Raasiku vallavolikogu 13. veebruari istungil muudeti valla aastate 2021-2024 teehoiukava, täpsustati, mida tehakse 2023. aastaks teede hooldusesse ja ehitusse kavandatud 501 000 euro eest.
Teede- ja taristuspetsialist Arvo Täks sõnas, teede-ehitus on läinud kallimaks, osa varem käesolevaks aastaks kavandatud investeeringutest tuli lükata edasi. Esialgu lisati need 2024. aasta investeeringute hulka.
Vallavanem Raul Siem lisas, et seetõttu on praegu 2024. aasta teede investeeringute mahud „lõhki“ – neid on selles 1,2 miljoni euro eest. „Tee-ehitus on niivõrd palju kallimaks läinud,“ tõdes ta.
Teede pindamistöid on käes-oleval aastal kavas teha kokku 152 651 euro eest. Tolmuvaba musta katte saavad 880 meetri pikkune Tõhelgi külatee, 462 meetri pikkune Kulli küla Uustalu tee, Perila külas kokku 874 meetrit Külakeskuse, Kadaka, Kreegipuu, Tasuja, Ernesaksa, Küti ja Kooli teed ning 400 meetri pikkune kolmas teelõik Koluvere teest. Pinnatakse ka 650 meetrit Rätla teed.
2,5 kilomeetri pikkuse Aruküla-Kalesi kergliiklustee ehituseks koos tänavavalgustusega plaanitakse taotleda toetust riiklikust toetusvoorust, oma-osaluseks on teehoiukavas arvestatud 115 000 eurot. Raasikul on kavas Kostivere tee äärde rajada veidi kergliiklusteed, et viia kaks teelõiku kokku Tallinna maanteega, selleks koos eramaa võõrandamisega on kavandatud 35 349 eurot. Raasiku raudteeparkla teise poole ehitamiseks on planeeritud 50 000 eurot, sama palju lisandub riigieelarvest. Veel on teehoiukavas raha kraavide remondiks, suviseks teehoolduseks, liiklusmärkide ja teekattemärgistuseks ja muuks.
Volikogu liige Andre Sepp tegi ettepaneku lisada teehoiukava 2023. aasta tööde loetelusse, et kui leidub vabu vahendeid, alustada tänavu Kurgla külas asuva 2,4 kilomeetri pikkuse Lammassaare tee mustkatte alla viimisega. Ta põhjendas, et seda on juba aastaid oodatud, tolmava tee vahetus läheduses on 9 majapidamist. Ivar Vilberg märkis, et Lammassaare tee musta katte alla viimine võeti rahapuudusel 2022. aasta teehoiukavast välja, kuid siis lubati, et see on 2023. aasta esimene prioriteet. Ta rääkis, et teed kasutatakse palju läbisõidul Jõelähtme valda ning kohalikud inimesed, eriti need, kelle kodud on tee ääres, peavad taluma tolmu, ning on teinud Lammassaare teel ka oma kuludega tolmutõrjet.
Vallavanem Raul Siem arvas, et Lammasaare tee päästerõngas ei ole tee musta katte alla viimine, vaid sealne külatee tuleks teha täiesti uus.
„Nõus, et kehvasti ei tohi teha, aga kusagilt tuleb alustada. Tuleb tellida projekt ja ekspertiis ning jupikaupa tegema hakata,“ ütles Andre Sepp.
Volikogu liikmed olid ühehäälselt Lammasaare tee kohta tehtud ettepaneku teehoiukavva lisamise poolt.
Lauri Betlem arvas, et teehoiukava koostades võiksid olla kindlad argumendid, millised investeeringud on prioriteetsed, millised mitte: „Peaksime need kriteeriumid kokku leppima ja lähtuma alati samadest põhimõtetest. Muidu vaidleme iga kord üksikute objektide üle, see pole õige lähenemine.“
Raul Siem selgitas Sõnumitoojale, et Lammassaare tee on ümbritsevatest põldudest madalam ning enne musta katte alla viimist tuleks teeäärsed kraavitada ja ehitada korralik teekeha. Vallavalitsus soovib alustada tänavu Lammassaare tee projekteerimisega.
Vallavanem lisas, et käesoleval aastal tuleb üle vaadata kogu teehoiukava ning põhimõtted, mille alusel teed sellesse jõuavad: „Seni on see protsess minu hinnangul olnud loominguline. Vaja on valmis saada alusvundament – teed kaardistada, nende seisukord inventariseerida, et oleks selge, kui palju teid meil on ja millises olukorras. Kavatseme seda tänavu teha ja selle põhjal panna järgmisteks aastateks kokku uus teehoiukava.“
Raul Siem oletas, et kahel järgmisel aastal on teedesse investeerimiseks soodsam aeg, sest transpordiamet kavandab 2024. ja 2025. teede-ehitamist vähendada umbes poole võrra: „See tähendab, et tee-ehitusega tegelevatel ettevõtetel tekib vajadus täiendava töö järele ning see toob hinnad tõenäoliselt alla, sest kasvab konkurents ka kohalike omavalitsuste teede ehitamiseks.“