 1978. aas­tal sur­fik­lu­bi Pu­ri. Elan Har­ku jär­ve kal­dal, koo­li­tan sur­fa­reid ja jõu­du­möö­da olen võis­tel­nud. Vii­ma­sed 26 aas­tat olen osa­le­nud jää­sur­fi MMi­del, pool­tel kor­da­del tul­nud maail­ma­meist­riks, poo­diu­mi­koh­ti saa­nud roh­kem,“ kõ­ne­les Ka­lev Al­lik­veer ja mär­kis, kui ilm vä­he­gi lu­bab, on jää­sur­fa­rid Har­ku jär­vel.
Te­ma­ga koos ju­hen­das Ka­ha­la jär­vel An­ni­ka Valk­na, jää­sur­far ja Ees­ti üks edu­ka­maid pur­je­lauas­port­la­si. Ta rää­kis, et jää­le saab pur­je­ta­ma min­na siis, kui see on vä­he­malt 7 sen­ti­meet­ri pak­su­ne.
Jää­pur­je­ta­mist pur­je­kel­ku­del de­monst­ree­ris Ma­dis Toots Saad­jär­ve Jahtk­lu­bi Puh­ke­kes­ku­sest. Ta on lõpetanud pur­je­ta­mi­set­ree­ne­ri eria­la, koo­li­ta­nud noo­ri pur­je­spor­di­hu­vi­li­si 1978. aas­tast. Aas­ta­tel 1996-2012 oli Ma­dis Toots Tar­tu Ka­le­vi Jahtk­lu­bi ju­ha­tu­se esi­mees, te­ma alus­tas üle-ees­ti­lis­te ja rah­vus­va­he­lis­te pur­je­ta­mi­se­võist­lus­te kor­ral­da­mist Saad­jär­vel.
Ka­ha­la jär­ve jää oli eel­mi­sel nä­da­la­lõ­pul pur­je­ta­mi­seks so­biv, sest eel­ne­valt sa­da­nud vih­mad olid lu­me pealt su­la­ta­nud, jää oli si­le ja li­be.
Ka Ka­ha­la Jää­ka kor­ral­da­jad tõ­de­sid, et ilm oli see­kord suur abi­li­ne – jääd kat­tis en­ne lu­me­kiht, aru­ta­ti, kui­das se­da üri­tu­se ajaks saaks pealt ära lü­ka­ta, aga su­lail­mad tu­lid ap­pi.

Noor­kot­kad jääau­gus

Ka­ha­la Jää­ka tei­ne tõm­be­num­ber oli pääs­te­koo­li­tus – kut­se­li­sed pääst­jad Lok­sa ko­man­dost Mait Kröönst­rö­mi eest­ve­da­mi­sel, Liis Truu­bon ja te­ma kol­lee­gid va­ba­taht­li­kust re­serv­pääs­te­rüh­mast ning noor­kot­kad õpe­ta­sid ja näi­ta­sid et­te, kui­das jääau­gust väl­ja pää­se­da või hä­da­list ai­da­ta.
Kõi­ge suu­re­mat ele­vust te­ki­ta­sid noor­kot­kad, Raa­si­ku koo­li 7. klas­si õpi­la­sed Har­di Oras, Ar­min Loik ja Ka­rut Luur ning nen­de ju­hen­da­ja Kau­po Luur.
Ju­hen­da­ja kõi­ge­pealt ja noor­me­hed üks­haa­val te­ma jä­rel ku­ku­ta­sid end suus­ka­del min­nes jääau­ku ja ro­ni­sid veest väl­ja.
Noo­red ju­tus­ta­sid, et kuu­lu­vad noor­kot­kas­te Jä­ga­la rüh­ma, mis alus­tas tä­na­vu jaa­nua­ris. Jääau­gust väl­ja­tu­lek oli koo­li­tu­se osa. Eel­ne­valt teh­ti te­ge­vus teo­ree­ti­li­selt lä­bi, Ka­ha­la jär­vel lä­bi­tud kat­se oli nen­de jaoks esi­me­ne. Vet­te min­di ta­va­li­ses riie­tu­ses, ka­lip­so­sid all pol­nud. Kui end jär­ve­jää­le ta­ga­si tõm­ma­ti, pi­di jooks­ma kal­da­le, siis tu­li süü­da­ta lõ­ke ja al­les see­jä­rel lu­ba­ti min­na sau­na soo­ja, et va­he­ta­da sel­ga kui­vad rii­ded.
Jä­ga­la noor­kot­kas­te ju­hen­da­ja Kau­po Luur, kes käib Kait­se­lii­dus ülee­la­mi­se koo­li­tu­sel, ja Kait­se­lii­du ülee­la­mis­koo­li­tu­se inst­ruk­tor Hei­go Vi­ja kiit­sid, et poi­sid olid tub­lid ja said häs­ti hak­ka­ma.
Har­di Oras on Ka­ha­la jär­ve­ga lä­he­malt tut­tav tä­nu oma va­nai­sa­le Ai­var Ora­se­le, kes aas­taid ta­ga­si asu­tas Ka­ha­la Jär­ve Selt­si.

Jää­ho­ki, tõu­ke­võist­lus, kel­gu­koe­rad
Tä­nu Kuu­sa­lu Rat­tak­lu­bi eest­ve­da­ja­te­le Kai­do Laa­si­le ja Rain Käärs­ti­le, kes and­sid oma jää­ho­ki­va­rus­tu­se, käis ho­ki­väl­ja­kul sa­gi­mi­ne hom­mi­kul kel­la 11st ku­ni Jää­ka lõ­pu­ni, um­bes kel­la 15.30ni.
Ka­ha­la jär­ve jääl teh­tud rah­vaü­ri­tu­se üks ak­tiiv­se­maid osa­le­jaid oli 84aas­ta­ne Leo Laa­ne­tu, kes män­gis koos noor­te­ga jää­ho­kit ja võt­tis osa tõu­ke­kel­gu võist­lu­sest.
Pal­jud olid jär­ve­le tul­nud uis­ku­del. Ui­sud olid all ka päe­va­juht Emil Ru­ti­kul.
Uu­dis­ta­da sai Ka­ha­la ko­ha­li­ku Aas­lav-Kaa­si­ku pe­re OÜ Sook­rii­mud kel­gu­koe­ri. Nen­de­ga kel­gu­sõi­tu ei teh­tud, jää oli koer­te­le lii­ga li­be ja jär­ve­kal­dad lu­mest pal­jad.
Pa­ku­ti sup­pi, vast­la­kuk­leid ja teed. Su­pi keet­sid Ma­ria Prääts, Kris­ta Al­lik, Kat­re Ka­ru, Ve­ro­ni­ka Laen­de.
Tal­vist ka­la­püü­ki tut­vus­tas Põlt­sa­maa mees Pee­ter Peus­sa, kes rää­kis ko­hal­vii­bi­jai­le sel­le ho­bi eri­pä­ra­dest. See­jä­rel kuu­lu­ta­ti­ väl­ja ka­la­püü­gi­võist­lus, mil­le või­tis Ain Trol­la Vi­ha­soost. Ta üt­les, et on koos ven­da­de­ga Ka­ha­la jär­vel ka varem ka­lal käi­nud – kui Trol­la­de pe­rel oli veel Ka­ha­la jär­ve lä­he­dal oma su­ve­ma­ja.
Pea­kor­ral­da­jad Jan­no Laen­de ja Rai­do Ru­se jäid päe­va­ga ra­hu­le ja olid se­da meelt, et kind­las­ti tu­leks ha­ka­ta Ka­ha­la jär­ve­jääl ka edas­pi­di tao­li­si üri­tu­si te­ge­ma.
Hiie puh­ke­ta­lu pe­re­mees Peep Kon­ton lu­bas, et nen­de juu­rest võib jää­le min­na teinekordki: „Te­ge­le­me tu­ris­mi ja kü­la­lis­te vas­tu­võt­mi­se­ga. Tek­kis mõ­te, et kui val­la­ma­jast lu­ba­taks, miks ei võiks siia meie juur­de te­ha veel ühe ka­tu­se­alu­se – sel­li­se, kus tal­vel oleks jär­ve peal käi­ja­te­le tuu­le­va­ri ja en­da soo­jen­da­mi­se koht.“
Korraldajaid aitasid veel Vei­ko Kur­g, Sven Luk­s, MTÜ Est­lan­de­r ja Nä­kial­li­ka Töö­riis­ta­muu­seu­m. Koguperepäeva jäädvustas videosse Raul Val­gis­te.