Raasiku vallas saavad tänavu tolmuvaba musta katte mitu külateed

104
Raasiku vallamaja

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu 13. veeb­rua­ri is­tun­gil muu­de­ti val­la aas­ta­te 2021-2024 tee­hoiu­­ka­va, täp­sus­ta­ti, mi­da te­hak­se 2023. aas­taks tee­de hool­du­ses­se ja ehi­tus­se ka­van­da­tud 501 000 eu­ro eest.

Tee­de- ja ta­ris­tus­pet­sia­list Ar­vo Täks sõ­nas, tee­de-ehi­tus on läi­nud kal­li­maks, osa va­rem käe­so­le­vaks aas­taks ka­van­da­tud in­ves­tee­rin­gu­test tu­li lü­ka­ta eda­si. Esial­gu li­sa­ti need 2024. aas­ta in­ves­tee­rin­gu­te hul­ka.

Val­la­va­nem Raul Siem li­sas, et see­tõt­tu on prae­gu 2024. aas­ta tee­de in­ves­tee­rin­gu­te ma­hud „lõh­ki“ – neid on sel­les 1,2 mil­jo­ni eu­ro eest. „Tee-ehi­tus on nii­võrd pal­ju kal­li­maks läi­nud,“ tõ­des ta.

Tee­de pin­da­mis­töid on käe­s-o­le­val aas­tal ka­vas te­ha kok­ku 152 651 eu­ro eest. Tol­mu­va­ba mus­ta kat­te saa­vad 880 meet­ri pik­ku­ne Tõ­hel­gi kü­la­tee, 462 meet­ri pik­ku­ne Kul­li kü­la Uus­ta­lu tee, Pe­ri­la kü­las kok­ku 874 meet­rit Kü­la­kes­ku­se, Ka­da­ka, Kree­gi­puu, Ta­su­ja, Er­ne­sak­sa, Kü­ti ja Koo­li teed ning 400 meet­ri pik­ku­ne kol­mas tee­lõik Ko­lu­ve­re teest. Pin­na­tak­se ka 650 meet­rit Rät­la teed.

2,5 ki­lo­meet­ri pik­ku­se Aru­kü­la-Ka­le­si kerg­liik­lus­tee ehi­tu­seks koos tä­na­va­val­gus­tu­se­ga plaa­ni­tak­se taot­le­da toe­tust riik­li­kust toe­tus­voo­rust, oma-o­sa­lu­seks on tee­hoiu­ka­vas ar­ves­ta­tud 115 000 eu­rot. Raa­si­kul on ka­vas Kos­ti­ve­re tee äär­de ra­ja­da vei­di kerg­liik­lus­teed, et viia kaks tee­lõi­ku kok­ku Tal­lin­na maan­tee­ga, sel­leks koos era­maa võõ­ran­da­mi­se­ga on ka­van­da­tud 35 349 eu­rot. Raa­si­ku raud­tee­park­la tei­se poo­le ehi­ta­mi­seks on pla­nee­ri­tud 50 000 eu­rot, sa­ma pal­ju li­san­dub rii­giee­lar­vest. Veel on tee­hoiu­ka­vas ra­ha kraa­vi­de re­mon­diks, su­vi­seks tee­hool­du­seks, liik­lus­mär­ki­de ja tee­kat­te­mär­gis­tu­seks ja muuks.

Vo­li­ko­gu lii­ge And­re Sepp te­gi et­te­pa­ne­ku li­sa­da tee­hoiu­ka­va 2023. aas­ta töö­de loe­te­lus­se, et kui lei­dub va­bu va­hen­deid, alus­ta­da tä­na­vu Kurg­la kü­las asu­va 2,4 ki­lo­meet­ri pik­ku­se Lam­mas­saa­re tee must­kat­te al­la vii­mi­se­ga. Ta põh­jen­das, et se­da on ju­ba aas­taid oo­da­tud, tol­ma­va tee va­he­tus lä­he­du­ses on 9 ma­ja­pi­da­mist. Ivar Vil­berg mär­kis, et Lam­mas­saa­re tee mus­ta kat­te al­la vii­mi­ne võe­ti ra­ha­puu­du­sel 2022. aas­ta tee­hoiu­ka­vast väl­ja, kuid siis lu­ba­ti, et see on 2023. aas­ta esi­me­ne prio­ri­teet. Ta rääkis, et teed kasutatakse palju läbisõidul Jõelähtme valda ning kohalikud inimesed, eriti need, kelle kodud on tee ääres, peavad taluma tolmu, ning on tei­nud Lam­mas­saa­re teel ka oma ku­lu­de­ga tol­mu­tõr­jet.

Val­la­va­nem Raul Siem ar­vas, et Lam­ma­saa­re tee pääs­te­rõn­gas ei ole tee mus­ta kat­te al­la vii­mi­ne, vaid seal­ne kü­la­tee tu­leks te­ha täies­ti uus.

„Nõus, et keh­vas­ti ei to­hi te­ha, aga ku­sa­gilt tu­leb alus­ta­da. Tu­leb tel­li­da pro­jekt ja eks­per­tiis ning ju­pi­kau­pa te­ge­ma ha­ka­ta,“ üt­les And­re Sepp.

Vo­li­ko­gu liik­med olid ühe­hääl­selt Lam­ma­saa­re tee koh­ta teh­tud et­te­pa­ne­ku tee­hoiu­kav­va li­sa­mi­se poolt.

Lauri Betlem arvas, et teehoiukava koostades võiksid olla kindlad argumendid, millised investeeringud on prioriteetsed, millised mitte: „Peaksime need kriteeriumid kokku leppima ja lähtuma alati samadest põhimõtetest. Muidu vaidleme iga kord üksikute objektide üle, see pole õige lähenemine.“

Raul Siem sel­gi­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Lam­mas­saa­re tee on ümb­rit­se­va­test põl­du­dest ma­da­lam ning en­ne mus­ta kat­te al­la vii­mist tu­leks teeäär­sed kraa­vi­ta­da ja ehi­ta­da kor­ra­lik tee­ke­ha. Val­la­va­lit­sus soo­vib alus­ta­da tä­na­vu Lam­mas­saa­re tee pro­jek­tee­ri­mi­se­ga.

Val­la­va­nem li­sas, et käe­so­le­val aas­tal tu­leb üle vaa­da­ta ko­gu tee­hoiu­ka­va ning põ­hi­mõt­ted, mil­le alu­sel teed sel­les­se jõua­vad: „Se­ni on see prot­sess mi­nu hin­nan­gul ol­nud loo­min­gu­li­ne. Va­ja on val­mis saa­da alus­vun­da­ment – teed kaar­dis­ta­da, nen­de sei­su­kord in­ven­ta­ri­see­ri­da, et oleks sel­ge, kui pal­ju teid meil on ja mil­li­ses olu­kor­ras. Ka­vat­se­me se­da tä­na­vu te­ha ja sel­le põh­jal pan­na järg­mis­teks aas­ta­teks kok­ku uus tee­hoiu­ka­va.“

Raul Siem ole­tas, et ka­hel järg­mi­sel aas­tal on tee­des­se in­ves­tee­ri­mi­seks sood­sam aeg, sest trans­por­dia­met ka­van­dab 2024. ja 2025. tee­de-ehi­ta­mist vä­hen­da­da um­bes poo­le võr­ra: „See tä­hen­dab, et tee-ehi­tu­se­ga te­ge­le­va­tel et­te­võ­te­tel te­kib va­ja­dus täien­da­va töö jä­re­le ning see toob hin­nad tõe­näo­li­selt al­la, sest kas­vab kon­ku­rents ka ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te tee­de ehi­ta­mi­seks.“

Eelmine artikkelRaasiku valla noorte projektikonkurss
Järgmine artikkelKuu­sa­lu val­la­ma­jas tu­leb kii­re in­ter­ne­tiü­hen­du­se tee­mal in­fo­päev