Jumin­da Pool­saa­re Selt­sil on oma bänd ja ran­na­ka­lan­du­se osaü­hing

3000
Avaleht Artiklid Jumin­da Pool­saa­re Selt­sil on oma bänd ja ran­na­ka­lan­du­se osaü­hing Jumin­da Pool­saa­re Selt­sil on oma bänd ja ran­na­ka­lan­du­se osaü­hing Artiklid Ülle Tamm 31. mai 2017 0 Ju­min­da Pool­saa­re Bän­dis on muu­si­kuid algk­las­si­las­test abi­tu­rien­ti­de­ni: GEORG RAUD­LA, SIIM OS­KAR HÄÄL, AL­GER PAAL­BERG, OTT RIC­HARD HÄÄL, GER­DA TRIIN HÄÄL, RIC­HARD RAUD­LA, MII­KAEL MART­TI VA­TU­NEN ja RIK­HARD JU­HA­NI VA­TU­NEN.

Pool­saa­re selt­si noor­te­bänd te­gi Lee­sil la­va­de­büü­di, Ran­na­ka­lan­du­se OÜ ka­lu­rid müü­sid Ta­pur­las es­ma­kord­selt en­da­püü­tud räi­me.

Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si tä­na­vu­ne ke­vad-su­vi­ne hooaeg on ala­nud mit­me uue et­te­võt­mi­se­ga.
Selt­si kor­ral­da­tud su­vis­tes me­re­pääs­te­laag­ri­tes sõb­raks saa­nud noo­red esi­ta­sid oma bän­di­ga 20. mail Lee­si rah­va­ma­jas toi­mu­nud tant­su­peol kolm inst­ru­men­taal­lu­gu. Esi­ne­mi­ne oli me­nu­kas, ju­ba on bän­di kut­su­tud pool­saa­re su­vis­te­le üri­tus­te­le.
Pool­saa­re selts korraldas Lee­si rah­va­ma­jas kut­se­lis­te ka­lu­ri­te koo­li­tu­sed. Selt­si asu­ta­tud Ju­min­da Ran­na­ka­lan­du­se OÜ ostis Pär­nu­maalt ka­la­lae­va ja kast­mõr­ra. Möö­du­nud lau­päe­val tõid vast­sed kut­se­li­sed ka­lu­rid me­rest esi­me­se saa­gi, suu­rem osa räi­mest õn­nes­tus pool­saa­re rah­va­le ma­ha müüa.

Tant­su­peol noo­red ja va­nad koos

Pool­saa­re tant­su­pi­du­de kor­ral­da­jad AI­VE MÕT­TUS ja TII­NA VIIR­NA Lee­si rah­va­ma­ja ees.
Pool­saa­re tant­su­pi­du­de kor­ral­da­jad AI­VE MÕT­TUS ja TII­NA VIIR­NA Lee­si rah­va­ma­ja ees.

Kaks aas­tat ta­ga­si, 2015 ap­ril­lis kut­sus Ju­min­da Pool­saa­re Selts Lee­si rah­va­maj­ja tant­su­peo­le. Esi­me­ne pi­du oli dis­ko, tant­si­jaid ko­gu­nes paar­küm­mend. Kor­ral­da­sid Ai­ve Mõt­tus Ju­min­dalt ja Tii­na Viir­na Kol­ga-Aab­last.
Ne­mad on tant­su­pi­du­de eest­ve­da­jad tä­ni­ni. Mõ­le­ma­le meel­dib vä­ga tant­si­da, lä­he­du­ses tant­suõh­tuid ei teh­tud, tu­li ha­ka­ta ise kor­ral­da­ma, kom­men­tee­ri­vad nad. Tant­su­pi­du­sid on ol­nud 12. Kui tei­se­le peo­le pa­lu­ti esi­ne­ma ko­ha­lik bänd, hak­kas rah­vast tu­le­ma, an­samb­li­muu­si­ka jär­gi on pa­rem tant­si­da. Ena­mas­ti on­gi kut­su­tud üm­ber­kaud­seid muu­si­kuid. Tant­suõh­tud on ka­he­kuu­lis­te va­he­de­ga, sü­gi­sest ke­va­de­ni. Su­vel ol­lak­se seo­tud muu­de et­te­võt­mis­te­ga.
Üks uh­ke­maid pi­du­sid oli, kui Lee­sil te­gi de­büü­di Vi­ha­soo noo­re lõõt­sa­me­he Kert Krüs­ba­ni an­sam­bel Tuu­le Pant, mee­nu­tas Ai­ve Mõt­tus. Häs­ti lä­he­vad rah­va­le pea­le rah­va­li­kud lood, lõõts­pil­li­muu­si­ka, ka ki­tar­ri­bän­did. Tant­si­tak­se rei­len­de­ri­test ku­ni fokst­ro­ti­ni.
„Eri­li­ne on, et va­nad ja noo­red tant­si­vad koos, kõik tant­si­vad kõi­gi­ga. Üks to­re va­nem tant­su­paar Pä­ris­pealt on ala­ti va­rem ko­hal, esi­me­sest vii­ma­se loo­ni tant­su­põ­ran­dal. Mõ­ni­gi on öel­nud, et ta po­le elu sees nii pal­ju tant­si­nud kui nüüd Ju­min­da pool­saa­rel.“
Oma­pä­ra­ne on see­gi, et pi­du­li­sed ei is­tu lau­da­de ta­ga, saal on lii­ga väi­ke. Käi­di Joa­ves­ki uues rahvamajas pidu vaatamas. Mär­ga­ti, kui ol­lak­se lau­da­de ta­ga, siis kes­ken­du­tak­se sel­le­le, mis on laua peal. Tant­si­ma võe­tak­se see, kes is­tub kõr­val, teis­te­ga su­hel­dak­se vä­hem.
Ai­ve Mõt­tus: „Meil peab poe-Lii­sa ehk Lii­sa Ojan­gu ko­ri­do­ris baa­ri, kes ta­hab, ju­tus­tab seal. Saa­li nur­gas on ai­nult üks laud – Kol­ga-Aab­la proua­de­le. Ne­mad tu­le­vad ala­ti, lau­la­vad kaa­sa., vahel teevad mõne tantsu“.

Ju­min­da Pool­saa­re Bänd
Kui Gus­tav Adol­fi Güm­naa­siu­mi di­rek­tor Hend­rik Agur nä­gi Fa­ce­boo­kis sal­ves­tust Ju­min­da Pool­saa­re Bän­di et­teas­test Lee­si rah­va­ma­jas, li­sas kom­men­taa­ri, et Tal­lin­nas­ki on ras­ke sel­list puhk­pil­li­de­ga an­samb­lit kok­ku pan­na, na­gu on Ju­min­da pool­saa­rel.
Bän­di kolm muu­si­kut on Gus­tav Adol­fi Güm­naa­siu­mi ja seal­se muu­si­ka­koo­li õpi­la­sed: Ger­da Triin Hääl Tam­mis­tult män­gib trum­mi, te­ma ven­nad Siim Os­kar Hääl bass­ki­tar­ri ja Ott Ric­hard Hääl sak­so­fo­ni. Kus­juu­res noo­rem vend õpib sak­so­fo­ni esi­mest aas­tat ning pa­lus bän­di­lu­gu­de noo­ti­de osas oma pil­liõ­pe­ta­jalt abi.
Kaks pil­li­meest on Kuu­sa­lust – Ric­hard Raud­la män­gib trom­boo­ni, Georg Raud­la trom­pe­tit. Kuu­sa­lu koolis õpi­vad ka tei­sed bän­di­liik­med, kes on pool­saa­re kü­la­dest. Pe­das­pealt on ven­nad Mii­kael Mart­ti Va­tu­nen met­sa­sar­ve­ga, Rik­hard Ju­ha­ni Va­tu­nen sak­so­fo­ni­ga. Rüt­mi­pil­le män­gib Al­ger Paal­berg Ta­pur­last.
Ger­da Triin Hääl rää­kis, et bän­dii­dee pak­kus Ai­ve Mõt­tus, kes kirjutas noortele Facebookis, et teh­ke ära, esi­ne­mi­ne tu­leb 20. mai tant­su­peol.
Ric­hard Raud­la li­sas, et esi­me­seks esi­ne­mi­seks va­li­ti kolm lu­gu, vaa­da­ti, mis sel­li­se koos­sei­su­ga häs­ti kõ­lak­sid: „Ka­su­ta­si­me pa­su­na­koo­ri noo­te, paa­ril kor­ral jõud­si­me proo­vi te­ha. Lee­si tant­su­peod on äge­dad, noo­ri on pä­ris pal­ju, sel­li­sed la­he­dad ko­gu­kon­na­peod.“
Mii­kael Mart­ti Va­tu­nen: „Käi­me Kuu­sa­lu pa­su­na­koo­ris, Ric­hard ja Georg kut­su­sid, tul­ge bän­di, et pool­saa­re pro­jekt. Lee­sil on tant­si­mas käi­nud meie ema ja isa, nad olid nüüd pub­li­kus ja ela­sid kaa­sa, olid uh­ked meie üle. Vä­ga to­re on, et meil on sel­li­sed va­ne­mad sõb­rad, tee­me nen­de­ga bän­di.“
Ai­ve Mõt­tus: „Au ja kii­tus nen­de las­te muu­si­kaõ­pe­ta­ja­te­le, noo­red on vä­ga tub­lid. Rah­vas saa­lis oli vai­mus­tu­ses.“

Ka­la­püük osaü­hin­gu abil
Ju­min­da Pool­saa­re selts on vii­mas­tel aas­ta­tel te­ge­le­nud ran­na­ka­lan­du­se kü­si­mu­se­ga – kui­das saaks el­lu viia La­he­maa rah­vus­par­gi kait­se­kor­ral­dus­ka­vas­se kir­ju­ta­tud ees­mär­ki säi­li­ta­da tra­dit­sioo­ni­list ran­na­ka­lan­dust. Se­ni on ka­la­püü­ki me­rel re­gu­lee­ri­tud La­he­maal sar­na­selt ko­gu Ees­ti­ga – det­semb­ris al­gab har­ras­tus­ka­la­püü­gi võr­gu­lu­ba­de ost­mi­ne järg­mi­seks aas­taks, load saa­vad Har­jus ot­sa esi­mes­te mi­nu­ti­te­ga. Aja­loo­list ka­la­püü­giõi­gust saa­vad os­ta kut­se­li­sed ka­lu­rid teis­telt kut­se­lis­telt ka­lu­ri­telt.
Nüüd on alus­ta­tud koos­tööd Tar­tu Üli­koo­li me­reins­ti­tuu­di­ga, üt­les pool­saa­re selt­si ju­ha­tu­se lii­ge, Tam­mis­tu kü­la­va­nem Mar­ti Hääl, kes kuu­lub La­he­maa rah­vus­par­gi koos­töö­ko­gus­se. Ees­tis on maae­lu­mi­nis­tee­riu­mi tel­li­mu­sel uu­ri­tud har­ras­tus­püü­ki ja kut­se­list ka­la­püü­ki, tra­dit­sioo­ni­li­se ran­na­ka­lan­du­se uu­ring puu­dub. Selts on tei­nud et­te­pa­ne­kud, kui­das saaks tra­dit­sioo­ni­list ran­na­ka­lan­dust säi­li­ta­da. Tea­du­rid hak­ka­vad uu­ri­ma, mil­li­sed meet­med võik­sid so­bi­da.
Mar­ti Hääl: „Et va­he­peal­ne aeg ei lä­heks tüh­ja, võt­si­me et­te prak­ti­li­sed sam­mud. Ka­hel kor­ral olid Lee­sil rah­va­ma­jas kut­se­li­se ka­lu­ri kur­su­sed, osa­le­jaid oli kokku 25. Selts asu­tas Ju­min­da Ran­na­ka­lan­du­se OÜ ja os­tis Pär­nust suu­re 11meet­ri­se ka­la­paa­di. Mõ­te on sel­les, et proo­vi­me kok­ku ko­gu­da aja­loo­list ka­la­püü­giõi­gust ja pan­na käi­ma ühi­se mõr­ra­püü­gi. Esi­me­ne suu­rem püü­gi­va­hend on ole­mas – pa­ni­me 10 me­he­ga ra­had kok­ku ja os­tsi­me Pär­nu­maalt kast­mõr­ra.“
Osaü­hin­gu ju­ha­tus­se kuu­lu­vad Mar­ti Hääl, Ago Kat­vel ja Tar­vi Velst­röm. Kõik 15 ka­lu­rit on pool­saa­re kü­la­dest – Kol­ga-Aab­last, Pu­di­soolt, Vir­velt, Ju­min­dalt, Tam­mis­tult.
Mõr­da ai­ta­sid esi­me­sel kor­ral mer­re las­ta Pär­nu­maa ka­la­me­hed, kel­lelt püü­gi­va­hend os­te­ti. Esi­me­ne mõr­ral­käik oli lau­päe­val, 27. mai hom­mi­kul, Fa­ce­boo­ki kau­du kut­su­ti rah­vast kel­la 8-9 ajal Ta­pur­la ran­da värs­ket ka­la ost­ma. Saa­ki tu­li um­bes 250 ki­log­ram­mi, sel­lest ena­mik räi­me, li­gi 70 ki­log­ram­mi mu­di­lat, mõ­ned tuu­le­hau­gid.
Ago Kat­vel lu­bas, et järg­mi­ne saak võe­tak­se mõr­rast kol­ma­päe­va hom­mi­kul, siis taas lau­päe­val, kel ka­la­soov, jäl­gi­gu in­fot või tul­gu hom­mi­kul Ta­pur­la sa­da­mas­se. Edas­pi­di­seks on plaa­nis sõl­mi­da le­ping kok­kuost­ja­te­ga. Räi­me püü­tak­se jaa­ni­päe­va­ni, siis lä­heb ve­si soo­jaks. Püügivahendeid ka­vat­se­tak­se os­ta juur­de, soov on püü­da ka les­ta ja ah­ve­nat.
„Sta­tis­ti­ka jär­gi on suur osa Har­jus­se an­tud aja­loo­li­se ka­la­püü­giõi­gu­se lu­ba­dest ka­su­ta­ma­ta, um­bes vee­rand on pi­de­vas ka­su­tu­ses. Meie os­tak­si­me püü­giõi­gust kok­ku, kui saa­me hin­nas kok­ku­lep­pe­le,“ üt­les ta.
Mar­ti Hääl mär­kis, et kau­gem plaan on ha­ka­ta väl­ja ja­ga­ma aja­loo­li­se püü­giõi­gu­se võr­gu­lu­be, kü­la­de kut­se­li­sed ka­lu­rid ise re­gu­lee­rik­sid, kes loa alu­sel pa­ras­ja­gu püüab. Prae­gu uu­ri­tak­se, kui­das se­da teh­ni­li­selt kor­ral­da­da. Vas­ta­valt sea­du­se­le peab püü­gi­päe­vi­kut kaa­sas kand­ma, ent ühe püü­gi­päe­vi­ku­ga ei saa ha­ka­ta möö­da kü­la­sid sõit­ma, võiks käi­vi­ta­da nu­ti­la­hen­du­se – saaks püü­gi­päe­vi­kut täi­ta nu­ti­te­le­fo­ni­ga.
„Tee­me Ju­min­da pool­saa­rel pi­lootp­ro­jek­ti, kui saa­me käi­ma, ole­me val­mis ai­ta­ma se­da el­lu viia ka Pä­ris­pea pool­saa­rel,“ lau­sus ta.

Eelmine artikkelKeh­ras saab män­gi­da disc­gol­fi
Järgmine artikkelKOPi toe­tu­sed Ani­ja, Aeg­vii­du, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­da ning Lok­sa lin­na