Kaa­sa­mis­koo­so­le­ku­tel tut­vus­ta­tak­se Har­ju­maa maa­va­ra­de tee­map­la­nee­rin­gu koos­ta­mist

„Pla­nee­ring ei an­na mit­te üh­te­gi uu­rin­gu- ega kae­van­da­mis­lu­ba, vaid mää­rab piir­kon­nad, ku­hu võiks sel­le te­ge­vu­se suu­na­ta,“ üt­les klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi ehi­tus­maa­va­ra­de vald­kon­na juht Har­ry Kuiv­kaev möö­du­nud kol­ma­päe­val Keh­ras Har­ju maa­kon­na maa­va­ra­de tee­map­la­nee­rin­gu kaa­sa­mis­koo­so­le­kul.

Har­ju maa­kon­nas asu­vaid ja ehi­tus­maa­va­ra­de po­tent­siaal­seid, kae­van­da­mi­seks so­bi­lik­ke, rii­gi hu­vi­ga ala­sid tut­vus­ta­tak­se piir­kond­li­kel koh­tu­mis­tel, mil­le­ga alus­ta­ti eel­mi­sel nä­da­lal. Esi­me­ne koo­so­lek oli 28. ok­toob­ril vee­bis, järg­mi­sed 29. ok­toob­ril Kuu­sa­lu val­la­ma­jas Kiius, 30. ok­toob­ril Keh­ra rah­va­ma­jas ja 31. ok­toob­ril Saue val­las Hüü­rus. Novembris on veel 6 koh­tu­mist, seal­hul­gas 13. no­vemb­ril Jõe­läht­me val­las Kos­ti­ve­re mõi­sas.

Har­ju maa­kon­na maa­va­ra­de tee­map­la­nee­rin­gu pro­jek­ti­juht Ag­nes Liht­sa re­gio­naal- ja põl­lu­ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mist sel­gi­tas, et pla­nee­ring al­ga­ta­ti klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi taot­lu­sel 2021. aas­ta lõ­pus. Se­da teh­ti, sest ehi­tus­maa­va­ra­de kae­van­da­mi­seks uu­te kar­jää­ri­de ava­mi­se prot­sess on vä­ga kee­ru­li­ne ning riik soo­vis st­ra­tee­gi­li­se pla­nee­ri­mi­se abil proo­vi­da sõl­mi­da ühis­kon­nas pi­kaa­ja­li­se kok­ku­lep­pe. Pla­nee­rin­gut koos­ta­tak­se ku­ni aas­ta­ni 2050. Kok­ku­lep­pel oma­va­lit­sus­te ja ko­gu­kon­da­de­ga va­li­tak­se väl­ja rii­gi hu­vi­ga ko­had, kus järg­mi­se 25 aas­ta jook­sul ehi­tus­maa­va­ra­sid kae­van­da­tak­se. Pla­nee­rin­gu­ga mää­ra­tak­se ka nen­de ala­de ka­su­ta­mi­se jär­je­kord ehk prio­ri­teet­sus ning sea­tak­se tin­gi­mu­sed kae­van­da­mi­se­ga seo­tud te­ge­vus­te ne­ga­tiiv­se­te mõ­ju­de lee­ven­da­mi­seks ja kae­van­da­tud ala­de kor­ras­ta­mi­seks.

Kae­van­da­mi­sa­lad va­li­tak­se vä­lis­ta­mis­mee­to­dil
Ehi­tus­maa­va­rad, mi­da pla­nee­ring kä­sit­leb, on lub­ja­ki­vi, liiv ja kruus.

Ag­nes Liht­sa rää­kis, et pla­nee­rin­gu koos­ta­mi­seks hin­na­tak­se li­saks kesk­kon­na­mõ­ju­de­le veel sot­siaal­seid, ma­jan­dus­lik­ke ja kul­tuu­ri­li­si mõ­ju­sid, te­hak­se ro­he­võr­gus­ti­ku ja klii­ma­mõ­ju­de ana­lüüs. Me­too­di­ka es­mas­te või­ma­li­ke kae­van­da­mi­sa­la­de va­li­mi­seks läh­tub vä­lis­ta­mi­se print­sii­bist – ko­gu­ti and­med pii­ran­gu­test, mis kae­van­da­mi­se vä­lis­ta­vad või min­gi­tel tin­gi­mus­tel lu­ba­vad ja kus pii­ran­gud puu­du­vad.

Nii-öel­da pu­na­sed alad, kus kae­van­da­mi­ne on vä­lis­ta­tud, on ku­ni 100 meet­rit ela­mu­test, kait­sea­lad, I ka­te­goo­ria kait­se­a­lu­sed ning II ja III ka­te­goo­ria krii­ti­li­ses sei­sus ole­vad lii­gid, muin­sus­kait­sea­lad ja mä­les­ti­sed, ran­na ja kal­da pii­ran­gu­vöönd, tee­de- ja len­nu­väl­ja­de kait­se­vöönd, rii­gi­kait­se­la­sed ehi­ti­sed.

Kol­las­te ehk kaa­lut­lust või­mal­da­va­te pii­ran­gu­te­ga ala­de hul­gas on lii­va- ja kruu­sa pu­hul 250- ja lub­ja­ki­vi pu­hul 360meet­ri­sed mõ­jua­lad, ro­he­li­ne võr­gus­tik, sood­sas sei­sun­dis II ja III ka­te­goo­ria kaits­ta­vad lii­gid, väär­tus­lik maas­tik ja Re­ba­la muin­sus­kait­sea­la kait­se­vöönd, väär­tus­lik põl­lu­maa ning raud­tee kait­se­vöönd. Nii-öel­da ro­he­lis­tel ala­del pii­ran­gud puu­du­vad.

Se­ni ko­gu­tud in­fo kan­ti kaar­di­le koh­ta­des­se, kus on re­gist­ris ole­vad maard­lad ning ehi­tus­maa­va­ra­de pers­pek­tii­va­lad ja le­via­lad. Ke­va­del tut­vus­ta­ti teh­tut ko­ha­li­ke­le oma­va­lit­sus­te­le ning kü­si­ti in­fot nen­de pla­nee­rin­gu­te koh­ta. Kaar­ti täp­sus­ta­ti ka pä­rast koh­tu­mi­si rii­gi kait­sein­ves­tee­rin­gu­te kes­ku­se ja trans­por­dia­me­ti­ga.

„Joo­nis­tu­sid väl­ja es­ma­sed st­ra­tee­gi­li­sed riik­li­ku hu­vi­ga alad,“ sõ­nas Ag­nes Liht­sa.
Neid käiak­se­gi piir­kond­li­kel koo­so­le­ku­tel tut­vus­ta­mas, kü­si­tak­se ko­ha­li­ke ela­ni­ke ar­va­must, püü­tak­se lei­da komp­ro­mis­se.

Har­ry Kuiv­kaev klii­ma­mi­nis­tee­riu­mist mär­kis, Ees­tis on es­ma­kord­ne, et ühe riik­li­ku pla­nee­rin­gu­ga tul­lak­se ini­mes­te et­te va­rem, en­ne lõp­li­ke la­hen­dus­te va­li­kut. Ta põh­jen­das: „Kui ole­me esi­ta­nud lõp­lik­ke la­hen­du­si, on meilt sa­ge­li kü­si­tud, miks te ei tul­nud ka­van­da­tut va­rem tut­vus­ta­ma.“

Sel­le tõt­tu kat­se­ta­tak­se Har­ry Kuiv­kae­vu sõ­nul ini­mes­te kaa­sa­mist pla­nee­rin­gu koos­ta­mis­se ju­ba tööp­rot­ses­si ajal. Ta tõ­des, et see te­ki­tab vei­di eba­va­ja­lik­ke mu­re­koh­ti, sest prae­gu­sel kaar­dil on kor­da­des roh­kem või­ma­lik­ke kae­van­da­mi­sa­la­sid, kui neid lõ­puks pla­nee­rin­gus­se jääb.

Kuu­sa­lu ja Ani­ja val­da lii­va­kar­jää­rid
Klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi ehi­tus­maa­va­ra­de vald­kon­na juht näi­tas koo­so­le­ku­tel and­meid Har­ju maa­kon­nas asu­va­te ehi­tus­maa­va­ra­de va­rus­tus­kind­lu­se koh­ta. Kõr­ge kva­li­tee­di­ga lub­ja­ki­vi va­rus­tus on ta­ga­tud 8 aas­taks, ma­da­la kva­li­tee­di­ga lub­ja­ki­vi jät­kub prae­gus­tes kar­jää­ri­des 82 aas­tat, ehi­tus­lii­va 31 aas­tat, ehi­tusk­ruu­sa 13 aast­at ja täi­te­lii­va 20 aas­tat.

Rii­gi hu­vi on pla­nee­rin­gu­ga ta­ga­da ehi­tus­maa­va­ra­de va­rus­tus­kind­lus vä­he­malt aas­ta­ni 2050. Sel­leks ot­si­tak­se lub­ja­ki­vi­le Lää­ne-Har­ju­maal li­gi 50 hek­ta­ri ja Ida-Har­ju­maal li­gi 100 hek­ta­ri ula­tu­ses rii­gi hu­vi­ga ala­sid. Har­ry Kuiv­kaev mär­kis, et es­ma­sel kaar­dil on Lää­ne-Har­jus mää­ra­tud üle 1000, Ida-Har­jus um­bes 1500 hek­ta­rit lub­ja­ki­vi­a­la­sid. See tä­hen­dab, et neist on va­ja kae­van­da­mis­koh­ta­deks va­li­da üks suur või paar väik­se­mat ala. Kaar­dil on kaks rii­gi hu­vi­ga lub­ja­ki­vi ala ka Kuu­sa­lu val­las – 317 hek­ta­ri suu­ru­ne ala Ka­ha­la jär­ve ja Nar­va maan­tee va­hel ning li­gi 173 hek­ta­ri suu­ru­ne ala Kol­gast Nar­va maan­tee poo­le.

Kuu­sa­lu val­la­ma­jas toi­mu­nud koo­so­le­ku­le ko­gu­ne­sid li­gi 100 ini­mest. Kõik nad olid lu­ba­ja­ki­vi­maard­la­te ra­ja­mi­se­le vas­tu. Ku­na le­vi­kua­lad asu­vad ka­su­tus­koh­ta­dest kau­gel ja asu­la­te­le lii­ga li­gi­dal, kin­ni­ta­sid pla­nee­rin­gu koos­ta­jad, et need jäe­tak­se eda­sis­test va­li­ku­test väl­ja, kui­gi kaar­di­le lub­ja­ki­vi­maard­lad esial­gu jää­vad.

„Jooks­valt ei hak­ka mi­da­gi kus­tu­ta­ma ja järg­mis­tel koo­s­ole­ku­tel teist­su­gust pil­ti näi­ta­ma. Kui ole­me kõik­jalt ta­ga­si­si­de saa­nud, tee­me pla­nee­rin­gu es­kii­si,“ lau­sus Ag­nes Liht­sa.

Lii­va pu­hul on rii­gi hu­vi­ga ala­de­na mää­ra­tud piir­kon­nad Lää­ne-Har­jus Män­ni­kul, Ida-Har­jus Kuu­sa­lu-Sood­la ja Vi­ki­pa­lu kan­dis. Kuu­sa­lu-Sood­la piir­kon­nas on Har­ry Kuiv­kae­vu kin­ni­tu­sel prae­gus­te lii­va­kar­jää­ri­de kõr­val laien­da­mis­või­ma­lu­si. Vi­ki­pa­lu piir­kon­na um­bes 500 hek­ta­ri suu­ru­ne rii­gi hu­vi­ga ala võib planeeringu kaar­dilt ka­du­da osa­li­selt või täie­li­kult, sest seal on rii­gil ka loo­dus­kait­se­li­sed hu­vid – ühe kait­se­a­lu­se lii­gi elu­paik. Keh­ra koos­o­le­kul osa­le­nud ar­va­sid, kui Vi­ki­pa­lu piir­kon­da lii­va kae­van­da­mi­sa­la pla­nee­ri­da, võiks see ol­la ka ini­mes­te elu­pai­ka­dest pii­sa­valt kau­gel, sest ju­ba prae­gu tu­leb neil ta­lu­da nii kae­van­dus­test kui har­ju­tus­väl­jalt kos­tu­vat mü­ra.

Pä­rast kõi­ki piir­kond­lik­ke koos­o­le­kuid te­hak­se kok­ku­võt­ted ning pla­nee­rin­gu es­kiis on ka­vas ava­li­kus­ta­da tu­le­va aas­ta esi­me­ses kvar­ta­lis. Järg­ne­vad pla­nee­rin­gu ava­lik väl­ja­pa­nek ja ava­li­kud aru­te­lud. Ko­gu pla­nee­ring peaks val­mi­ma järg­mi­se aas­ta lõ­puks.

„Sel­leks, et va­ba­rii­gi va­lit­sus saaks maa­kon­nap­la­nee­rin­gu keh­tes­ta­da, pea­vad sel­le koos­kõ­las­ta­ma kõi­ki­de ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te vo­li­ko­gud,“ sõ­nas Ag­nes Liht­sa.