OV võimekuse indeks pole vallavanemate meelest eriti oluline

784

Sõnumitooja palus omavalitsusjuhtidel kommenteerida, kuidas hindavad valdade-linnade võimekuse edetabelit.

Eelmise nädala Sõnumitoojas avaldasime uudise regionaalministri avalikustatud analüüsist Eesti 226 omavalitsuse võimekuse indeksi kohta. Ida-Harju omavalitsustest on kõrgeimal, 23. kohal Kuusalu vald. Anija vald on 31., Raasiku vald 32. ja Loksa linn 58. kohal. Elanikkonna heaolu TOP 10s on Raasiku vald 9. kohal. Loksa linn on 5. suuremate langejate tabelis.

Geomedia uuris omavalitsuse võimekust ministeeriumi tellimusel kolmandat korda. Seekord avaldatud indeks hõlmab perioodi 2007-2010. Mõõdeti omavalitsuse organisatsiooni ja finantsolukorda. Kokku oli võimekuse komponente 6: rahvastik ja maa, majandus, elanikkonna heaolu, finantsvõimekus, organisatsiooniline võimekus ja kohalike avalike teenuste osutamise võimekus.

Anija vallavanem Tiit Tammaru: „Kui ka võimekuse indeks langeb, ei jäta me laenu võtmata. Plaan on 3-4 aastaga Kehra gümnaasiumi hoone korda teha.“

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Arusaamatu on metoodika, mida Geomedia kasutab. Vahet ei ole, kas Kuusalu vald on 16. või 23. kohal, igal juhul saame hästi hakkama.“

Loksa linnapea Värner Lootsmann: „Mind huvitab see, et need asjad, mis on planeeritud, saaksid Loksal tehtud. Ja need saavad tehtud.“

Raasiku vallavanem Aare Ets: „Olen selliste tabelite suhtes skeptiline. Viimsi vald on elanikkonna heaolu TOPis esikohal, kuid lasteaia järjekorras on 800 last. Raasiku vallas on haridus-ja kultuuriasutuste võrk hea. Kui vaadata, et sellise elanikearvuga vallas on kaks  põhi-kooli, lasteaeg-algkool, kaks lasteaeda, kaks rahvamaja,  kolm raamatukogu kahe haru-koguga, näitab see minu meelest elanikkonna heaolu. Kuigi on vallaeelarvele kulukas.“