„Jaanuaris kulus lumelükkamisele 101 000 eurot, see on hullumeelne number,“ märkis Anija valla taristuspetsialist Margus Molok.
Vallaeelarves on tänavu teede talihooldeks planeeritud 168 000 eurot: „Kahtlen, kas sellest piisab. Veebruaris saame ehk hakkama, aga aasta lõpus tuleb ju uuesti talv.“
Aega on kulunud küll palju rohkem, kuid teede lahtilükkamisega on Margus Moloki hinnangul tänavusel rohke lumega talvel saadud üsna hästi hakkama, vaid Aegviidus olid kahel nädalavahetusel teed õigeaegselt lumest puhastamata, kuna teehooldajal olid traktorid rivist väljas. Kui öösel vastu möödunud teisipäeva oli taas suur sadu, nurisesid mõned pahased inimesed, et nende kodutee polnud hommikuks lahti lükatud. Margus Molok selgitas, et vastavalt lepingutele peavad 1. seisunditaseme teed olema läbitavad 12 ja lumest puhastatud 24 tunni jooksul pärast lumesadu.
„See ei tähenda, et teehooldajad nii kaua ootaksid. Enamasti alustatakse juba öösel ja tehakse väga pikki päevi, keegi ei jäta kuhugi minemata ning kõik teed saavad puhastatud. Lükata ei saa aga kõiki teid korraga. Alustada saab ühest kohast, see tähendab, et kellegi kodutee peab paratamatult jääma viimaseks,“ lausus ta.
Kuigi viimasel nädalal on olnud sula, pole valla teehooldajatel tööpuudust olnud, traktorid on käinud teedelt lahtisulanud „lumeputru“ lükkamas: „Jõudsa sula korral oli sellest kasu vaid lühikeseks ajaks, kolme-nelja tunni pärast oli teedel uus kiht sulalund.“
Kuna teede lahtilükkamise kulud on sel aastal olnud suured, ei tekitatud lumerohkel ajal selle äraveoga lisakulutusi, pigem sooviti panustada libedusetõrjesse. Valla teehooldajatega on Margus Moloki sõnul kokku lepitud, et lisaks kergliiklusteedele graniitkillustiku ja liiva puistamisele tehakse libedusetõrjet vajadusel ka ristmikel ning tänavatel.
Kuusalu valla majandusspetsialisti Madis Praksi sõnul on lumelükkajatel fikseeritud tema piirkonna ringi hind vastavalt riigihankes esitatud pakkumisele: „Lumetõrjega tegelevad Kuusalu vallas 9 ettevõtjat. Jaanuari lumesadude ja tuiskudega pidid lumelükkajad kuu jooksul oma piirkonna teed sahkade läbi sõitma 14-18 korda. Esitatud arvetest selgus, et jaanuarikuus kulus lumetõrjeks kokku 103 000 eurot. Kuid teed tuli lumest puhtaks lükata ka veebruaris, need arved saame kuu lõpus.“
Ta tõdes, et teede hoolduse jaoks vallaeelarvesse kavandatav summa sisaldab nii lumetõrjet, kruusateede suviseid hooldusi kui ka teede remondiraha: „Iga euro, mis kulub teede talihooldusele, võtab vähemaks suvise hoolduse ja remondi summasid. Kui lumesadu jätkub samamoodi, nagu jaanuaris, saab teeremonditöid teha suvel vähe.“
Libedusetõrje kohta lausus ta, et liivatatakse valla teedel ohtlikes kohtades. Sulailmadega sulas asfalt lume alt välja, see hõlbustas liikumist kergliiklusteedel. Kuusalu alevikust koolimaja juurde Rihumäele ja Kiidu kulgeva kergliiklustee regulaarset liivatamist ei tehta. Kuusalu piirkonnas puudub selleks sobiv tehnika. Kergliiklustee liivatamine toimub käsitsi juhul, kui on väga libe.
Raasiku valla teede- ja ehitusspetsialist Raiko Molok ütles, et kui eelmisel aastal kulus vallas lume- ja libedusetõrjele 44 000 eurot, siis tänavu olid ainuüksi jaanuari arved kokku ligi 36 000 eurot. Vallaeelarves on avalike alade puhastusele mullusega enam-vähem sama summa, 100 000 eurot, kuid see on lisaks lumetõrjele mõeldud ka haljasalade ja teeäärte niitmiseks, võsatõrjeks ja muuks taoliseks.
Eelmisel teisipäeval, kui hommikul oli maas paks lumi, helistasid vallamajja elanikud ja kurtsid lumiste teede üle umbes sama palju kui eelmise pooleteistkümne kuuga kokku: „Õnneks oli õhtuks olukord üsna hea, kes hommikul pidi tööle sõitma paksus lumes, sai õhtul koju sõita mööda puhtaks lükatud teed, vaid mõni väike lõik lükati lahti alles kolmapäeva hommikul.“
Valla teede talihoolde tegijad käivad teedelt lükkamas ka sulalund. Libedusetõrjet tehakse reeglina alevike kergliiklusteedel, eelmisel nädalal telliti seda erakorraliselt ka asulate sõiduteedele, kus ristmikud olid jääs: „Me ei saanud kohe reageerida, kuna vallal ei ole libedusetõrje tegemiseks lepingut ning pidime leidma tegija.“
Loksa abilinnapea Andres Kaskla märkis, kuna linnal on traktorid ja tööjõud ning võõrast tehnikat pole tellitud, on tänavu lumelükkamisele kulunud tavalisest rohkem kütust. Ühe korra telliti sõidutee libedusetõrjet, kuid siis tuli kohe lumesadu peale. Kõnniteid liivatavad linna heakorratöötajad.