Jahimehed küttisid Raasiku vallas korraga neli hunti

3430
Jahimehed küttisid Raasiku vallas korraga neli hunti. Peningi hundijahis osalenute ühispilt laupäeval, 3. detsembril. Ees hundikütid SIRJE LAGLE, SILVAR LAGLE, MARGO VÄLI ja ARVI HINDUS. Foto Olav Ojala

Peningi küttide korraldatud hundijahis oli osalejaid 10 jahiseltsist.

Möödunud nädalal postitasid Ida-Harju jahimehed Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehele uudise, et Harjumaal sai hundijaht selleks hoo­ajaks läbi. Laupäeval, 3. detsembril tabati Peningi jahialal kuuepealisest karjast 4 hunti. Rohkem ei tohi hundijahti sel aastal pidada, sest Harjumaal võis küttida 8 hunti, Ääsmäe kütid olid juba tabanud kolm hunti, Kõue jahimehed ühe.
Hundijaht algas 1. novembril, hooaeg kestab veebruari lõpuni. Kokku saab Eestis seekord küttida 67 hunti. Ka Järvamaale anti 8 hundiluba, mujale maakondadesse vähem.
Peningi hundijahti kutsuti jahimehi Kahala, Kaberneeme, Kostivere, Raasiku, Aruküla, Jüri, Voose, Siniallika ja Kose jahiseltsist, kokku tuli 67 jahimeest. Kohalikud jahimehed tegid eelnevalt hundiluuret.
Peningi jahiseltsi juht Andrus Nadel kirjeldab, et päev varem, reedel olid 16 meest väljas, nägid hunte. Kui sai selgeks, et kolm paari hunte on Liivaaugu küla metsas, teatati laupäeva hommikul naaberseltside jahimeestele, vähem kui tunniga oldi kohal. Ajujahi tulemusena hakkasid hundid ükshaaval metsast välja tulema.
„Kui mets on suur, tuleb jõud ühendada, kutsuda abiväge. Viimasel ajal on Raasiku ja Anija vallas palju hunte, neid on metsa pandud kaamerate ette jäänud, külades on nähtud. Pikaveres murdsid hundid kuus lammast, kurja on tehtud veel mitmel pool,“ kõneleb ta.
Peningi seltsi pealiku sõnul pole nad sel sügisel saanud metsseajahti pidada: „Peaks seajahti, aga metssigu ei ole. Kogu hooaja vältel oleme näinud ühte metssiga. Laipu ka metsas pole, et saaks kahtlustada seakatku. Ilmselt on hundid teinud oma töö.“

25aastane jahinaine Arukülast

Hundikütt SIRJE LAGLE: „Suutsin olla rahulik ja täpne.”
Hundikütt SIRJE LAGLE: „Suutsin olla rahulik ja täpne.”

Peningi eduka hundijahi kohta on jahimeeste seltsi kodulehele lisatud – jahitulemuse tegi eriliseks veel asjaolu, et üks õnnelikest küttidest, kellel õnnestus loom tabada, on naisterahvas ja tema kütitud hunt oli tabatutest ainus isasloom.
See õnnelik kütt on 25aastane tudeng Sirje Lagle Arukülast. Tal on jahirelva kasutamise õigus alles kuu aega: „Ma polegi varem hunti näinud, suutsin olla rahulik ja täpne. Tore on veel, et hundi tabas ka mu isa Silvar Lagle – ühe jahiga perre kaks tabatud hunti. “
Sirje Lagle on osalenud Aruküla jahiseltsi ettevõtmistes ligi viis aastat, seni tegi kaasa püssita, nüüd omab jahitunnistust ja relvaluba. Kütiliinis oli ta teist korda. Kui oli jahil esimest korda kütiliinis, õnnestus tabada põdravasikas.
Koos jahimeestega on Sirje Lagle metsas käinud alates 12. eluaastast: „Mu vend on samuti jahimees. Isa võttis meid metsa jahile. Lapsena jaksasime paaris ajus kaasa teha, ülejäänud aja ootasime, aga huvitav oli.“
Küsimusele, kui palju maad ühe jahipäevaga läbi käiakse, vastab ta, et selle hooaja esimeses ajus oli tal sammulugeja taskus, tuli 16 000 sammu.
Sirje Lagle kiidab Aruküla jahiseltsi ja vahvat pealikut Adolf Teinot. Aruküla jahiselts tähistas tänavu 85. sünnipäeva. Aruküla Jahiseltsi kolmest asutajaliikmest kaks on Laglede suguvõsast.
„Jahipidamine on meil veres, ka sugulased on jahimehed. Mu sõbrannad jagunevad suhtumises jahipidamisse kaheks. Et olen õppinud bioloogiat Tallinna Ülikoolis, siis sama eriala inimesed on mõistvad,“ räägib noor jahinaine, kes nüüd õpib Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis lisaks farmaatsiat.
„Kokku on Eestis ametlikult umbes 350 jahinaist. Nad on tublid, jagatakse infot, tehakse üritusi. Arukülas on peale minu veel kaks jahinaist, jahil käivad vahelduva eduga.“
Sirje Lagle lisab, et ootab nüüd suve, et saaks hakata harjutama sportlaskmist: „Tundub, et mulle sobib see. Laskmiskatsest sain esimese korraga läbi.“
Retrojaht möödunud
laupäeval
Harju jahimehed kogunesid Peningi jahiseltsi kutsel ka nädal hiljem – kolmandat aastat peeti retrojahti. Andrus Nadel selgitab, kuna seajahti sealkandis pole, korraldati retrojaht tänavu põdrajahi lõpus. Põdrajahi hooaeg lõpeb 15. detsembril.
Nõue on, et retrojahis kasutatakse vanu jahirelvi ja nõukogudeaegseid masinaid, kel on, kannab ka nõukaaegseid jahiriideid. Jaht viiakse läbi nii, nagu seda vanasti tehti – ei olnud veel GPSi ega häid raadiosaatjaid. Kohal on väliköök, pakutakse suppi.
Seekord kogunes 57 kütti. Andrus Nadel kommenteeris, et tulemus oli üks suur põdrapull, õnnelikuks kütiks osutus Aljas Neeme Voose jahiseltsist.