Regionaalminister SIIM VALMAR KIISLER avalikustas haldusreformi uued põhimõtted – 2017. aastaks luua tõmbekeskuste vallad.
Eesti Päevaleht avaldas möödunud nädalal Lauri Tankleri kirjutise „Tõmbekeskuste Eesti 2017. aastal“. Selles on maakondlike arengukavade põhjal ennustatud, milline võiks olla Eesti kaart 2017. aastal.
Lugu oli ajendatud nädal varem regionaalministri büroo avalikustatud plaanist alustada aktiivselt haldusreformiga, liita omavalitsused ühiste tõmbekeskuste järgi ning jõuda selleni 2017. aasta kohalikeks valimisteks. Omavalitsusreformi projektijuhina on ametisse võetud Sulev Valner.
Eesti Päevaleht pani oma nägemusena regionaalministri büroo teatest lähtuvalt kokku kaardi, kus Harjumaale on jäänud 6 suurt omavalitsust. Ida-Harjus on liidetud Kuusalu, Jõelähtme vald ja Loksa linn tõmbekeskusega Maardus, Raasiku ja Rae vald tõmbekeskusega Jüris ning Anija, Aegviidu ja Kose vald tõmbekeskusega Kosel.
Sõnumitooja palus Ida-Harju omavalitsusjuhtidelt kommentaari, mida nad arvavad regionaalministri uuest plaanist ja ka Eesti Päevalehe reformivariandist.
Kõik omavalitsusjuhid kinnitasid, et Eesti Päevalehe avaldatud kaarti ei saa võtta päris tõsiselt. See on pigem provokatsioon ja ärgitus, et haldusreformist hakataks rääkima, sel teemal edasi arutama.
Omavalitsusjuhid: Harju vallad saavad praegugi hakkama
Anija vallavanem Tiit Tammaru ütles, et haldusreformi kontseptsioone on olnud mitmeid, ühtegi varianti ei saa lukku panna ega ka välistada: „Me ei tea, mida tulevik toob ja millised kohad kujunevad tegelikeks tõmbekeskusteks. Oleme aastate jooksul läbi arutanud kõikvõimalikke visioone – liitnud mõttes Anija valda küll Kose, Aegviidu, Jänedaga, ka Kuusalu vallaga. Võibolla kujuneb hoopis Kehra tõmbekeskuseks – meil on raudtee, metsad ning suusa- ja matkarajad. Tõmbekeskus kujuneb sinna, kuhu koguneb rahvas – neisse paikadesse rajatakse söögikohad ja tantsusaalid. Rahva püsimajäämise otsustavad suures osas kohalikud töökohad.“
Ta lausus, et sõltumata väljakuulutatud reformikavadest teeb Anija vallavalitsus oma igapäevatööd edasi: „Saame ka praeguses Anija vallas hakkama ning tegutseme oma kodanike heaolu nimel.“
Raasiku vallavanem Aare Ets sõnas, et nende vallamajas ei ole uus reformialgatus veel kõneaineks tulnud: „Võibolla sellepärast, et pole meeldiv teema. Karta on, kui hakatakse tõmbekeskuste põhjal liitma, on meie vald see, kes on liidetav. Meil pole suurt teistest eristuvat keskust, on kaks suuremat alevikku – Aruküla ja Raasiku. Tegelikult ei oska praegu Raasiku valla kohta välja tuua vajadust, miks oleks haldusreformi tarvis. Raasiku vald saab oma kohustustega hakkama. Rõngasmoodustised võiks küll ära liita üheks omavalitsuseks. Lääne-Harjus on lihtsam, seal on paljudele oluline tõmbekoht Keila linn, Ida-Harjus sellist linna pole.“
Aare Ets lisas, et kui hakata arutama, millised on vallaelanike tõmbekeskused, siis joonistuvad ka tänapäeval välja kunagiste kihelkondade piirid – Pikavere-Mallavere rahvas sõidab poodi Kosele, mitte Raasikule, ning Kiviloolt käiakse pigem Alaverre ja Kehrasse. Aruküla kant on jällegi Jüri poole kaldu ning suures pildis on Tallinna osatähtsust raske ülehinnata.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi arutles, et Harjumaal võiks haldusreformiks olla kolm võimalikku varianti: kihelkondade kaupa, jaotada kolmeks ehk ida-, lääne- ja lõunapoolne vald või teha kogu maakonnast üks omavalitsus: „Kui regionaalminister on öelnud, et uute moodustatavate valdade keskmine suurus oleks 5000-6000 elanikku, siis see võikski olla paras ning Harju maakonnas poleks vaja haldusreformi teha, need on juba olemas. Mõned väiksemad kohad, nagu on Loksa ja Aegviidu, võiks liita vallaga, mille sees nad asuvad. Kui minna liiga suurteks valdadeks, kaoksid valimisliidud, valimised läheksid üle erakondlikule printsiibile, sellest oleks kahju. Suurim mure on, et inimesed ja võim kaugenevad teineteisest.“
Loksa linnapea Värner Lootsmann ütles, et paari lausega ei ole võimalik haldusreformist rääkida ning ei soovinud kommenteerida.
Aegviidu vallavanem Tõnis Väli nimetas Eesti Päevalehe pakutut suureks naljaks: „Aegviidu rahval oleks ajalehe valitud tõmbekeskusesse Kosele võimatu pääseda, igasugune ühendus puudub. Meie inimeste liikumissuund on Tallinn. Meil oli eelmisel aastal arutuse all võimalik liitumine Anija vallaga, rahvaküsitluse tulemusel jäi see ära. Kindlasti kujuneb haldusreformi teema pärast sügisesi kohalikke valimisi tõsiseks proovikiviks ja arutlusteemaks, tuleb hakata igatpidi analüüsima Aegviidu tulevikku. Selgust on kindlasti vaja. Kõigis omavalitsustes tahetakse, et elu läheks edasi hästi. Meie saame praegu Aegviidu vallas omadega hakkama.“
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja on samuti seda meelt, et Eesti Päevalehe pakutut ei tasu väga tõsiselt võtta: „Tore, kui sai joonistada, oli ajakirjanikele intellektuaalne mõtteülesanne. Jõelähtme vallas ei ole haldusreformi teema praegu suurt kõneainet pakkunud. Hakkamasaamise koha pealt oleme Eesti kümne võimekama valla seas, ühinemiseks vajadust pole.“
Temagi märkis, et Jõelähtme valla rahva põhiline tõmbekeskus on Tallinn: „Arusaamad on erinevad, et mis on tõmbekeskus, igaüks näeb ja tõlgendab omamoodi. Plaanina võib idee tunduda hea, kui hakata konkreetselt vaatama, siis ei ole Ida-Harjus kusagil sellist paika, mis tõmbaks teiste valdade inimesi. Eesti arengu mõttes poleks õige, kui Tallinnaga liita ümberkaudsed vallad. Jõelähtme vald saab endaga hästi hakkama ja tundub, et üldiselt on kogu Harjumaal nii. Pigem oleks omavalitsusi vaja liita mujal Eestis, kus jääb inimesi vähemaks.“
Kose vallavanem, Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) juhatuse esimees Vello Jõgisoo teatas, et Kose vald on juba ühinemise lainel, käivad ettevalmistused Kose ja Kõue valla liitmiseks: „Märtsi lõpus langetavad nii Kose kui ka Kõue vallavolikogu lõpliku liitumisotsuse, siis lähevad dokumendid edasi maavalitsusse ja sealt ministeeriumisse. Minu isiklik arvamus on, et 24 omavalitsust on Harjusse palju.“
Vello Jõgisoo rääkis, et HOL ja maavalitsus on kavandamas uuringut maakonna tõmbekeskuste kohta – millised on kriteeriumid ja missugused kohad neile vastavad. Raha analüüsi tellimiseks on olemas, maakonna ruumimuster plaanitakse välja töötada juba käesolevaks sügiseks.
