ANNE-MAI HELEMÄE
Sügisel korraldas Ida-Harju Koostöökoda koos Põhja-Harju Koostöökoguga aktiivsetele kogukonnaarendajatele viiepäevase inspiratsiooni- ja motivatsioonireisi Rootsi Lapimaale. Õppereis toimus koostööprojekti „Uut hoogu“ raames ning reisi eesmärk oli tutvuda kohalike algatuste ja ettevõtmistega.
Anija vallast osalesid Annika Klemets ja Marilin Pehka Aegviidust ning Tanel Talve Vooselt, Raasiku vallast Tõhelgi külavanem Otto Aermates, Ida-Harju Koostöökoja piirkonnast veel neli kogukondade esindajat Kose vallast ning Leader-tegevusgrupi töötajad Sille Noor ja Anne-Mai Helemäe. Põhja-Harju piirkonnast käisid Rootsi kogukondade tegemistega tutvumas Viimsi, Rae ja Jõelähtme valla külade esindajad.
Reis viis meid Stockholmist 1000 kilomeetrit põhja põhjapolaarjoonele, kus tutvusime lähemalt Lapimaa kolme külaga, need on Vuollerim, Hakkas ja Överkalix. Kõik kolm on silma paistnud aktiivsuse, koostöö ja kogukonda panustamisega.
Vuollerim – ettevõtjate küla
Programmi kokku pannes oli meil kindel soov külastada Vuollerimi. Selles külas on ligikaudu 800 elanikku ning nad on asutanud umbes 40 mittetulundusühingut. Ettevõtlus on hästi põimitud kohalikku kultuuri. Sellest annab tunnistust kohalike ettevõtete hulk, neid on umbes 60. Neist kaheksa on kohalikule külakogukonnale kuuluvad piiratud vastutusega ettevõtted, mis investeerivad kõik oma kasumi kogukonda ja küla heaks. Meie võõrustajate sõnul on küla 800 elanikust 400 ühes või kahes ettevõttes osanikud.
Näiteks Lapland Vuollerim Welcomes You AB on kogukonnaturismi ettevõte, mille kaudu on võimalik tellida ligikaudu 50 erinevat tegevust. VIVA Visioner i Vuollerimbygden AB on ettevõte, mille osak maksis 1000 Rootsi krooni ja millel on kokku 200 omanikku. Koos renoveeriti kaks hotelli, millest ühes ööbisime ka meie. Hotelli renoveerimisse panustasid umbes 120 inimest vabatahtlikult oma vabast ajast. Vabatahtlikult hoitakse hotelli ka korras ja tegusana ning kogu tulu läheb ettevõttesse tagasi.
Mathantverket Vuollerim AB alustas MTÜna, kuid nüüd on ettevõte. Külaelanikud otsustasid oma hoole alla võtta ainulaadsed Fjällkori tõugu mägilehmad. Nende piimast teeb küla teine ettevõtte Bidra Ideell Förening auhinnatud juustu. Piima eest maksab firma pigem rohkem, sest teatakse, et piim on kvaliteetne ning nii aidatakse ka farmil toimida. Juustuvabrik kuulub samuti külale ja sellel on 50 osanikku. Ettevõttel on kaks palgalist eestvedajat ning ülejäänud teevad tööd vabatahtlikult.
Kui küla lähedal pandi kool kinni, tegid külaelanikud selleks, et lapsed ei peaks bussidega kaugele sõitma, oma kooli. Sellest kuulub osa riigile ja osa külale. Koolis on 26 õpilast, meie mõistes õpivad nad 6.-9.klassis. Iga lapse eest saab kool riigilt niinimetatud pearaha, millest makstakse õpetajatele palka. Kooli koristavad lapsed ise ja preemiaks saavad nad igal aastal sõita Inglismaale. See motiveerib neid koristama ning kool on väga puhas.
Oli väga inspireeriv näha, kuidas inimesed teevad ühise eesmärgi nimel koostööd. Oma edu saladusena nimetasid nad usaldust, ühise eesmärgi nimel tegutsemist, põhimõtteid, et iga inimene on oluline, igaühe panus loeb, kõik on võrdsed ning ei ole eelarvamusi.
Hakkase uhkus on elanike tankla
Teine küla Hakkas, mida külastasime, asub teisel pool põhjapolaarjoont. Hakkase piirkond koosneb umbes 20 külast ja Hakkas on justkui keskus. Neil on oma kool, kus käib umbes 100 õpilast vanuses 6-16. Ka seal on oma kogukonnaettevõtted, millest kuulsaim on Hakkas HBB.
HBB kuulub rohkem kui 300 inimesele, kes on koos ehitanud bensiinijaama ning renoveerinud 14 korteriga maja. Külakeskus asub vanas koolimajas. Kohalik omavalitsus soovis selle lammutada, kuid külaelanikud otsustasid hakata seda ühiselt üleval pidama. Omavalitsus kinkis maja neile ning koos hoolitsetakse selle eest. Ka vabatahtlike abiga renoveeritud korterelamu kuulub külale. Rent on seal madal, üks üürnik koristab üldruume ning maksab sellevõrra üüri teistega võrreldes natuke vähem. Kogu sissetulek läheb maja renoveerimiseks ja parandustöödeks.
Kogukonna au ja uhkus on aga tankla. Varem oli külas tankla, kuid see suleti. Kuna edaspidi oleks lähim olnud umbes 50 kilomeetri kaugusel, siis tuli külarahvas kokku ja otsustas avada külale kuuluva tankla. Hoolimata raskustest see 8 kuud hiljem avati. Nüüd maksab kütusefirma külaelanikele renti ja seda raha kasutatakse külaelu edendamiseks. Tankla juhatuses on 10 inimest. Iga liige vastutab korraga ühe nädala eest. See tähendab, et iga päev käib üks inimene tankla juurest läbi ja vaatab, et kõik oleks korras.
Muide, Hakkase kiriku esimene kirikuõpetaja oli eestlane August Richard Rebane.
Överkalix elatub turismist
Kolmas küla, millega tutvusime on Överkalix. Kui Hakkases ja Vuollerimis võtsid meid vastu kogukonna esindajad, siis Överkalixis võõrustas kohalik vallavalitsus eesotsas valla direktori Jan Johanssoniga.
Peamine sissetulekuallikas on turism ning novembrist aprillini on kõik hotellid täis. Vallas on kaks kooli, kus õpivad kokku ligi 400 last, lähim gümnaasium asub 50 kilomeetri kaugusel. Üle 40 protsendi elanikest on vanemad kui 65. Suurim probleem on tööjõupuudus, kõige enam tuntakse puudust tervisespetsialistidest, eriti hambaarstidest.
Vallas on kokku umbes 110 küla, kuid igas külas ei pruugi praegu keegi elada. Sellest hoolimata on peaaegu igas külas oma külaselts, neid on vallas kokku ligi poolsada. Külaseltsid hoiavad külades elu sees ja korraldavad üritusi. Iga külaselts saab vallalt kord aastas küsida 5000 krooni tegevustoetust, millega üritusi korraldada ja külakeskuseid renoveerida.
Överkalixi vallas asub ka Jockfalli kosk. Kohe kose kõrval on kämping ja restoran, mille perepoeg tutvustas meile ettevõtte tegemisi ja koostööd ümberkaudsete küladega. Näiteks korraldatakse koos tuntud 500kilomeetrist polaarmaratoni Lapland Arctic Ultra. Võistlus toimub igal aastal märtsis ning seda läbitakse erinevate vahenditega – näiteks suusad, kelk, räätsad, ööbitakse ilmast ja külmakraadidest hoolimata väljas. Koostöös ümberkaudsete küladega on sinna plaanis rajada korralik vaateplatvorm, et turistidele oleks kose külastamine turvalisem ning selle juurde pääseksid ka ratastooliga inimesed.
Haradsi omapärane puuhotell
Lapimaa reisil jäi meie teele ka Haradsi küla ja selles asuv kuulsaim ettevõte Puuhotell. Kent ja Britta Lindvall ostsid vana ja lagunenud hooldekodu ja pidasid seal aastaid hostelit. Kuni Kent Lindvall sattus kokku kamba arhitektidega ja tekkis idee luua puude otsa majad. Nii asutati 2010. aastal Puuhotell, mille külastajail on võimalik üürida metsa puude otsa ehitatud erinevast materjalist ja erikujulisi majakesi. Puuhotelli on külastanud paljud maailmakuulsad staarid ja kuningliku pere liikmed.
Rootsi Lapimaal ei saa käia põhjapõtrasid nägemata. Rootsis ei ole looduses omanikuta liikuvaid põhjapõtru, kõik nad kuuluvad kellelegi, täpsemalt kuuluvad põdrad mõnele saamile. Kui juhtud teel põhjapõdrale otsa sõitma, siis looma omanik tuvastatakse ja talle tasub riik hüvitist. Põhjapõdrafarmides on loomade kogus piiratud, korraga tohib farmeril olla 30 põtra.
Lapimaal nähtud igas külas võtsid meid vastu lahked ja abivalmid inimesed, kes üle kõige hindasid head elukeskkonda, kogukonda ja koostööd. Nende ettevõtlikkus ja ühise eesmärgi nimel tegutsemine on kadestamisväärsed. Kui nähakse, et midagi on külas valesti, või soovitakse midagi saavutada, saadakse kokku ja tehakse koos ära. Kogukonda panustamine on nende jaoks niivõrd loomulik. Kindlasti tasub meil neilt õppida ka üksteise usaldamist, avatust mõnikord ka hullumeelsetele ideedele ning üheskoos vastutuse võtmist.