Raasiku põhikoolil täitus 50 aastat

4307

Kool ootab järgmiseks juubeliks juurdeehitust.

Laupäeva, 10. novembri õhtul oli Raasiku põhikooli saal puupüsti täis. Poolsada aastat koolitarkust jaganud majja kogunesid endised õpilased, õpetajad ja külalised.

Direktor Kadri Viira rõõmustas oma tervituses peolisi teatega, et koolil läheb hästi: „Meil on 138 õpilast, 19 õpetajat ja kuus personalitöötajat. Teeme koostööd kõikide ametiasutustega ja plaanid on suured – silmapiiril paistab juurdeehitus.“

Õpilased esitasid eeskava Oskar Lutsu „Kevade“ katkenditest, lauludest ning tantsudest. Esimese lennu vilistlane Peeter Tõnnus süütas 50 küünalt kooli juubeli auks ning endine direktor Voldemar Kondratjev mälestusküünla lahkunutele.

Harju maavalitsuse esindaja Evi Lauer andis tänukirjad direktor Kadri Viirale ja muusikaõpetaja Heli Karule.

Raasiku vallavanem Aare Ets tervitas külalisi ja lausus, et Raasiku koolil on vedanud inimestega, kes on seda aastate jooksul ümbritsenud ning edasi viinud.
Ta avaldas lootust, et viie aasta pärast saab kooli juubelit tähistada juba uues juurdeehitusega koolimajas.

Vallavalitsuse tänukirjad said kooli huvijuht Kadi Naha, õppealajuhataja Katrin Arandi, majandusjuhataja Raivo Napp, personalitöötaja Evi Susi. Raasiku raamatukogu juhatajat Eha Podgornovat õnnitleti sünnipäeva puhul.

Raasiku põhikooli minevik ja tulevik
Kooliharidust hakati Raasikul andma 295 aastat tagasi, alates 1717. aastast. Aja jooksul on Raasikul olnud erinevate nimede ja asukohtadega koole.
Praegune koolimaja ehitati 1962. aastal. 2006. aastal sai direktoriks Kadri Viira, kelle juhtimisel alustati põhjalikku remonti. Kooli 45. sünnipäeva peeti 2007. aastal kapitaalremonditud aulas ja majas. Käesoleva aasta suvel said valmis kooli juurde­ehituse joonised ja makett.

Juurdeehitusena tuleb Meierei tänava poole suur spordihoone, kuhu on planeeritud jõusaal, aeroobikasaalid, duširuumid ja kõik muu sporditegemiseks vajalik. Meierei tänava garaažid lähevad siis lammutamisele. Koolile lisandub uus õppekorpus koos käsitöö- ja kokandus­klassidega. Kooli raamatukogu ja Raasiku raamatukogu ruumid ühendatakse, nendesse saab siseneda nii koolist kui ka väljast.

Raasiku vallavanem Aare Ets ütles, et järgmise aasta veebruariks peaks olema valmis kogu projekt. 2014. aastal on lootus, et avanevad KOIT kava uued taotlusvoorud ning on võimalik taotleda juurdeehituseks toetust. Ta avaldas lootust, et kui kõik läheb hästi, saab ehitustegevust alustada 2015. aastal ning kooli järgmiseks juubeliks 2017. aastal võib juurdeehitus valmis olla.

„Uue maja joonis ja makett seisavad meil fuajees kogu aeg silme ees ja loeme aastaid, kuid ning päevi unistuste täitumiseni,“ sõnas kooli direktor Kadri Viira.

Mälestusi kooliajast
AS Raasiku Elekter juhatuse liige ja esimese lennu vilistlane Rein Vahenurm meenutab, kuidas algas tema esimene kooliaasta: „Kuna ehitus oli veel pooleli, algas kool kuu aega hiljem. Kõik lapsed olid uued, kolmest erinevast koolist kokku tulnud. Ka õpetajad olid uued. Klassis pidid korrapidajad tooma tundi geograafilise kaardi. Me tõime pinginaabriga meelega hoopis ajaloolise kaardi. Sellest tuli pahandus, edaspidi pidime olema klassis hiirvaikselt. Kui kumbki kas või naerda julges, kutsuti üks meist direktori juurde. Eks sellist tsirkust tehti teisteski klassides. Tuli ju uued õpetajad proovile panna, aga tegelikult oli see kõik heatahtlik.“

Raasiku vallavolikogu liige ja kolmanda lennu vilistlane Olavi Liivandi läks 1962. aastal uue kooli 6. klassi: „Varem oli koolimaja koha peal kartulipõld, see läks maanteeni välja, igal perel olid seal mõned pikad vaod. Isa käskis meil kartuleid võtta, selleks läks ikka mitu päeva. Rõõmustasin väga, kui kuulsin, et põllu asemel tuleb uus kool. Olime poistega ehitajatele abis, aitasime segu tassida. Kui kool algas, siis ma enam nii rõõmus ei olnud, nagu koolipoisid ikka. Mis puudutab uut juurde­ehitust, siis arvan, et kõike peab vaatama pikemas perspektiivis ja luua tuleb nägemus, millisena me tahame Raasikut näha aastate pärast. Unistusi peab olema, siis on kõik aja jooksul teostatav.“

Olavi Liivandi vend Taisto Liivandi on Jõgeva gümnaasiumi direktor: „Minu haridustee algas Raasiku koolis, õppisin 6. klassini, siis läksin Tallinna Spordiinternaatkooli. Alustasin Raasikul koos esimese lennuga. Kuna ehitus oli pooleli, siis toimus meie aktus saepurukuhjade vahel, aga uhke tunne oli, sest olime ise aidanud kooli ehitada.

Olin küll viimane, kellest võis uskuda, et minust saab kunagi kooli direktor. Käitumine polnud sugugi eeskujulik. Paljuski oli see tingitud tolleaegsest subjektiivsusest, tundus, et hindeid pandi sageli vanemate positsiooni järgi ja see tekitas trotsi.

Kuid on helge mälestus, mis on saatnud kogu elu. Kooli tuli uus direktor Linda Otto ja kutsus mind vastama Jaan Bergmanni ballaadi „Ori“. Kui lõpetasin, olid tal pisarad silmas ja ütles, et ma ei ole ju tegelikult paha poiss. See lause sai mulle omamoodi mantraks, olen püüdnud samamoodi anda halvasti käituvatele poistele mõista, et pea tuleb püsti hoida.

Raasiku kooli praegune õpetajaskond ei ole mulle tuttav, kuid olen kursis kooli arengu ja plaanidega. Tore, et tuleb juurdeehitus ja on uus staadion. Hea, et sport on endiselt kõrgel tasemel. Raasiku jalgpall on pika­ajaliste traditsioonidega, selle ajalugu vääriks lausa kirjapanekut.“

Raasiku rahvamaja juhataja, vallavolikogu liige Helle Vaga: „Väga palju oli huviringe ja jõudsin peaaegu kõikides käia. Eriti hästi on meeles nukuteatriring, mille tegi meie värskelt tulnud klassijuhataja Ilma Liiser. Sain tänu talle isegi vabariikliku preemia Buratino mängimise eest. Kooli praeguse arengu võti on koostöö. Tuleb hästi läbi saada ja kokku hoida, siis saab kõik vajalik tehtud.“

Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Imbi Sidok-Toomsalu lõpetas Raasiku põhikooli 1978. aastal: „Meie aja õpetajatest ei ole koolis enam kedagi, kuid klassid ja kõik muu on samal kohal. Vaatasin juubelil vanu pildialbumeid, kus olime pioneeridena maleva lipu all ja peab ütlema, et oli tore aeg. Koolis olen käinud pärast lõpetamist korduvalt – juubelitel ning ka tundi andmas. Sel sügisel käisid riigiametnikud koolides põhiseadusega seoses rääkimas. Mina tulin Raasikule.
Oli väga põnev diskussioon 4. ja 9. klassi õpilastega. Loodan, et kool saab juurdeehituse ja kõik läheb edaspidigi hästi. Tutvusin maketi ja joonistega ning mulle meeldib.“

MTÜ Tuulekell juhatuse liige Margit Eerik, vilistlane 1989. aastast: „Olime esimesed, kes said lõpetada sini-must-valge lipu all. Koolist on kõige paremad mälestused jäänud õpetajatest, keda pigem kardeti. Tagantjärele saad aru, et just nendele oled kõige rohkem tänu võlgu. Meenuvad kehalise kasvatuse õpetaja Harri Uska ja matemaatika õpetaja Aino Uska. Raasiku põhikool andis kaasa teadmise, et saan elus hakkama.“