Juminda, Salmistu ja Pärispea vabatahtlikud merepäästjad sõlmisid riigiga lepingu

5385

„See on ajalooline moment, 73aastase pausi järel on sisuliselt taastatud ajaloolised merepäästejaamad,“ ütleb MTÜ Juminda Poolsaare Merepääste juht ARTUR TALVIK.

Veidi rohkem kui nädal tagasi, esmaspäeval, 17. juunil olid Tallinnasse piirivalvelaeva Valvas pardale kutsutud vabatahtlike merepäästeüksuste esindajad. Nende seas ka MTÜ Juminda Poolsaare Merepääste juhatuse esimees Artur Talvik, MTÜ Pärispea Vabatahtlike Päästeseltsi juht Tiit Suuder ning MTÜst Salmistu Paadimees Madis Praks.

Tugev tuul tegi päevakavasse korrektiivid ning pidulik tseremoonia toimus päästeameti siseruumides.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal, piirivalvekolonel Tõnu Hunt sõlmis vabatahtlike ühendustega koostöökokkulepped, et vähendada uppumissurmasid ja tagada ohutus veekogudel.

Ta rõhutas, et Eesti riigil on merepäästevõimekus olemas, kuid sageli on vabatahtlikud abivajajale lähemal ja oma võimaluste piires valmis kiiresti reageerima.

Politsei- ja piirivalveameti üleskutsele muuta koostöö ametlikuks vastasid kokku 26 vabatahtlikku merepäästeühendust, neist 17ga allkirjastati tsiviilõiguslik leping ning 9ga heade kavatsuste protokoll.

Riigiga sõlmisid lepingu ka Neeme Päästeselts ja Kaberneeme Klubi Jõelähtme vallast ning MTÜ Kolga Vabatahtlik Tuletõrjeühing ja MTÜ Blue Sirius Kuusalu vallast.

Riigi ja vabatahtlike kohustused
Tsiviilõiguslik leping reguleerib, kuidas ühendused reageerivad merepäästetöödele. On täpsustatud nõuded nende kasutuses olevate veesõidukite ohutusvarustusele, et tagatud oleks nii päästjate kui ka päästetavate ohutus.

Hea tahte protokolliga liitusid need, kes vajavad veel väljaõpet või on tarvis täiendada varustust.

Riik kohustub toetama koolitustega ja katma päästetöödele tehtud väljasõitude kulutused. Tulenevalt seadusest laienevad lepingu sõlminud vabatahtlikele päästjatele sotsiaalsed garantiid nagu abipolitseinikelegi – hüvitis hukkumise või töövõimetuse korral.

Allkirjastatud lepingutes on ka kirjas, et mõlemad osapooled peavad oluliseks hädasolijate võimalikult kiiret abistamist ja inimelude päästmist.

Riik rahastab päästeüksust, kui tegu on eluohtu sattunud inimeste päästmisega ning väljakutsele sõitvas paadis on koolituse saanud vabatahtlikud päästjad. Vähemalt üks paatkonnas peab olema läbinud teise astme merepäästekoolituse, mis eeldab väikelaevajuhi lubade olemas­olu, ning teised meeskonnaliikmed saanud esimese astme koolituse.

Juminda Poolsaare Merepääste
Juminda vabatahtlikud merepäästjad on tegutsenud 2011. aastast. Teise astme koolituse on läbinud Artur Talvik Tapurlast ja Tarvi Velström Virve külast.

Esimese astme koolitusega on Ago Katvel Jumindalt, Ulvar Veldi Leesilt, Silver Loderaud Harast, MTÜsse Blue Sirius kuuluvad Rauno Masing ja Kaur Kamm Pudisoolt, Rene Bekiš Tapurlast.

Juulis lähevad merepäästjate 1. astme kursustele Marti Hääl Tammistult, Erti Paalberg Virvelt, Theo Kehlmann Pudisoolt, Artur Talvik Jr ning Janner Braun Tapurlast ja Argo Ruus Leesilt.

Artur Talvik sõnab, et on ka ühingu liikmeid, kes ei ole saanud kursustele minna, aga osalevad vajadusel reservliikmetena: Aivar Hinn Leesilt, Janek Teinlum Jumindalt ning Alo Laurend Pudisoolt.

Kokku on ühingus 17 meest. Tiimi paadina on kirjas Artur Talviku kaater, kasutuses on ka Ulvar Veldi  ja Rauno Masingu paadid.

„Toimib internetipõhine valvegraafik. Merepäästekeskus näeb sealt, kes on parasjagu valves. Häire korral võetakse ühendust,“ räägib Artur Talvik.

„Et sellised lepingud said sündida, tuli teha eeltööd, täiendada seadusandlust. Nüüd on jõutud me riigis seadustega nii kaugele, et õnnetuse korral tagatakse ka vabatahtlikele merepäästjatele garantiid.“

Salmistu Paadimees
MTÜsse Salmistu Paadimees kuuluvad mehed on aastate jooksul aidanud Kolga lahel mitmeid hädalisi.

Madis Praksi sõnul MTÜl oma päästekaatrit ei ole, kuid on omanikuga kokkulepe, et vajadusel saavad vabatahtlikud merepäästjad seda kasutada.

„Vastavalt nüüd riigiga sõlmitud lepingule peame väljakutsele reageerima maksimaalselt tunni aja jooksul. Otsest kohustust iga ilmaga päästma minna ei ole, meie tegevus on vabatahtlik ja meeskonna otsustada, kas saame päästmisega hakkama. Aga kui oled ennast lubadusega sidunud, siis tuleb püüda täita,“ lausub Madis Praks, kel on tehtud merepäästja 2. astme koolitus.

Esimese astme koolituse on läbinud Veiko Väits Kuusalust ja Kristo Kraav Andineemest.

Kolga pritsimeeste merepäästerühm
MTÜ Kolga Vabatahtlik Tuletõrjeühing juht Jüri Kaljurand sõlmis lepingu digitaalselt.

Ta ütleb, et merepäästerühm moodustati hiljaaegu. Kodusadamaks saab Turbuneeme. Merepäästja teise astme koolituse on läbinud Kaido Saarma ja Andrus Kruusi, esimese astme Kaupo Suvisild ja Priit Oras. Vajadusel on appi lubanud tulla Madis Praks.

„Kui me praegu oma merepäästerühmaga ei alusta, siis ei alusta kunagi. Plaan on noori kaasata, neidki edaspidi koolitada. Loodame, et sellest on kasu,“ märgib Jüri Kaljurand.

Pärispea Vabatahtlike Päästeselts
MTÜ Pärispea Vabatahtlike Päästeselts alustas tegevust mul­lu, osaletud on õppustel ning turvati Kolga lahes olnud paadiretkel. Plaan on slipikoht välja ehitada Hara lahe ääres Pärispea kalakasvatuse lähedal.

Juhatuse liige Tiit Suuder sõnab, et tema allkirjastas seekord heade kavatsuste protokolli, mis tähendab, et valvesoleku pidevat kohustust endale ei võetud.

„Pärispeal ei ole praegu väljasõiduks sobivat päästepaati kohal, sest panin enda paadi müüki. Kui päästekaatri saame, sõlmin riigiga teenuslepingu, meie kontaktid on andmebaasis olemas,“ selgitab ta.

Tiit Suuder ja Risto Lind on läbinud teise astme koolituse. Esimese astme merepäästekursused on lõpetanud Asko Aug, Argo Aug, Taavi Keedus, Janar Rosen ning Gert Miltop.

Tiit Suuder: „Pisikesed paadid on külas olemas, need pole küll merepäästeks sobivad kiirreageerimispaadid. Edaspidi on kavas oma MTÜle soetada nõuetekohane sõiduk. Taotlesime varustuse jaoks Leaderist rahastust, aga siis ei olnud leping riigiga veel sõlmitud, jäime toetusest ilma. Kavatseme teha uue taotluse.“

Merepäästejaamadest
Sõnumitooja palus politsei- ja piirivalveametilt kommentaari, kas tulevikus võiksid taas tööle hakata reaalsed merepäästejaamad. Esimese Eesti Vabariigi ajal olid need Jumindal ja Pärispeal.

Piirivalveosakonna mereturvalisuse büroo meretaktika talituse juht Danel Tüür vastas, et näis, mis tulevik toob: „Sageli on uus hästi unustatud vana. Tähtis on see, et kohalikud entusiastlikud inimesed on üles näidanud soovi merepäästes kaasa lüüa, läbinud koolituse, otsinud ja leidnud võimalusi vajaliku varustuse soetamiseks ning vabal tahtel võtnud endale kohustusi.“

Eelmine artikkelVargus Andineeme külas
Järgmine artikkelUus rong sõidutas rahva Aegviitu ja tagasi