
Poolsaare seltsi noortebänd tegi Leesil lavadebüüdi, Rannakalanduse OÜ kalurid müüsid Tapurlas esmakordselt endapüütud räime.
Juminda Poolsaare Seltsi tänavune kevad-suvine hooaeg on alanud mitme uue ettevõtmisega.
Seltsi korraldatud suvistes merepäästelaagrites sõbraks saanud noored esitasid oma bändiga 20. mail Leesi rahvamajas toimunud tantsupeol kolm instrumentaallugu. Esinemine oli menukas, juba on bändi kutsutud poolsaare suvistele üritustele.
Poolsaare selts korraldas Leesi rahvamajas kutseliste kalurite koolitused. Seltsi asutatud Juminda Rannakalanduse OÜ ostis Pärnumaalt kalalaeva ja kastmõrra. Möödunud laupäeval tõid vastsed kutselised kalurid merest esimese saagi, suurem osa räimest õnnestus poolsaare rahvale maha müüa.
Tantsupeol noored ja vanad koos

Kaks aastat tagasi, 2015 aprillis kutsus Juminda Poolsaare Selts Leesi rahvamajja tantsupeole. Esimene pidu oli disko, tantsijaid kogunes paarkümmend. Korraldasid Aive Mõttus Jumindalt ja Tiina Viirna Kolga-Aablast.
Nemad on tantsupidude eestvedajad tänini. Mõlemale meeldib väga tantsida, läheduses tantsuõhtuid ei tehtud, tuli hakata ise korraldama, kommenteerivad nad. Tantsupidusid on olnud 12. Kui teisele peole paluti esinema kohalik bänd, hakkas rahvast tulema, ansamblimuusika järgi on parem tantsida. Enamasti ongi kutsutud ümberkaudseid muusikuid. Tantsuõhtud on kahekuuliste vahedega, sügisest kevadeni. Suvel ollakse seotud muude ettevõtmistega.
Üks uhkemaid pidusid oli, kui Leesil tegi debüüdi Vihasoo noore lõõtsamehe Kert Krüsbani ansambel Tuule Pant, meenutas Aive Mõttus. Hästi lähevad rahvale peale rahvalikud lood, lõõtspillimuusika, ka kitarribändid. Tantsitakse reilenderitest kuni fokstrotini.
„Eriline on, et vanad ja noored tantsivad koos, kõik tantsivad kõigiga. Üks tore vanem tantsupaar Pärispealt on alati varem kohal, esimesest viimase looni tantsupõrandal. Mõnigi on öelnud, et ta pole elu sees nii palju tantsinud kui nüüd Juminda poolsaarel.“
Omapärane on seegi, et pidulised ei istu laudade taga, saal on liiga väike. Käidi Joaveski uues rahvamajas pidu vaatamas. Märgati, kui ollakse laudade taga, siis keskendutakse sellele, mis on laua peal. Tantsima võetakse see, kes istub kõrval, teistega suheldakse vähem.
Aive Mõttus: „Meil peab poe-Liisa ehk Liisa Ojangu koridoris baari, kes tahab, jutustab seal. Saali nurgas on ainult üks laud – Kolga-Aabla prouadele. Nemad tulevad alati, laulavad kaasa., vahel teevad mõne tantsu“.
Juminda Poolsaare Bänd
Kui Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur nägi Facebookis salvestust Juminda Poolsaare Bändi etteastest Leesi rahvamajas, lisas kommentaari, et Tallinnaski on raske sellist puhkpillidega ansamblit kokku panna, nagu on Juminda poolsaarel.
Bändi kolm muusikut on Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja sealse muusikakooli õpilased: Gerda Triin Hääl Tammistult mängib trummi, tema vennad Siim Oskar Hääl basskitarri ja Ott Richard Hääl saksofoni. Kusjuures noorem vend õpib saksofoni esimest aastat ning palus bändilugude nootide osas oma pilliõpetajalt abi.
Kaks pillimeest on Kuusalust – Richard Raudla mängib trombooni, Georg Raudla trompetit. Kuusalu koolis õpivad ka teised bändiliikmed, kes on poolsaare küladest. Pedaspealt on vennad Miikael Martti Vatunen metsasarvega, Rikhard Juhani Vatunen saksofoniga. Rütmipille mängib Alger Paalberg Tapurlast.
Gerda Triin Hääl rääkis, et bändiidee pakkus Aive Mõttus, kes kirjutas noortele Facebookis, et tehke ära, esinemine tuleb 20. mai tantsupeol.
Richard Raudla lisas, et esimeseks esinemiseks valiti kolm lugu, vaadati, mis sellise koosseisuga hästi kõlaksid: „Kasutasime pasunakoori noote, paaril korral jõudsime proovi teha. Leesi tantsupeod on ägedad, noori on päris palju, sellised lahedad kogukonnapeod.“
Miikael Martti Vatunen: „Käime Kuusalu pasunakooris, Richard ja Georg kutsusid, tulge bändi, et poolsaare projekt. Leesil on tantsimas käinud meie ema ja isa, nad olid nüüd publikus ja elasid kaasa, olid uhked meie üle. Väga tore on, et meil on sellised vanemad sõbrad, teeme nendega bändi.“
Aive Mõttus: „Au ja kiitus nende laste muusikaõpetajatele, noored on väga tublid. Rahvas saalis oli vaimustuses.“
Kalapüük osaühingu abil
Juminda Poolsaare selts on viimastel aastatel tegelenud rannakalanduse küsimusega – kuidas saaks ellu viia Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavasse kirjutatud eesmärki säilitada traditsioonilist rannakalandust. Seni on kalapüüki merel reguleeritud Lahemaal sarnaselt kogu Eestiga – detsembris algab harrastuskalapüügi võrgulubade ostmine järgmiseks aastaks, load saavad Harjus otsa esimeste minutitega. Ajaloolist kalapüügiõigust saavad osta kutselised kalurid teistelt kutselistelt kaluritelt.
Nüüd on alustatud koostööd Tartu Ülikooli mereinstituudiga, ütles poolsaare seltsi juhatuse liige, Tammistu külavanem Marti Hääl, kes kuulub Lahemaa rahvuspargi koostöökogusse. Eestis on maaeluministeeriumi tellimusel uuritud harrastuspüüki ja kutselist kalapüüki, traditsioonilise rannakalanduse uuring puudub. Selts on teinud ettepanekud, kuidas saaks traditsioonilist rannakalandust säilitada. Teadurid hakkavad uurima, millised meetmed võiksid sobida.
Marti Hääl: „Et vahepealne aeg ei läheks tühja, võtsime ette praktilised sammud. Kahel korral olid Leesil rahvamajas kutselise kaluri kursused, osalejaid oli kokku 25. Selts asutas Juminda Rannakalanduse OÜ ja ostis Pärnust suure 11meetrise kalapaadi. Mõte on selles, et proovime kokku koguda ajaloolist kalapüügiõigust ja panna käima ühise mõrrapüügi. Esimene suurem püügivahend on olemas – panime 10 mehega rahad kokku ja ostsime Pärnumaalt kastmõrra.“
Osaühingu juhatusse kuuluvad Marti Hääl, Ago Katvel ja Tarvi Velström. Kõik 15 kalurit on poolsaare küladest – Kolga-Aablast, Pudisoolt, Virvelt, Jumindalt, Tammistult.
Mõrda aitasid esimesel korral merre lasta Pärnumaa kalamehed, kellelt püügivahend osteti. Esimene mõrralkäik oli laupäeval, 27. mai hommikul, Facebooki kaudu kutsuti rahvast kella 8-9 ajal Tapurla randa värsket kala ostma. Saaki tuli umbes 250 kilogrammi, sellest enamik räime, ligi 70 kilogrammi mudilat, mõned tuulehaugid.
Ago Katvel lubas, et järgmine saak võetakse mõrrast kolmapäeva hommikul, siis taas laupäeval, kel kalasoov, jälgigu infot või tulgu hommikul Tapurla sadamasse. Edaspidiseks on plaanis sõlmida leping kokkuostjatega. Räime püütakse jaanipäevani, siis läheb vesi soojaks. Püügivahendeid kavatsetakse osta juurde, soov on püüda ka lesta ja ahvenat.
„Statistika järgi on suur osa Harjusse antud ajaloolise kalapüügiõiguse lubadest kasutamata, umbes veerand on pidevas kasutuses. Meie ostaksime püügiõigust kokku, kui saame hinnas kokkuleppele,“ ütles ta.
Marti Hääl märkis, et kaugem plaan on hakata välja jagama ajaloolise püügiõiguse võrgulube, külade kutselised kalurid ise reguleeriksid, kes loa alusel parasjagu püüab. Praegu uuritakse, kuidas seda tehniliselt korraldada. Vastavalt seadusele peab püügipäevikut kaasas kandma, ent ühe püügipäevikuga ei saa hakata mööda külasid sõitma, võiks käivitada nutilahenduse – saaks püügipäevikut täita nutitelefoniga.
„Teeme Juminda poolsaarel pilootprojekti, kui saame käima, oleme valmis aitama seda ellu viia ka Pärispea poolsaarel,“ lausus ta.