Jumin­da Ran­na­ka­lan­du­se OÜ püü­dis hooa­ja­ga üle 7 ton­ni räi­me

Juu­li­kuu tei­sel lau­päe­val tä­his­ta­tak­se tra­dit­sioo­ni­li­selt ka­lu­ri­te päe­va. Kõi­ge jär­je­kind­la­malt on ka­lu­ri­te päe­va pi­du pee­tud Pä­ris­pea pool­saa­rel Tur­bu­nee­me kü­las, kus sel­lest peost on ku­ju­ne­nud kü­la, ko­gu pool­saa­re ja ka kau­ge­malt rah­va kok­ku­saa­mi­se koht.

Ju­min­da pool­saa­rel ei ol­nud see­kord ka­lu­ri­te päe­va pu­hul rah­va­pi­du. Pool­saa­rel te­gut­se­va Ju­min­da Ran­na­ka­lan­du­se OÜ ju­ha­tu­se lii­ge Tar­vi Velst­röm üt­les, et ka möö­du­nud lau­päe­val käi­sid osaü­hin­gu ka­lu­rid me­rel ning te­gut­se­sid Ha­ra sa­da­mas­se ra­ja­tud paa­di­kuu­ri juu­res.

Ran­na­kü­la­des te­ge­le­vad me­rel ka­la­püü­gi­ga kut­se­li­sed ran­na­ka­lu­rid, kel on ole­mas aja­loo­li­ne ka­la­püü­giõi­gus. Ka Ju­min­da Ran­na­ka­lan­du­se OÜ koon­dab kut­se­li­si ran­na­ka­lu­reid. Nad oma­vad aja­loo­list ka­la­püü­giõi­gust. Se­da on või­ma­lik os­ta äri­re­gist­ris FIE­na re­gist­ree­ri­tud isi­kul või ka­la­püü­gi­ga te­ge­le­val et­te­võt­tel, nõu­tav on ka­lu­ri kut­se­tun­nis­tus – soo­ri­ta­da tu­leb kut­seek­sam. Püü­da saab kut­se­lis­te ka­lu­ri­te ka­la­püü­gi­va­hen­di­te­ga. Aja­loo­li­ne ka­la­püü­giõi­gus keh­tes­ta­ti käe­s­o­le­va sa­jan­di al­gu­ses, alu­seks võe­ti kol­me eel­ne­nud aas­ta ka­la­püü­gi maht.

Pea­le kut­se­lis­te ran­na­ka­lu­ri­te püüa­vad me­rel ka­la har­ras­tus­ka­lu­rid. Neil tu­leb soe­ta­da me­rel nak­ke­võr­gu­ga püüd­mi­seks ka­las­tus­kaart, mi­da saab os­ta in­ter­ne­ti­kesk­kon­nas pi­let.ee. Ka­las­tus­kaart keh­tib seit­se päe­va ja an­nab õi­gu­se püü­da ühe ku­ni 70 meet­ri pik­ku­se nak­ke­võr­gu või võr­gu­ja­da­ga. Käe­so­le­vaks aas­taks ja­gub Har­ju­maa­le ka­las­tus­kaar­te veel kõi­ki­deks kuu­deks. Juu­li­kuuks on kesk­kon­naa­met müü­ki pan­nud 3193 ka­las­tus­kaar­ti, prae­gu­seks on müü­dud 247. Ka au­gus­tis on li­miit sa­ma – 3193. Os­te­tud on neist se­ni 49.

OÜ tra­dit­sioo­ni­li­se ran­na­ka­lan­du­se hoid­mi­seks
Ku­ni tä­na­vu­se aas­ta­ni müü­di me­rel ka­la­püü­giks ka­las­tus­kaar­te kuu­de, mit­te nä­da­la­te kau­pa ning pal­jud ka­la­püü­gi­hu­vi­li­sed jäid Har­ju maa­kon­na pii­res neist il­ma. Har­ju­maa ran­na­kü­la­de har­ras­tus­ka­lu­ri­te üks pin­ge­li­se­maid päe­vi oli 1. det­sem­ber, kui ava­ti järg­mi­se aas­ta ka­las­tus­kaar­ti­de müük ja need müü­di in­ter­ne­tis ma­ha mõ­ne mi­nu­ti­ga. Pi­let.ee müü­gi­süs­teem oli sa­ge­li üle koor­ma­tud. Juh­tus se­da­gi, et just sel päe­val olid ran­na­kü­lad jää­nud tu­ge­va tuu­le tõt­tu elekt­ri­ta ja pol­nud­ki või­ma­lik ka­las­tus­kaar­ti soe­ta­da.

Nii­su­gu­ne jao­tus­kord te­ki­tas pa­ha­meelt ning La­he­maa ran­na­kü­la­des ka tõ­de­must, et rah­vus­par­gi ühe kait­se-ees­mär­gi­na on kir­jas tra­dit­sioo­ni­li­se ran­na­ka­lan­du­se säi­li­ta­mi­ne, ent se­da ei ole või­ma­lik või on kee­ru­li­ne te­ha.

Sel­lest ajen­da­tu­na asu­tas MTÜ Ju­min­da Pool­saa­re Selts ne­li aas­tat ta­ga­si Ju­min­da Ran­na­ka­lan­du­se OÜ ees­mär­gi­ga hoi­da elus ran­na­ka­lan­dust, mis on omaet­te kul­tuur ja os­kus, ning koon­da­da ja ja­ga­da aja­loo­list ka­la­püü­giõi­gust. Osa­ü­hin­gu ju­ha­tus­se kuu­lu­vad Tar­vi Velst­röm, Mar­ti Hääl ja Ago Kat­vel. Ak­tiiv­selt lööb kaa­sa ka Raul Nel­jan­dik. Ka­lu­ri­te­le teh­ti Ha­ra sa­da­mas­se omaet­te sli­pi­koht ning alus­ta­ti ühi­se mõr­ra­püü­gi­ga.

Ala­tes 2017. aas­ta mai lõ­pust on ke­va­de-su­vel või­ma­lik lau­päe­va hom­mi­ku­ti os­ta Ha­ra sa­da­mas ko­ha­li­ke ka­lu­ri­telt värs­ket ka­la.

Tar­vi Velst­röm rää­kis, et räi­me püü­ti tä­na­vu pal­ju, kok­ku üle seit­sme ton­ni. Va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel saa­di hooa­ja­ga kaks-kolm ton­ni. Mõr­ras oli räi­me roh­kem­gi, osa las­ti mer­re ta­ga­si, mui­du ol­nuks räi­me­saa­ki li­gi küm­me ton­ni. Ena­mik saa­gist müü­di kok­kuost­ja­te­le, ja­gus ka ko­ha­li­ke­le ela­ni­ke­le. „Hind on ma­dal, töö suur,“ mär­kis ta.

Praegu püütakse merest ahvenat ning forelli ja lõhet, ka üksikuid angerjaid. Ahvenat tuleb merest hästi. Ahvena saak hakkas kasvama möödunud aastal. Forelli ja lõhe saak on enam-vähem sama, mis mullu.

Nii merest püütud ahvenad, forellid kui ka lõhed ostavad kohalikud otse rannast.

Palju küsitakse ka lesta, kuid seda on meres veel vähe. Kalamehed loodavad, et augustis läheb lestasaak suuremaks.

Juminda Rannakalanduse OÜ mõrrad on meres Hara ja Loksa all.

Uus suur paa­di­kuur
Ju­min­da Ran­na­ka­lan­du­se OÜ ka­lu­rid on end teist aas­tat sis­se sead­nud Ha­ra sa­da­ma lõu­na­pool­ses­se kül­ge. Sin­na on nüüd ehi­ta­tud kol­meo­sa­li­ne paa­di­kuur, mil­les ühel pool on paa­di ja püü­gi­va­hen­di­te ruum, tei­sel pool tööt­le­mis- ja kül­mu­tus­ruu­mid ning kes­kel ka­tu­sea­lu­ne mõr­da­de hoid­mi­seks. Mõr­rad on li­gi 180 meet­rit pi­kad, räi­me­mõr­ra kõr­gus on 9 meet­rit, suur­soom­ka­la mõr­ral 12 meet­rit.

Paa­di­kuu­ri ko­gu­pin­da­la on 140 ruut­meet­rit. Seal saab pa­ran­da­da püü­gi­va­hen­deid, on sü­gav­kül­mu­tus, jää­ma­sin, külm­kam­ber, ka­la­de pu­has­ta­mi­se ja kä­te­pe­su või­ma­lus.

Har­ju Ka­lan­du­sü­hin­gu va­hen­du­sel saa­di PRIA-lt 4148 eu­rot toe­tust Eu­roo­pa Me­ren­dus- ja Ka­lan­dus­fon­dist ja­hu­tus­ka­pi soe­ta­mi­seks. Pro­jek­ti ko­gu­mak­su­mus on 8132 eu­rot, omao­sa­lus 4879 eu­rot.

Tar­vi Velst­röm: „Ta­ha­me te­ha ka­la­püüd­mist liht­sa­maks, soe­ta­da püü­gi­va­hen­deid ja teh­ni­kat ka­la tööt­le­mi­seks. Kaa­sa on oo­da­tud löö­ma Kuu­sa­lu val­la tei­sed­ki kut­se­li­sed ka­lu­rid, püü­gi­va­hen­did ja püü­giõi­gus on ole­mas. Kui me ise ei jõua pi­de­valt ka­la­püü­gi­ga te­ge­le­da, on kel­lel­gi tei­sel või­ma­lus neid ka­su­ta­da.“

Ka­la­foo­ru­mi soo­vi­tus – ah­ve­nat ja les­ta süüa vä­hem
Ees­ti­maa Loo­du­se Fond koos Maail­ma Loo­du­se Fon­di­ga aval­das mai lõ­pus kest­li­ku ka­la ju­hi­ses ehk Ka­la­foo­ru­mis soo­vi­tu­se hoi­du­da suu­re­ma­te rööv­ka­la­de söö­mi­sest – eri­ti kehv on tur­sa olu­kord, aga keh­ve­maks on läi­nud ka ah­ve­na, ko­ha ning les­ta olu­kord. Tur­sa pu­hul on suu­res­ti süü­di üle­püük, teis­te pu­hul mõ­ju­tab ai­na roh­kem Lää­ne­me­re ha­pes­tu­mi­ne, aut­ro­fee­ru­mi­ne, klii­ma soo­je­ne­mi­ne, on mär­gi­tud Ka­la­foo­ru­mis. Roh­kem soo­vi­ta­tak­se süüa ki­lu, räi­me, tuu­le­hau­gi, la­ti­kat, sär­ge, ka võõr­lii­ke ümar­mu­di­lat ja hõ­be­kok­re.

Juminda Rannakalanduse kalurid kommenteerivad, et ei kujuta ette, kui peaks kalasöömise lõpetama. Kalateadlased on öelnud, kui mudilat on meres palju, siis tuleb sinna ka ahven, kes toitub mudilatest. Ka haugi hakkab sinna siis rohkem tulema. Mudilaid on nende sõnul Hara lahes sel suvel vähem, Eru lahes rohkem.