Kehra teine ajalookonverents toimus 8. oktoobril Anija valla kultuurikeskuses.
MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud konverents „Anija valla hiilgeaeg. Jõelähtme-Jägala keskjooksu asustuspiirkond nooremal rauaajal” ei olnud selle ühe korraldaja, MTÜ asutajaliikme, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi vanemteaduri Priit Raudkivi hinnangul juhuslik ega kunstlik Anija valla ajaloolise tähtsuse upitamine.
„Kes on vaadanud vanu kaarte, kus Kehra ja selle ümbrus peal, sellele võib jääda mulje, et elujälg oli siin üsna õhuke – üksikud mõisasüdamed, väikesed külad, harvad talud. Kellel on olnud tõsisem huvi oma juurte vastu, teab, et ka parima tahtmise juures pole võimalik suguvõsa juuri otsida rootsi ajast kaugemalt. Nii tekib illusioon, et enne neid, kelle kohta on säilinud kirjalik jälg, ei ole siinmail elu olnudki. Tegelikult on Kehra ümbrus paksult esivanemate jalajälgi täis, need tuleb üles otsida ja kõnelema panna,“ jutustas ta.
Priit Raudkivi lisas, et just viimastel aastatel on Anija vallast tehtud rabavaid arheoloogilisi leide, mis annavad tunnistust muistsest asustusest ning üllatavalt tihedatest sidemetest nii liivlaste kui soomlastega.
Konverentsi sisuline korraldaja oli Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloog-numismaatik Mauri Kiudsoo, kelle kanda olid ka kaks põhiettekannet.
„Esimeses andis ta piirkonnale üldiseloomustuse muinasteadlase pilgu kaudu ning kirjeldas arheoloogilise uurituse hetkeseisu. Tema arvates tuleks pisut korrigeerida seniseid arusaamu muistse Rävala asustuse raskuspuntidest ning nihutada see praeguse Anija valla territooriumile,” rääkis Priit Raudkivi.
Mauri Kiudsoo teine ettekanne oli teemal „Viikingi- ja hilisviikingiaegsed aardeleiud“. Sellest tuli välja, et Eesti on aarete poolest naabermaadest palju rikkam. See annab tunnistust aktiivsest rahvastevahelisest suhtlusest.
Ajaloo Instituudi peavarahoidja Ülle Tamla kohale tulla ei saanud ning ka tema ettekande 2010. aastal avastatud Linnakse muinasaegsest matmispaigast kandis ette Mauri Kiudsoo.
„Linnakse küla Raasiku külje all tõusis komeedina muinasteadlaste huviorbiiti pisut rohkem kui aasta tagasi. Metallidetektoriga otsides tuli pealtnäha täiesti lagedalt põllult päevavalgele vägev aare – kokku 1329 münti, üheksa hõbeehet ja hõbedakang. Mündid olid löödud üheksa riigi või ajaloolise territooriumi rahapadades ning aarde oletatavaks peitmisajaks on pakutud 11. sajandi keskpaika,” rääkis Priit Raudkivi.
Linnakse küla aarde leidis hobidetektorist. Rene Vinkler ühingust Revaldetekt esindab Priit Raudkivi kinnitusel seda osa hobiarheoloogidest, kes toimetavad seaduskuulekalt. Kehra ajalookonverentsil kõneles Rene Vinkler Partsaare põletusmatustega kalmeväljast, mille avastas ta koos Rait Hutroviga. Priit Raudkivi arvates on hobidetektoristide leitud kalmeväli Anija mõisa külje all ja sellest erialainimestele teatamine hea näide harrastusarheoloogide ja professionaalide viljakast koostööst.
Priit Raudkivi ise andis oma ettekandes ülevaate Kehra ümbruse küladest Taani Hindamisraamatu põhjal: „See Eesti ajaloo jaoks nii oluline ajalooallikas toob meie muistsed külad nimeliselt ajalookäibesse. Mitmete külade puhul tuleb esmase ja järgmise mainimise juures sisse sajandipikkusi lünki. Kuid inimestele, kes on juuripidi siinkandis kinni, annab 13. sajandi keskpaiga külade paiknemise ja suuruse võrdlemine tänapäevase olukorraga hea võimaluse näha, kuidas on asustuspilt muutunud.”
Ly Renter muinsuskaitseametist andis ülevaate Harjumaa kultuuripärandist.
Pärast ettekandeid viidi osalejad ekskursioonile. Giid oli Ajaloo Instituudi muinasteadlane Tanel Moora. Pikemalt peatuti Anija mõisakompleksi juures.
Viimases peatuspaigas, Parila raudteejaama lähistel asuvate ohvrikivide juures pakuti osalejatele hapupiima, mulgiputru ja rukkileiba. Piima tõi Leili Reimann, leiva tegi Margit Kuusik ning putru keetsid Anna Praks ja Uku Parks Pillapalu Avatud Koolitusstuudiost.
Priit Raudkivi arvates läks Kehra Raudteejaama teine ajalookonverents korda. Korraldajad on mõelnud – tuleval aastal võiks konverents käsitleda Kehra paberivabriku ajalugu.
„Läbirääkimised juba käivad,“ kinnitas ta.
