JEVGENI OSSINOVSKI Arukülas: „Õpetajate palgatõus on prioriteet.“

1986

Haridusminister JEVGENI OSSINOVSKI vastas Raasiku valla haridustöötajate küsimustele.

Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi soovis korraldada kohtumise haridusministriga kevadel, sest raha, mille riik andis omavalitsustele haridusvaldkonnas jagamiseks, põhjustas Raasiku valla suuremate koolide pedagoogides ja lapsevanemates nurinat – kahelt suuremalt koolilt võeti raha Pikavere kooli jaoks. Kuna vahepeal minister vahetus, toimus kohtumine Arukülas reedel, 17. oktoobril – saalitäis haridustöötajaid tundis huvi palgapoliitika ja hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste teema vastu.
Minister Jevgeni Ossinovski rõhutas, et ühiskonna prioriteedid on hakanud muutuma: „Kui varem hoolisime ainult maksupoliitikast ning bürokraatiast, siis üha enam saame ühiskonnana aru, et inimesed on me suurim ressurss.“
Ta sõnas, et 2016. aastal väljub tööturult rohkem inimesi, kui sinna siseneb: „Demograafiline auk hakkab jõudma tööturule. Olukord läheb aina keerulisemaks ja paranemist pole näha. Tööturul suureneb vajadus kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate järele. Hariduspoliitika jaoks on see positiivne, sest see valdkond kujuneb kõige tähtsamaks.“
Minister märkis, et suur mure on nende õpilaste pärast, kes lähevad pärast 9. klassi edasi õppima, kuid jätavad gümnaasiumi pooleli: „Nii kaotavad nad tööturul konkurentsivõime, tööpuudus on suur ja keskmine palk madal. Fookus on lähiajal täiskasvanute koolitusel, et nad saaksid oma kvalifikatsiooni täiendada.“
Koolikohustus
18. eluaastani
Ta tõi välja, et 9 klassi haridus pole piisav, sest töökohtade arv sellele tasemele väheneb pidevalt: „Mured algavad juba varajasest elueast. Aitaks see, kui muuta kohustuslikuks lasteaia viimane aasta ning tõsta koolikohustus 18. eluaastani.“
Küsimusele, kas sel juhul ei teki lasteaiakohtade puudus, vastas minister, et koolieelsed lapsed on omavalitsustes nagunii eelisjärjekorras, kohapuudus on pisemate hulgas.
Ministri sõnul tuleb tegeleda ka koolivõrgu korrastamisega: „Koolivõrku hakati arendama ajal, kui sündis palju rohkem lapsi. Nüüd on olukord, kus raha läheb pooltühjade klasside kütmiseks, kuigi võiks kuluda hariduse kvaliteedi parandamisele.“
Hariduse kvaliteeti parandab tema hinnangul eelkõige õpetaja kõrgem palk: „On riike, kus üle 60 protsendi üldhariduskuludest läheb õpetajate palgaks, meil läheb selleks kolmandik. Paneme üldharidusse palju raha, aga see läheb valesse kohta.“
Ta sõnas, et alates järgmisest aastast on planeeritud koolivõrgu korrastamiseks üle 200 miljoni euro, mille eest rajatakse maakonnakeskustesse riigigümnaasiumid.  Eestis on 200 gümnaasiumi, nendest rohkem kui 60 on kolme lõpu­klassi peale kokku alla 50 õpilase.
Õpetajate miinimumpalga määr võiks tõusta ministri sõnul 880 euroni, keskmine arvestuslik töötasu 1050 euroni: „See pole küll eriti suur läbimurre, kuid liigub vaikselt Eesti keskmisele lähemale.“
Aruküla põhikooli õppealajuhataja Maire Palusoo märkis, et koolikohustuse viimine 18. eluaastani ei pruugi olla mõttekas: „Tekib järjekordne kontingent, kes vajab erikohtlemist ning riigil on kasulikum hoida neid koolis.“
Minister sõnas, et koolist väljalangejatele abiraha maksmine on veel ebaefektiivsem: „Kui tõrjume need noored haridussüsteemist välja, võivad nad jõuda lõpuks ikka vanglasse. Koolil on nii hariduslik kui sotsiaalne roll.“
Haridustoetus kui rahapott
Haridustöötajad märkisid, et kui riik paneb koolile palju kohustusi – pidada arenguvestlusi ja palgata HEV-koordinaator – peaks tagama ka kõrgema rahastuse.
Abivallavanem Ardo Niinre küsis, kas haridustoetuse maksmist omavalitsustele ei saaks ümber korraldada nii, et jääks alles reserv: „Aruküla põhikool aina kasvab ning kunagi ei oska ette näha, kas tuleb avada väikeklass või mitte. Varem oli jäetud reserv, mida sai enne septembrit kasutada, kui klassikomplekte tuli juurde.“
Minister sõnas, et reservi tekitamine on õpetajate palgaraha kinnihoidmine: „Anname raha kord aastas ja kui vaja ära võtta, teeme ka seda kord aastas. Kui näiteks HEV-õpilane lahkub, on tema eest makstav summa koolil õppeaasta lõpuni alles.“
Raasiku põhikooli ja Pikavere lasteaia-algkooli juht Kadri Viira uuris ministrilt, millal muutub õpilaste toiduraha ning õpikute soetamiseks mõeldud raha ning kuidas minister suhtub väikekoolidesse.
Minister võrdles haridustoetust rahapotiga: „Potis on tuleval aastal 225 miljonit. Selle sees on palgarahad, investeeringud, koolituskulud, toiduraha, õpikutoetus. Pole võimalik tõsta kõike korraga. Raha on puudu ja mitte ainult haridussüsteemis. See on poliitiliste prioriteetide küsimus. Minu prioriteet on õpetajate palga tõstmine.“
Väikekoolide kohta sõnas ta, et põhikooli nooremad astmed peaksid olema kodulähedased, vanemad õpilased saavad sõita ka kaugemale: „Kui põhikoolilapsi on vähem, toetame omavalitsust rohkem, et kool ära ei kaoks.“
Ta sõnas, et kohalike omavalitsuste ja ministeeriumi prioriteedid on kohati erinevad: „Linnade liidu tegevjuht ütles, et õpetajate palga tõstmine pole mõistlik, sest siis peab tõstma ka lasteaedade ja huvikoolide juhatajate palka. Lasteaiaõpetajate palga tõstmine õpetajate palga alammäärani nõuab lisaks 16 miljonit eurot, kuid on vajalik, sest palgad varieeruvad omavalitsuseti päris suurelt.“
Õpetajaamet vajab ministri kinnitusel rohkem prestiiži ja kõrgemat kvaliteeti, selle jaoks võiks rakendada iga kolme aasta tagant koolijuhtide kohustuslikku hindamist, et saada tagasisidet: „Ei pea õigeks süsteemi, kus palka makstakse vastavalt saavutatud ametijärgule. Kui kooli tuleb noor ja tubli õpetaja, võiks maksta talle rohkem palka. Staažikamaid õpetaja-metoodikuid hindab kool nagunii.“
Puudus noortest
õpetajatest
Ardo Niinre uuris, mis saab huvitegevuse toetusest. Minister sõnas, et seda on lubatud igas koalitsioonilepingus, kuid keegi pole kehtestanud: „Haridusministeerium töötab seda kontseptsiooni välja, töörühm on mitu korda kohtunud ning toimuvad arutelud. Seda võib öelda, et ringiraha ei hakata andma igale õpilasele eraldi. Olukorrad on selleks väga erinevad – kui huvitegevuseks pole võimalusi, ei ole raha andmisest kasu. Raha tuleks anda omavalitsusele, et toetada mitmekülgsemat huvitegevust.“
Aruküla kooli juht Avo Möls tundis  muret  kallite  koolituste ning noorte õpetajate puuduse pärast.
Minister tõdes, et koolitussüsteem vajas muutust: „On koole, kus koolituste pädevus on olnud väike. Tehakse küll meeldivaid meeskonnakoolitusi, kuid olulisemates küsimustes on jäänud oskusi vajaka. Koolides ei teata haridusliku erivajadusega õpilastest, hariduskorralduslikud muudatused pole kohale jõudnud. Järelkasvu küsimuse määrab taas palk – ülikoolis jäid õppekohad täitmata, sest palk pole noore inimese jaoks ahvatlev.“
Minister nõustus saalisolijate murega, et erikohtlemist vajavatele õpilastele pööratakse küll tähelepanu, kuid andekad õpilased on jäänud tähelepanuta: „Kuigi ka andekus on defineeritud haridusliku erivajadusena, pole tõepoolest selle jaoks head plaani. Andekate õpilastega tegelemine sõltub eelkõige õpetajast, koolist. Eesti on PISA-testis küll kõrge keskmise taseme poolest tipus kuid kõrgeimas tipus on õpilasi vähem. Gümnaasiumitasemel oleme püüdnud astuda sammu edasi, et muuta hariduse andmine õpilaste huvidele vastavaks ja tegeleda iga lapse huvidega rohkem.“
Ta sõnas, et haridussüsteemi parandamiseks on vaja pakkuda noortele karjäärinõustamist ja rohkem praktikat, sest palju õpet on teoreetiline – õpipoisi süsteemi loomine aitaks siduda koole ja ettevõtteid. Lisaks peab riik tema kinnitusel pakkuma nii lapsevanematele kui koolidele tuge HEV-õpilastega toimetulemisel, jagama juhendmaterjali, laiendama tugisüsteemi ning kaasajastama ainekavasid.
Riigigümnaasium Rae valda
Raasiku valla sotsiaalpedagoog Õnnela Metsaorg tõstatas küsimuse, kes kaitseb õpetajat: „Sotsiaalpedagoogina saan olla õpetajale toeks, kuid koolis tekib olukordi, mida ei saa lahendada. Kui õpetaja teeb kõvemat häält, on lapsevanem valmis pöörduma isegi kohtusse. Tund kulub õpilaste ohjamisele, mitte õpetamisele. Õpetaja nagu ka kõik täiskasvanud pole enam autoriteedid.“
Minister nõustus sellega ning tõdes, et head lahendust paraku ei paista.
Vallavanem Raivo Uukkivi uuris ministrilt, mis seis on riigigümnaasiumitega ning kas riigigümnaasiumi rajamiseks Rae valda on alustatud läbirääkimisi: „Raasiku vallas küll gümnaasiumi pole, kuid on õpilasi, kes omandavad keskharidust väljaspool koduvalda. Harjumaa keskosas on riigigümnaasiumi jaoks parim koht Rae vallas.“
Minister vastas, et riigigümnaasiumit soovivad väga paljud omavalitsused: „Enne tuleb ära teha Harjumaa Omavalitsuste Liidu soovitud koolivõrgu lisaanalüüs. Siis saame täpsemalt rääkida. Harjumaale on raha nelja riigigümnaasiumi rajamiseks ja Rael on kahtlemata selleks hea võimalus.