MTÜ Kahala Järve Külade Selts korraldas Kuusalu valla kogukondade esindajatele kahepäevase kriisikoolituse.
Iga kriis ehk hädaolukord on isesugune. Tuleb õppida selleks valmisolekut, võimalikud olukorrad läbi mõelda ja ka mängida, et oleks oskus improvisatsiooniks, kui päriselt võiks midagi juhtuda,“ lausus moderaator, vabatahtlik merepäästja, aastaid tagasi Juminda Poolsaare Korrakaitse asutanud Artur Talvik Tapurlast, kui alustas laupäeval, 6. detsembril Kolga koolis kogukondade kriisipäeva.
Ta lisas, et pigem võiks seda kokkusaamist nimetada kriisiga hakkama saamise koolituspäevaks, ning tõdes, et oleme liikunud heaoluühiskonna suunas, ka maamajades on paljudel elektriküte ning ekstreemsetes oludes ise hakkama saamist kiputakse unustama.
Koolituspäev kestis hommikul kella 10 õhtul kella 17. Räägiti riiklikest käitumisjuhistest kriisiolukordades ehk elanikkonna kaitsest, naiskodukaitsjate loodud mobiilirakendusest „Ole valmis!“ ja majapidamise kriisivarustusest, kogukondade kriisiplaanide koostamisest, vallavalitsuse tegevusest kriisivalmiduse parendamiseks ning ka Raplamaal asuva Vaopere küla kogemustest külarahva kriisivalmiduse tõstmisel. Kuulajaid oli kohal 44 – Kolgast, Uurist, Kahalast, Kolgakülast, Kalme külast, Harast.
Pühapäeval, 8. detsembril toimus kriisiteemaline õpituba Kolga seltsimajas. Osalejaid oli kümmekond, enamasti külavanemad, kes hakkavad koostama oma küla kriisiplaani. Õpitoas jagas juhtnööre omavalitsuste ja kogukondade kriisiplaanide konsultant, MTÜ Estlander juht Erki Vaikre Uurist.
Kriisiteemalised koolituspäevad korraldas MTÜ Kahala Järve Külade Selts eesotsas Kahala külavanema Janno Laendega. Ta rääkis, et Kahala küla on samuti koostamas kriisiplaani.
Kuna oli soov saada teavet, kuidas olla valmis ohu- ja hädastsenaariumiteks, tekkis mõte jagada seda infot ka naaberküladele. Kahala Järve Külade Seltsi kirjutatud projekt sai HOLi vahendusel kohaliku omaalgatuse programmist kriisikoolituste jaoks toetust 1998 eurot.
Korteriühistute esindajaid kohal polnud
Koolitusel osalenuid tervitanud vallavanem Terje Kraanvelt kõneles omavalitsustele korraldatavatest kriisiõppustest. Ta avaldas kahetsust, et koolitusel ei olnud ühegi korteriühistu esindajat, kuigi ka kortermajadel peaks olema oma kriisiplaan. Tõenäoliselt on kortermajade elanikud seni arvamusel, et neid kriisivalmidus ei puuduta, kuid elektrikatkestuse puhul eskaleeruvad veega ja soojaga varustamise probleemid kiiresti just korrusmajades. Sooja tootmine ja veega varustamine võib alevike katlamajades ja pumbamajades jätkuda, ent kortermajades peab olema tagatud, et süsteemid töötaksid ka elektrikatkestuse ajal ja vesi jõuaks kõigini. Ei saa loota ega oodata, et keegi korraldaks seda kortermajade elanike eest.
„Suur töö on meil veel ees alevike korrusmajadega, et hakataks ka seal mõtlema, kuidas asuda konstruktiivselt tegutsema, et olla valmis võimalikeks kriisiolukordadeks,“ lausus vallavanem.
„Loodame leida need õiged inimesed, kes tahavad tegutseda ja oskavad kriisivalmiduse osas kaasa rääkida.“
Oodatakse kohalike kriisijuhtide kontakte
Kuusalu valla kriisivalmiduse koordinaator Rihti Väinsar selgitas omavalitsuse elanikkonnakaitselisi ülesandeid – õppetöö ja lapsehoiu, kaugkütte, vee ja kanalisatsiooni, teede sõidetavuse, toetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalse abi, elanikkonna teavitamise tagamine, vajadusel ka evakuatsiooni ja varjumise toetamine hädaolukorras.
Omavalitsus on kriisi korral kahesuunalise juhtimise keskel, ülevalt poolt tulevad riiklikud ülesanded ja nii-öelda altpoolt ehk kogukondadest peaksid jõudma vallavalitsuseni elanike soovid ja info. Päästeamet jõuab kõige hullematesse kohtadesse, inimesed peaksid ise suutma ennast ja ka kogukonda võimaluste piires aidata.
Rihti Väinsar: „Vallavalitsusel või kriisikomisjonil on ülioluline teada, milline on kriisi korral olukord kogukondades. Selleks oleks vaja kontaktvõrgustikku ehk inimesi, kelle kaudu saaks infot. Kontaktisik ei pea olema kogu küla peale, võib ka ühe piirkonna või külaotsa esindaja, ta aitaks koostada kohalikku kriisiplaani, vahendaks teateid. Palun andmeid kontaktisikute kohta. Tegin sellise üleskutse juba maikuus Kolgakülas toimunud kriisiteemalisel infopäeval, seni pole ühtegi kontakti saanud.“
Digitaalsed käitumisjuhised
Kahala elanik, sisekaitseakadeemia õppejõud ja kriisikoolitaja Heigo Vija selgitas, et kriis on tulnud kreekakeelsest sõnast krisis, mis tähendab otsustust, katsumust. Tänapäeval tähendab kriis hädaolukorda, kui elutähtsad teenused on piiratud.
Heigo Vija soovitas kõigil tutvuda siseministeeriumi kodulehel kriis.ee avalikustatud digitaalse käsiraamatuga, kus on enam kui 20 eksperdi abil koostatud käitumisjuhised erinevateks kriisiolukordadeks. Kodus peaks olema igaühel piisavalt vett, toitu ja tarvilikke vahendeid, et saada iseseisvalt hakkama vähemalt seitse päeva, toonitas ta.
Tugev kogukond kui ressurss
„Tundke oma naabreid, suhelge, tehke koostööd, et oleks tugivõrgustik,“ soovitasid mitu esinejat.
Põhja päästekeskuse ennetuspartner Elo Paluoja rõhutas, et igal leibkonnal ja kogukonnal tasuks läbi mõelda, milline on nende võimekus tagada kriisioludes toimepidevus.
Erki Vaikre soovitas välja selgitada kohalike elanike oskused, näiteks, kas on meditsiini valdkonnas töötavaid inimesi. Ka pensionärid on külas väga oluline ressurss, võivad omada kriisiolukorras vajalikku kompetentsi.
Naiskodukaitsja Eve Tobias märkis, et „Ole valmis!“ äpi allalaadimisel saab peale koduse kriisivaru soovituse palju olulist infot, on videod eri kriisiolukordade lahendamiseks, oma asukoha määramise võimalus, retseptid söögitegemiseks elektrikatkestuse korral ja palju muud.
Vaopere külavanem Kertu Künnapas kirjeldas, kuidas voolukatkestuste pärast hakati küla kriisiplaani tegema enne Covidit. Koostöös firmaga Tactical Foodpack on külal pilootprojekt 150 inimese ühe nädala toiduvaru tagamiseks säilivusega 8 aastat ja uuendatakse sama kauaks. Küla tasub 6500 eurot, firma lisab 2000 eurot.