Raasiku vallavalitsus kinnitab, et ametnike lõunatamine koolisööklas otsustati võrdse kohtlemise põhimõtte järgi.
Raasiku vallas kehtib tänavu veebruarist koolisööklates 1,2eurone lõunamaksumus haridus- ja valla hallatavate asutuste töötajatele. Varem vallaametnikud koolisööklas ei einestanud. Samasugune söögihind on kehtestatud ka lasteaedade töötajatele.
Õpilaste ja lasteaialaste söögikordade hinda arvestatakse toiduainete maksumuse järgi. Söögi valmistamise kulud kannavad nii koolides kui ka lasteaedades reeglina omavalitsused.
Kui Raasiku vallavolikogu liige Ivar Vilberg esitas 8. märtsil koolisööklas söömas käimise ja tasumise kohta vallavalitsusele arupärimise ning teemat kajastas ka Sõnumitooja, tundsid mitmed Arukülas töötavad ametnikud end puudutatuna, öeldes, et kui nad on söönud koolitoitu ja maksnud selle eest ausalt, moonutab sõna „toetus“ artikli pealkirjas konteksti.
Ivar Vilberg küsis arupärimises: „Miks peab vallavalitsus valla ametnikke ning hallatavate asutuste töötajaid kõige enam antud soodustust vajavaks grupiks Raasiku vallas?“ Volikogu liige möönis, et sellise soodustuse on võimaldanud riigi toetus õpilaste lõuna valmistamiseks, sest temal ettevõtjana ei oleks kuidagi võimalik pakkuda oma kohvikus Iff Catering sellise summa eest normaalset toitu. Nüüd on ka mujal uuesti päevakorda tõusnud küsimus, et kust ja kellele tõmmata piir ning mis oleks õiglane hind, mis suudaks konkurentsis hoida ka väikeetevõtjaid.
Koolitoitlustus mitteõpilastele tekitas tulise arutelu mitu aastat tagasi Loksa linnas, kus osad linnaametnikud käisid koolisööklas lõunatamas, viimastel aastatel enam ei käi. Õpetajad on läbi aegade einestanud koolides, sest enamasti pole muud võimalust.
Raasiku vallavalitsus leidis aasta alguses vastu võetud määruses, et koolitöötajate ja teiste vallaametnike vahel erisuste tegemine on ebavõrdne kohtlemine. Kuid paljudel, kes valla leiba ei teeni, tekkis küsimus, et miks nemad ei saa lõunat süüa vaid 1,2euro eest.
„Emotsioonid lõid lõkkele üksnes sellest, et keegi söandas liigutada aastaid seisnud tiigivett ja küsida, kas tänapäeval saavad asjad olla samamoodi, nagu tundus nõuka-ajal endastmõistetav. Pole ju öeldud, et on rikutud seadust – lihtsalt kutsuti arutelule, et mis alustel jagada õpilaste eest riigilt kompenseeritavat toitu ka nendega, kes maksavad küll oma taskust, kuid kasutavad kaudselt sama teenust, mille kohta pole alati eraldi arvestust peetud.
Võib-olla on täiskorrektsusest mõni pisidetail puudu,“ arvas üks tundmatuks jääda soovinud Raasiku valla pedagoog.
Küsimused said vastused
Aruküla põhikooli direktor Avo Möls vastas küsimusele, kui paljud kooli töötajad käivad lõunatamas kooli sööklas, väga täpselt: „Aruküla põhikoolis ei käi 41 töötajast söömas 3 pedagoogi, 2 ringijuhti ja 7 teenistujat. 5 teenistujat kasutavad teenust üle nelja nädala, kui on valvelauas tööl. Seega söövad koolisööklas lõunat 24 töötajat ja lisaks 5 töötajat üle nelja nädala. Söömas käivad töötajad siis, kui on tööpäev.“
Raasiku vallavanema kohusetäitja, vallavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik Ardo Niinre: „Käesoleva aasta märtsikuus lõunatas Aruküla kooli sööklas vallavalitsuse 11 töötajat kokku 113 korral.”
Arupärimises tundis Ivar Vilberg huvi, kuidas saadi lõuna maksumuseks 1,2 eurot päevas. Raasiku vallavolikogu 12. aprilli istungil etteloetud vastuses selgitati, et koolilõuna hinnaks on riiklikult määratud 78 eurosenti ja vallavalitsus kinnitas oma töötajatele 66 protsenti kõrgema hinna tõdemusega, et sööjate sellise arvu juures ei suurene kooli köögitöötajate personali- ega majanduskulud.
„Lõuna hinda 1,20 eurot (18,77 krooni) on arvestatud 0,78 eurot (12,20 krooni) toiduainete, 0,30 eurot (4,69 krooni) personalikulu ja 0,12 eurot (1,87 krooni) majanduskulu,“ ütles Ardo Niinre.
Ivar Vilbergi pärimisele, kuidas on tagatud riigi ja Euroopa Liidu finantseeritava koolipiima ning puu- ja köögivilja jagamine ainult õpilastele, vastati, et seda saavad tasuta vaid koolilapsed.
Küsimusele, kas antud otsusega kaasnevad erisoodustusmaksud, vastas Raasiku vallavalitsus Ivar Vilbergile: „Mõju maksumaksjale ei laiene, sest toidukord sisaldab kõiki toidu valmistamise kulu komponente. Et soodustusi selle otsusega määratud ei ole, siis kulupõhisele teenusele, mille eest tasutakse, erisoodustusmaks ei laiene.“
Veel vastati, et kuna kahel viimasel aastal on õpilaste arv kahanenud ja koolisöökla kasutamise huvi väljastpoolt on vähene, on köögitöötajate koormusnormid jäänud samaks.
Põhjendused ei rahulda
Ivar Vilbergi arupärimises esitatud küsimusele, mis kaalutlustel võeti vastu selline otsus, vastas Raasiku vallavalitsus, et valla mitmes asulas puudub avalik toitlustuskoht.
Küsija kommenteeris: „See on otsitud põhjendus. Selge on ju see, antud otsust ei võetud vastu mitte Pikavere ega Raasiku, vaid Aruküla pärast, et vallaametnikud ja hallatavate asutuste töötajad saaksid soodsalt süüa.“
Ivar Vilbergile jäi arusaamatuks, miks ei teadnud korraldusest Raasiku põhikooli direktor: „Raasiku koolisööklas ei käiks küll palju vallaametnikke, aga paar inimest raamatukogust ja rahvamajast võiksid ju põhimõtteliselt lõunatada, kuigi Meierei poe kohvik on olemas – siis oleks igal pool ühtemoodi. Pikaveres ei ole tõesti praegu muud söögikohta kui kool. Sinna tulnuks vallal kõigepealt pöörduda.“
Ivar Vilberg ei olnud rahul oma arupärimisele saadud vastuse vastukäivate lausetega: „Ühes punktis väideti, et otsus korraldada vallaametnike toitlustamine koolis ei too majanduslikke lisakulutusi, teises öeldi, et mõju pole märkimisväärne. Näen veel kaudseid kulutusi, mis on varjatud – iga inimese eest tuleb pidevalt eraldi arvestust pidada, lisaks arvete väljastamise kulud.“
Kuidas tasuvad toiduraha teiste koolide ja lasteaedade töötajad
Anija ja Kuusalu valla ning Loksa linna ametnikud koolisööklates söömas ei käi. Koolid ja lasteaiad peavad söömas käivate töötajate üle arvet, edastavad andmed valla- või linnavalitsuse raamatupidamisele, kus igale töötajale koostatakse arve.
Anija vallas maksavad Kehra gümnaasiumi töötajad igale koolilõunale juurde keskmiselt 9 krooni. Alavere koolis ja valla lasteaedades on töötajate toidukorra hind 15 krooni, kusjuures ka lasteaedade töötajad söövad ainult lõunat. Lasteaialastel maksab samas kogu toidupäev 17 või 18 krooni. Lepatriinu lasteaias söövad töötajad 3 toidukorda, hind 30 krooni.
Kuusalu vallas tasuvad koolides ja lasteaedades söömas käivad õpetajad ning teised sealsed töötajad iga toidukorra maksumusele juurde 3 krooni.
Loksa linnas maksavad kooli ja lasteaia sööklas söömas käivad õpetajad ning muu personal laste toidukorra hinnast 25 protsenti rohkem.
