
„Planeering ei anna mitte ühtegi uuringu- ega kaevandamisluba, vaid määrab piirkonnad, kuhu võiks selle tegevuse suunata,“ ütles kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev möödunud kolmapäeval Kehras Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu kaasamiskoosolekul.
Harju maakonnas asuvaid ja ehitusmaavarade potentsiaalseid, kaevandamiseks sobilikke, riigi huviga alasid tutvustatakse piirkondlikel kohtumistel, millega alustati eelmisel nädalal. Esimene koosolek oli 28. oktoobril veebis, järgmised 29. oktoobril Kuusalu vallamajas Kiius, 30. oktoobril Kehra rahvamajas ja 31. oktoobril Saue vallas Hüürus. Novembris on veel 6 kohtumist, sealhulgas 13. novembril Jõelähtme vallas Kostivere mõisas.
Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu projektijuht Agnes Lihtsa regionaal- ja põllumajandusministeeriumist selgitas, et planeering algatati kliimaministeeriumi taotlusel 2021. aasta lõpus. Seda tehti, sest ehitusmaavarade kaevandamiseks uute karjääride avamise protsess on väga keeruline ning riik soovis strateegilise planeerimise abil proovida sõlmida ühiskonnas pikaajalise kokkuleppe. Planeeringut koostatakse kuni aastani 2050. Kokkuleppel omavalitsuste ja kogukondadega valitakse välja riigi huviga kohad, kus järgmise 25 aasta jooksul ehitusmaavarasid kaevandatakse. Planeeringuga määratakse ka nende alade kasutamise järjekord ehk prioriteetsus ning seatakse tingimused kaevandamisega seotud tegevuste negatiivsete mõjude leevendamiseks ja kaevandatud alade korrastamiseks.
Kaevandamisalad valitakse välistamismeetodil
Ehitusmaavarad, mida planeering käsitleb, on lubjakivi, liiv ja kruus.
Agnes Lihtsa rääkis, et planeeringu koostamiseks hinnatakse lisaks keskkonnamõjudele veel sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, tehakse rohevõrgustiku ja kliimamõjude analüüs. Metoodika esmaste võimalike kaevandamisalade valimiseks lähtub välistamise printsiibist – koguti andmed piirangutest, mis kaevandamise välistavad või mingitel tingimustel lubavad ja kus piirangud puuduvad.
Nii-öelda punased alad, kus kaevandamine on välistatud, on kuni 100 meetrit elamutest, kaitsealad, I kategooria kaitsealused ning II ja III kategooria kriitilises seisus olevad liigid, muinsuskaitsealad ja mälestised, ranna ja kalda piiranguvöönd, teede- ja lennuväljade kaitsevöönd, riigikaitselased ehitised.
Kollaste ehk kaalutlust võimaldavate piirangutega alade hulgas on liiva- ja kruusa puhul 250- ja lubjakivi puhul 360meetrised mõjualad, roheline võrgustik, soodsas seisundis II ja III kategooria kaitstavad liigid, väärtuslik maastik ja Rebala muinsuskaitseala kaitsevöönd, väärtuslik põllumaa ning raudtee kaitsevöönd. Nii-öelda rohelistel aladel piirangud puuduvad.
Seni kogutud info kanti kaardile kohtadesse, kus on registris olevad maardlad ning ehitusmaavarade perspektiivalad ja levialad. Kevadel tutvustati tehtut kohalikele omavalitsustele ning küsiti infot nende planeeringute kohta. Kaarti täpsustati ka pärast kohtumisi riigi kaitseinvesteeringute keskuse ja transpordiametiga.

„Joonistusid välja esmased strateegilised riikliku huviga alad,“ sõnas Agnes Lihtsa.
Neid käiaksegi piirkondlikel koosolekutel tutvustamas, küsitakse kohalike elanike arvamust, püütakse leida kompromisse.
Harry Kuivkaev kliimaministeeriumist märkis, Eestis on esmakordne, et ühe riikliku planeeringuga tullakse inimeste ette varem, enne lõplike lahenduste valikut. Ta põhjendas: „Kui oleme esitanud lõplikke lahendusi, on meilt sageli küsitud, miks te ei tulnud kavandatut varem tutvustama.“
Selle tõttu katsetatakse Harry Kuivkaevu sõnul inimeste kaasamist planeeringu koostamisse juba tööprotsessi ajal. Ta tõdes, et see tekitab veidi ebavajalikke murekohti, sest praegusel kaardil on kordades rohkem võimalikke kaevandamisalasid, kui neid lõpuks planeeringusse jääb.
Kuusalu ja Anija valda liivakarjäärid
Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonna juht näitas koosolekutel andmeid Harju maakonnas asuvate ehitusmaavarade varustuskindluse kohta. Kõrge kvaliteediga lubjakivi varustus on tagatud 8 aastaks, madala kvaliteediga lubjakivi jätkub praegustes karjäärides 82 aastat, ehitusliiva 31 aastat, ehituskruusa 13 aastat ja täiteliiva 20 aastat.
Riigi huvi on planeeringuga tagada ehitusmaavarade varustuskindlus vähemalt aastani 2050. Selleks otsitakse lubjakivile Lääne-Harjumaal ligi 50 hektari ja Ida-Harjumaal ligi 100 hektari ulatuses riigi huviga alasid. Harry Kuivkaev märkis, et esmasel kaardil on Lääne-Harjus määratud üle 1000, Ida-Harjus umbes 1500 hektarit lubjakivialasid. See tähendab, et neist on vaja kaevandamiskohtadeks valida üks suur või paar väiksemat ala. Kaardil on kaks riigi huviga lubjakivi ala ka Kuusalu vallas – 317 hektari suurune ala Kahala järve ja Narva maantee vahel ning ligi 173 hektari suurune ala Kolgast Narva maantee poole.
Kuusalu vallamajas toimunud koosolekule kogunesid ligi 100 inimest. Kõik nad olid lubajakivimaardlate rajamisele vastu. Kuna levikualad asuvad kasutuskohtadest kaugel ja asulatele liiga ligidal, kinnitasid planeeringu koostajad, et need jäetakse edasistest valikutest välja, kuigi kaardile lubjakivimaardlad esialgu jäävad.
„Jooksvalt ei hakka midagi kustutama ja järgmistel koosolekutel teistsugust pilti näitama. Kui oleme kõikjalt tagasiside saanud, teeme planeeringu eskiisi,“ lausus Agnes Lihtsa.
Liiva puhul on riigi huviga aladena määratud piirkonnad Lääne-Harjus Männikul, Ida-Harjus Kuusalu-Soodla ja Vikipalu kandis. Kuusalu-Soodla piirkonnas on Harry Kuivkaevu kinnitusel praeguste liivakarjääride kõrval laiendamisvõimalusi. Vikipalu piirkonna umbes 500 hektari suurune riigi huviga ala võib planeeringu kaardilt kaduda osaliselt või täielikult, sest seal on riigil ka looduskaitselised huvid – ühe kaitsealuse liigi elupaik. Kehra koosolekul osalenud arvasid, kui Vikipalu piirkonda liiva kaevandamisala planeerida, võiks see olla ka inimeste elupaikadest piisavalt kaugel, sest juba praegu tuleb neil taluda nii kaevandustest kui harjutusväljalt kostuvat müra.
Pärast kõiki piirkondlikke koosolekuid tehakse kokkuvõtted ning planeeringu eskiis on kavas avalikustada tuleva aasta esimeses kvartalis. Järgnevad planeeringu avalik väljapanek ja avalikud arutelud. Kogu planeering peaks valmima järgmise aasta lõpuks.
„Selleks, et vabariigi valitsus saaks maakonnaplaneeringu kehtestada, peavad selle kooskõlastama kõikide kohalike omavalitsuste volikogud,“ sõnas Agnes Lihtsa.




