KARL VIILMANN, Tervise Arengu Instituudi analüütik
Tervise Arengu Instituut alustab tänavu esimese paikkonna tervisemõjurite uuringuga, saamaks teada, milline on Eesti eri piirkondade elanike tervis ja tervisekäitumine ning kuidas elukoht, sealne teenuste kättesaadavus ja muud keskkonnategurid seda mõjutavad.
Inimesed on iga riigi suurim vara, mida hoida ja väärtustada. Terved ja sotsiaalselt toimetulevad inimesed toovad märkimisväärset kasu nii oma kogukonnale kui kogu riigile – nad on tegusamad ja iseseisvamad, vajades vähem välist abi.
Inimeste tervist mõjutavad suuremal või vähemal määral paljud tegurid. Meie päritolu, haridus, sissetulek, elukoht, suhted lähedastega, teenuste kättesaadavus jne, on vaid mõned näited levinumatest tervisemõjuritest. Meie tervist mõjutab kogu keskkond, kus elame, õpime ja töötame. Seetõttu on ka tervist toetava keskkonna loomine ja tervislike eluviiside edendamine pikaajaline ning keeruline töö, mida tuleb planeerida ja ellu viia tuginedes teaduslikult tõendatud materjalidele. Käesoleva uuringu eesmärk ongi neid andmeid võimaldada, sest täna puudub meil ülevaade inimeste terviseseisundist, tervisekäitumisest ja tervisemõjuritest kohalike omavalitsuste lõikes.
Paikkonna tervisemõjurite uuringu andmetele tuginedes saavad omavalitsused kujundada kohalikku sotsiaal- ja tervisepoliitikat, arendada teenuseid ning prognoosida võimalikke tulevikus esilekerkivaid riske ja vajadusi.
Aprilli viimasest nädalast kuni mai lõpuni saabub kokku 10 000 inimese kodusesse postkasti uuringu küsitlusankeet. Uuringusse on kaasatud elanikke kõigist Eesti maakondadest ning erineva suurusega linnadest ja valdadest. Inimesed, kes ankeedi saavad, osalevad uuringus juhusliku valiku alusel rahvastikuregistrist. Vastamine on täiesti anonüümne. Antavaid vastuseid ei ole võimalik seostada konkreetse inimesega ning kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult.
Ankeedis olevad küsimused puudutavad inimese taustaandmeid nagu sugu, vanus, elukoht ning tervisekäitumist – toitumisharjumused, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine, kehaline aktiivsus jms. Kolmas suurem plokk küsimusi on keskkonnast tulenevad tervisemõjurid, milleks on erinevate teenuste kättesaadavus, vaimne tervis ja sotsiaalsed suhted nii lähedastega kui kogukonnas tervikuna. Küsimused on lihtsalt mõistetavad ning vastamine läheb kiirelt – vaja vaid õigele vastusevariandile ring ümber tõmmata või linnuke õigesse kasti teha.
Uuringu õnnestumiseks on äärmiselt oluline, et iga inimene, kes ankeedi saab, sellele ka vastab. Mida suurem on vastajate arv, seda põhjalikumalt kirjeldavad tulemused iga linna või valla olukorda ja annavad kohalikele omavalitsustele otsuste langetamiseks vajalikku infot. Uuringu esmased tulemused selguvad juba selle aasta lõpus.
