
JAAN ORUAAS, vallavolikogu esimees vahetus, mis nüüd Anijas muutub?
„Mingeid peadpööritavaid muutusi teha pole vaja. Meil on valimisprogramm, tuleb kokku leppida, kuidas sealseid eesmärke ellu viia, koostada vastavalt nendele ja valla võimalustele uus eelarve.“
Anija-Aegviidu Ühendus sai volikogus enamuse, see tähendab, et teil ei ole vaja pidada läbirääkimisi ega teha kellegagi koalitsiooni.
„Seda tõesti pole vaja, kuid kaaluda tuleb kõiki häid ideid ja valida neist parimad. Sellised arutelud ja valikud on olnud kogu aeg. Vahetult pärast istungit kohtusime ka teiste nimekirjade esindajatega ning tegime ettepaneku, et osa komisjoni esimehi võiksid tulla partneritelt. Pakkusime neile lisaks revisjonikomisjoni veel sotsiaal- ja kogukonnakomisjoni ning keskkonna- ja turvalisuse komisjoni juhtide kohti.“
Ütlesite partnerid, kuigi volikogu esimehe kohale esitati ka teine kandidaat. Kas see tähendab, et volikogus on opositsioon?
„Esialgu tundub, et on, kuigi pigem on see enesemääratluse küsimus – kas end määratletakse opositsiooni või koostööpartnerina.
Valimiskoosolekutel rääkisid kõigi nimekirjade esindajad soovist teha volikogus koostööd. Kui siis ütlesin, et ärme kasuta sõnu koalitsioon ja opositsioon, oldi enam-vähem nõus. Peep Kask näitas, et peab sellest kinni, ei oska öelda, mida teeb Keskerakond. Fraktsiooni moodustamine oli veidi jõuline samm tõmmata meile väike joon vahele, eks elu näitab. Loodan, et seda joont ei teki. Volikogu eelmine koosseis tõestas, et võimalik on töötada ilma lahkhelideta. Ütlesime küll eriarvamusi välja, kuid kisklemiste ja üksteise materdamise peale aega ega jõudu ei kulutanud, kõigil oli üks suund.“
Keskfraktsioon tahab vallavanemat valida konkursiga. Teie kandidaat on Arvi Karotam?
„Jah. Vallavanemate kaasamine oli ainuvõimalik strateegia valimised võita. Kui mõtleme valimistel antud häälte arvule ja vaatame aknast välja – tulemused on ju näha. Kõik mu tuttavad, kes siinkandis harvem käivad, imestavad – oi, kui palju teil siin on tehtud! Kust mujalt see ikka hakkab, kui juhtimisest.“
Kuivõrd muutub nüüd volikogu töö?
„Kaheksa aastat tagasi sai volikogu komisjonide arvu veidi vähendatud, see õigustas. Võib ju öelda, et läheme stagnamoodi edasi, aga kui asi töötab hästi, pole põhjust hakata muutma. Küll aga tuleks parandada istungieelset kommunikatsiooni, et valitsuse esitatud eelnõudes leida üheskoos parimad lahendused.
Parem kommunikatsioon tähendab komisjonide tõhusamat tööd –vastutuse võtmist ja kiirema tagasiside küsimist. Pole mingi saladus, et eelmise koosseisu ajal tuli volikogu liikmetelt aeg-ajalt eelnõude sisu kohta pärimisi, millele oleks vastused saanud anda juba komisjonis. Kuna eelnõude menetlemise tsükkel on väga kiire, ei võeta alati enne komisjoni istungit aega süveneda. Selle aja peab leidma, et lõpptulemus oleks parem – esitatakse läbimõeldud ettepanekuid, mitte ei tehta istungil kiiruga parandusi.“
Kas see tähendab, et kuigi teie nimekiri on võimul, olete vajadusel jätkuvalt kriitilised?
„Jah. See on olnud kogu aeg meie valimisliidu läbiv joon, mida näitab ka volikogus eelmise nelja aasta jooksul tehtud sõnavõttude, arvamusavalduse ja küsimuste arv. Nüüd tuleb lihtsalt jõuda selleni, et kriitilised küsimused esitatakse juba varem, mitte volikogu istungil.“
Rääkige pisut, millega igapäevaselt tegelete.
„Olen OÜ FocusIT juhatuse liige ja tegelen infoturbe audititega. Kusagil on arvutid ja andmed, meie selgitame välja, kas tehniliselt ja töökorralduslikult on tehtud kõik nii, et need andmed ei läheks kaotsi. Kui näiteks arvuti kõvaketas lõpetab töö, peavad andmed olema varukoopiatel ja neid saab taastada, et tööd edasi teha. Meie vallamajas on varukoopiate tegemine automaatne. Kõikide arvutite varukoopiad tehakse serverisse vallamajas ning igal õhtul saadetakse mitme Ida-Harju valla andmed ühte serverisse Tallinnas. Lisaks sellele tuleb arvuteid ja andmeid kaitsta rünnakute eest. Rünnatakse kõike, mis on võrgus. Seepärast peab olema võimalikult kaitstud, et ei satutaks ründe ohvriks.“