Valminud on seltsingu veebileht LIS ehk „Loodus, inimene ja sõjavägi“ ning tehtud Facebooki-grupp infovahetuseks keskpolügoonil ja teistel sõjaväeobjektidel toimuva kohta.
„Me kõik oleme selle poolt, et Eesti riik oleks kaitstud. Me pole kaitseväe vastu, aga tahame oma kodudes elada rahu ajal rahus,“ sõnas maaomanik Aili Ohlau Läsna külast Kadrina vallast. Kõige suurem probleem on müra, eelkõige laskmisharjutustest tulenev lööklaine, mis paneb majad värisema ja mõjub halvasti näiteks südamehaigetele, märkis ta.
Aili Ohlau talumaad ja ka kogu Läsna küla asuvad Lääne-Virumaal, mõnisada meetrit eemal on Harju maakonna ja Kuusalu valla piir ning ka tõkkepuu, mis tähistab kaitseväe keskpolügooni algust. Veel veidi eemal, Tõreska külas paikneb kaitseväe keskpolügooni teeninduslinnak.
Kaitseministeerium kutsus Kuusalu, Tapa, Anija ja Kadrina valla elanikke laupäeval, 9. veebruaril teeninduslinnakusse kaitseväe keskpolügooni, laiendatud ohualade ja Soodla harjutusvälja teabepäevale – osalema kaitseväe väljaõppeks vajalike alade arendamise arutelul. Teeninduslinnakusse pääseb Läsna küla kaudu. Sulailmadega olid suured kaitseväemasinad sõitnud lumise asfalttee peaaegu läbimatuks, teabepäevale suundunute sõiduautod liikusid paksus lumepudrus. Teeninduslinnakusse kogunes kaitseministeeriumi ja kaitseväe seisukohti kuulama ning küsimusi esitama umbes 40 huvilist, oli keskpolügooni ümbruse külade inimesi nii Anija, Kuusalu, Kadrina kui ka Tapa vallast ning igast omavalitsusest mõned poliitikud.
Kutses paluti panna soojalt riidesse, sest üritus toimus õues, kaitseväelaste söögikohaks rajatud katusealuses. Kohtumise käigus juhiti võõrustajate tähelepanu kehvadele teeoludele – tee oleks võinud lumest puhastada, et külalistele näidata, nad olid oodatud.
Polügooni arendatakse vastavalt riigikaitse arengukavale
Kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajad tutvustasid kaarti, kuhu on kantud keskpolügooni ja loodava Soodla harjutusvälja ning laiendatavate ohualade piirid. Nad selgitasid sama, mida on rääkinud varasematel kohtumistel, kui tutvustati polügooniala riiklikku eriplaneeringut ja toimus keskpolügooni keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamine.
Polügooni arendatakse vastavalt riigikaitse arengukavale. Eriplaneering algatati, kuna keskpolügooni kasutamine on intensiivistunud, täienenud on relvastus, lisandunud soomustatud jalavägi, kohal on liitlaste üksused. Et viia läbi meie kaitseväelaste, kaitseliitlaste ja liitlasvägede soomustatud jalaväepataljoni väljaõpet, luuakse keskpolügoonile täiendav ohuala. Riik on hakanud omandama sel alal eramaid, maaomanikke on sellest teavitatud, eesmärk on jõuda ostu ja hinna osas kokkuleppele. Ka ostab riik ära polügooni piiridesse jäävad eramaad.
Veel räägiti, et peagi algatatakse Soodla harjutusväljaku riiklik eriplaneering, millised on selle täpsed piirid, pole veel lõplikult selge, koostööd tehakse keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja kohalike omavalitsustega. Kui piirid paigas, teavitatakse maaomanikke, sest ka seal on kavas eramaad võõrandada.
Maaomanikud tõdesid, et aastad lähevad, kohtumistel räägitakse enam-vähem sama juttu, kuid ikka tunnevad nad, et infot on antud vähe. Kõlas ettepanek moodustada katusorganisatsioon, kelle kaudu suhelda ametiasutustega, praegune infoedastus on kehv ja läbi räägitakse igaühega eraldi.
Ligi paar tundi kestnud kohtumisel, mille lõpus jagati kohaletulnutele suppi, kringlit ja kohvi, taheti ministeeriumi esindajatelt teada, miks korraldati teabepäev õues. Kas soovist, et neile esitatakse vähem küsimusi, kokkusaamine lõpeks ruttu ja saaks aruannetesse märkida, et rahvas on kaasatud? Ministeeriumi esindajad kinnitasid, et nii see pole.
Läsna elanikud pakkusid, et linnakus külmetamise asemel võiks üheskoos minna nende küla rahvamajja, kus on soe, ja arutada seal. Tõdeti, et ilmselt oli kohtumine mõeldud niiöelda auru väljalaskmiseks, sest räägitut ei protokollitud.
Kaitseministeeriumi keskkonna ja planeeringute valdkonna juht Tuuli Vorsi sõnul oli ürituse eesmärk selgitada keskpolügooni arendamise otsuste tagamaid ning luua võimalus silmast silma suhtlemiseks.
LISi koduleht ja Facebooki-grupp kutsuvad liituma
Kui pärast supisöömist linnakust ära sõideti, suundusid 15 inimest Läsna rahvamajja, kus pidasid paar tundi aru. Kaitsejõudude töötajad sinna ei läinud, kuigi kutsuti. Ministeeriumi esindajad selgitasid, et teabepäeva üks eesmärk oli ka tutvustada huvilistele kaitseväe tehnikat ja keskpolügooni linnakut.
Rahvamajas otsustasid maaomanikud, et enda huvide kaitseks ja info paremaks edastamiseks luuakse ühine organisatsioon – seltsing LIS ehk „Loodus, inimene ja sõjavägi“.
Seltsingu asutajad avalikustasid päev hiljem, pühapäeval kodulehe LIS Loodus+inimene+sõjavägi, „Eesti looduse ja kultuuri kaitseks“.
Seltsingut tutvustavas tekstis on veebilehel öeldud, loodus, inimene ja sõjavägi võivad eksisteerida koos nii, et üksteisega võimalikult palju arvestatakse: „2019. aasta alguseks on kujunenud välja olukord, kus kohalikest elanikest sõidetakse üle, nende arvamust ei küsita ja sellega ei arvestata. Sõjaväeliste arenduste piirkonnas elavad inimesed on teinud oma elus suuri kompromisse nende arenduste talumiseks. Paraku ei suuda ametnikud seda mõista ja planeeringute läbisurumine muutub üha jäigemaks ning sunniviisiliseks. Arenduste mõju looduskeskkonnale ja kultuurile on muutunud üha hävitavamaks. Tänu kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele (vastu võetud juulis 2018 – toim.) on suur oht jääda ilma oma kodust ja varast sisuliselt võileivahinna eest. Kõige mastaapsemad sellised arengud toimuvad kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses, aga ka mujal Eestis.“
Veebilehele on pandud ajaleheartiklid, mis ilmunud polügooniala talude ja elanike kohta, ning „104 kiri“ – rohkem kui saja allakirjutanuga mullu novembris saadetud tagasiside keskpolügooni keskkonnamõju hindamisele koos detsembris esitatud pöördumisega Tapa vallavalitsuse ja volikogu poole ning sellele saadetud vastus. Pöördumises küsitakse, missugust juriidilist tuge saaks vald pakkuda eramaade omanikele, kellest enamik on infosulus, ning avaldatud lootust, et vald soovib olla hinnatud partner eelkõige valla elanikele, mitte vaid kaitse- ja liitlasvägedele. Vastuses on kirjas, et Tapa vallavalitsus ei saa pakkuda eramaade omanikele juriidilist tuge. Keskpolügoon asub tervikuna Kuusalu vallas, Tapa vallavalitsus ei pea vajalikuks oma valla elanike arvamuse uurimist polügooni kohta.
Veebilehes on eraldi kaust „Asjade seis kaitseväe keskpolügoonil“, kus kirjeldatakse tekkinud olukorda ja lisatud on koopiad dokumentidest ning ka kohtumiste salvestusi alates keskpolügooni asutamise ajast.
Üks seltsingu eestvedajaid, Ivar Porn Anija valla Pillapalu külast kommenteeris, need on avaldatud selleks, et kõigil, kes polügooniteema vastu huvi tunnevad, oleks algmaterjal, mille põhjal tutvuda sündmuste käigu ja faktidega.
Seltsingu veebilehel kutsutakse era- ja juriidilisi isikuid liituma LIS Facebooki-grupiga, mis on loodud infovahetuseks keskpolügoonil ja teistel sõjaväeobjektidel toimuva kohta.
Veebilehe kokku pannud Katrin Kull Tapa valla Patika külast märkis, et lähinädalatega saab ilmselt selgeks, kui palju on aktiivsemaid inimesi, kes seltsiga ühinevad, ja kuidas edasi tegutsetakse.
Tuuli Vors kaitseministeeriumist ütles esmaspäeval Sõnumitoojale, et ministeerium toetab kohalikke ühendava seltsingu loomise ideed, see hõlbustaks mõlemapoolset infovahetust.

Militaarmasinate kihutamine, lööklained ja müra
Kaitseväe harjutusväljade teenistuse ülem major Joonas Jürisalu selgitas teabepäeval, et polügooni- ja ohuala on rahvale liikumiseks avatud, suletakse vaid õppuste ajaks. Kui väljas on punane lipp, siis on seal metsas ja teedel liikumine ohtlik. „Me ei saa keelata seenel-marjul ega kalal käimist, kuid tuleb jälgida hoiatusmärke,“ rõhutas ta.
Ohualade kohta lausus, et soomukil on ohuala 7 kilomeetrit pikk ja 4 kilomeetrit lai. Seetõttu vajab senine polügooniala laiendatud ohuala. Keskpolügoon on Eesti suurim, toimuvad pataljoni lahinglaskmised.
Maaomanikud soovitasid lisaks taime-, looma- ja linnuliikidele uurida ka polügooni mõju kohalikele inimestele, eriti seda, kui suur on ja kuidas mõjuvad laskmismüra ning lööklained. Ühe ideena pakuti, et maade võõrandamise asemel võiks riik neid väljaõppeks rentida ning kui julgeolekuolukord leeveneb, jäävad taas omanike käsutusse.
Majorilt uuriti, kui suure sõidukiirusega võivad kaitseväe masinad läbi küla sõita. Läsna rahvas kurtis, et on olnud kihutajaid. Joonas Jürisalu vastas, et iga rännaku kohta antakse käsk marsruudi ja ka sõidukiiruse kohta. Kui masinad liiguvad väljaspool polügooniala, kehtivad neile üldised liikluseeskirjad, millest tuleb kinni pidada. Ta toonitas, kui kihutatakse või on muid intsidente, anda sellest teada, siis saab reageerida ja kutsuda korrale. Info edastada e-posti aadressil harjutusvali@mil.ee, infot harjutusväljade kohta saab kaitseväe kodulehelt.
Major Joonas Jürisalu selgitas kohtumise lõpus Sõnumitoojale, et iga kuue kuu tagant toimub liitlaste rotatsioon ning uutele tulijatele tuleb hakata meie olusid tutvustama taas algusest peale: „Tegeleme sellega päevast päeva, kui nad saavad selgeks, siis juba peagi lahkuvad. Kõige olulisem on, et saaksime rikkumistest infot, et sellega tegeleda. Tallinna-Narva maanteelt ehitatakse Tõreska linnakusse otseteed, kui see valmib, siis kaitseväe suured masinad enam läbi Läsna ei sõida.“