Jumin­da poolsaare ran­na­kü­la­de EV100 kin­gi­tu­se­na on Lee­sil uus li­pu­mast

1634
Lee­sil EV100 sün­ni­päe­va tä­his­ta­mi­se pea­kor­ral­da­jad TII­NA VIIR­NA ja MAI­LA VELST­RÖM võt­sid „EV 100 igas kü­las“ Ida-Har­ju koor­di­naa­to­rilt KAI­SA LIN­NOLT vas­tu Rii­gi­kant­se­lei mä­les­tus­tahv­li.

Lau­päe­val, 1. sep­temb­ril tä­his­ta­ti Lee­sil Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va ja hei­sa­ti rii­gi­lipp EV 100 kin­gi­tu­se­na rah­va­ma­ja et­te püs­ti­ta­tud li­pu­mas­ti.

Esi­me­ne puust li­pu­mast pai­gal­da­ti Lee­si rah­va­ma­ja juur­de 1998. aas­tal, kui es­ma­kord­selt toi­mus Ju­min­da pool­saa­re ran­na­kü­la­de päev. Kui see ära mä­da­nes, pai­gal­da­ti rah­va­ma­ja sei­na­le aju­ti­ne li­pua­lus. Kuid ko­ha­li­ku elu eest­ve­da­ja­tel oli unis­tus kor­ra­li­kust li­pu­mas­tist al­les ja kui Va­bae­ra­kond an­ne­tas oma nii­ni­me­ta­tud ka­tu­se­ra­ha MTÜ­le Ees­ti Lii­ku­mi­ne Ko­du­kant, taot­les MTÜ Po­hi­ran­na Mai­la Velst­rö­mi eest­ve­da­mi­sel sealt uue li­pu­mas­ti jaoks toe­tust. Saa­di 651eu­rot.

Uus li­pu­mast õn­nis­ta­ti sis­se tar­ku­se­päe­val. Li­pu­lau­lu saa­tel heis­ka­sid rii­gi­li­pu uhiuu­de mas­ti Lee­si kü­la raud­va­ra, en­di­ne vels­ker Thea Roo­te­man koos Tal­lin­na Reaal­koo­li güm­na­sis­ti­de, Lee­sil su­ve­sid veet­va­te Kaa­rel Ve­si­lin­nu ja Karl-Ing­mar Adam­so­ni­ga. „EV 100 igas kü­las“ Ida-Har­ju koor­di­naa­tor Kai­sa Lin­no an­dis Mai­la Velst­rö­mi­le ja Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si ju­ha­tu­se lii­kmele Tii­na Viir­na­le rah­va­ma­ja sei­na­le kin­ni­ta­mi­seks üle EV 100 kingip­laa­di. Kai­sa Lin­no mär­kis, et plaa­te on Ees­tis tä­na­vu väl­ja an­tud li­gi­kau­du 200, neist 15 Ida-Har­ju­maal ja neist oma­kor­da 10 Kuu­sa­lu val­las.

Pä­rast pi­du­lik­ku li­pu­heis­ka­mist kan­ti Lee­si rah­va­ma­ja saa­lis et­te aja­loo­lis-muu­si­ka­li­ne luu­le­põi­mik „Meie Ees­ti ini­me­sed“ möö­du­nud 100 aas­ta jook­sul toi­mu­nud täht­sa­ma­test sünd­mus­test. Põi­mi­ku koos­tas Mai­la Velst­röm, koos te­ma­ga kand­sid sel­le et­te Väi­no Es­ken, Mee­li Le­his, An­ne­li Lin­na, Tii­na Viir­na, Ka­ri­na Palm­roos, Karl-Ing­mar Adam­son, Kaa­rel Ve­si­lind, Me­ri­lin Adam­son, pro­fes­sor Olev Oja ning noo­red et­le­jad Kol­ga koo­list: Cat­lyn Re­bas, Ca­rol Lau­rand, Ker­tu Saag­pak ja Jaa­na Lau­rand. Svin­gi­lu­gu­de­ga lõi ajas­tu­ko­hast mee­leo­lu noor­test muu­si­ku­test koos­nev Ju­min­da pool­saa­re Bänd.

Uu­de li­pu­var­das­se heis­ka­sid li­pu Lee­si kü­la pi­kaaeg­ne ela­nik ja raud­va­ra THEA ROO­TE­MAN ning su­ve­lee­si­kad KAA­REL VE­SI­LIND ja KARL-ING­MAR ADAM­SON, mõ­le­mad Tal­lin­na Reaal­koo­li õpi­la­sed. Va­sa­kul päe­va­juht VÄI­NO ES­KEN.
Uu­de li­pu­var­das­se heis­ka­sid li­pu Lee­si kü­la pi­kaaeg­ne ela­nik ja raud­va­ra THEA ROO­TE­MAN ning su­ve­lee­si­kad KAA­REL VE­SI­LIND ja KARL-ING­MAR ADAM­SON, mõ­le­mad Tal­lin­na Reaal­koo­li õpi­la­sed. Va­sa­kul päe­va­juht VÄI­NO ES­KEN.

Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va tä­his­ta­mi­sel sai Lee­si rah­va­ma­jas kuu­la­ta ka Tal­lin­na Üli­koo­li eme­riit­dot­sen­di, Lee­sil ela­va Raul Mar­di et­te­kan­net „Kons­tan­tin Päts ja Ees­ti Va­ba­rii­gi sünd“. Kir­jan­dus­toas oli ava­tud näi­tus Ees­tis eel­mi­sel sa­jan­dil il­mu­nud aja­kir­ja­dest. Güm­naa­siu­mi­õpi­la­ne Kaa­rel Ve­si­lind näi­tas kü­si­mu­se­le, mis te­da seal kõi­ge roh­kem hu­vi­tab, 1996. aas­ta aja­kir­jast An­ne ar­tik­lit, kus kii­de­ti siis veel mit­te vä­ga laialt le­vi­nud mo­biil­te­le­fo­ne, te­ma koo­li­vend Karl-Ing­mar Adam­son vii­tas aja­kir­ja Loo­ming 1945. aas­ta numb­ri­te­le.

Lee­si rah­va­ma­ja õuel oli pi­du­päe­val ava­tud sul­le-mul­le turg, kus ena­mas­ti pak­ku­sid oma too­teid ko­ha­li­kud väi­ke­toot­jad. Müü­gil olid näi­teks til­lu­ke­sed puust ni­ker­da­tud ho­bu­sed ning oma kü­la pruu­li­ko­ja too­dang. Ju­min­da pool­saa­rel ko­du­toit­lus­tust pak­kuv Hel­ve Rem­mel­gas oli rah­va­ma­jas ava­nud ühe­päe­va­koh­vi­ku.

Pä­rast amet­li­ku osa lõp­pu sai tant­si­da an­samb­li A-La saa­tel.

Eelmine artikkelAni­ja vo­li­ko­gu an­dis tä­na­va­val­gus­tu­se re­no­vee­ri­mi­se­le 350 000eu­ro­se ga­ran­tii
Järgmine artikkelANNE EENPA­LU­LE ja EN­NO UI­BO­LE Va­ba­du­se Tam­me­pär­ja au­märk