Nii septembri viimase nädala kui ka oktoobri esimese nädala teises pooles võib õhtuti näha Kolga mõisa peahoonet tuledes säramas, sest seal tehakse teatrit. Mõisas saab vaadata Iiri näitekirjaniku Conor McPhersoni mononäidendit „Püha Nikolaus“, milles mängib Kolga muuseumi koordinaator-klienditeenindaja, MTÜ Kolgapol juht Meelis Rondo. Esietendus oli möödunud reedel, 18. septembril ning etendused ka laupäeval ja pühapäeval.
Meelis Rondo on Kolga mõisas toimetanud üle kümne aasta, korraldanud kultuuriüritusi ja aidanud mõisa korrashoidmisel selle omanikku Anu Koppelit, kes ostis kogu kompleksi Stenbockidelt 2014. aastal.
Koos abikaasa Riina Rondoga on Meelis Rondo teinud mõisas toimunud üritustel suvekohvikuid. Ka mononäidendi lavastus on pere ühine ettevõtmine. Näidendi teksti tõlkis ja lavastas poeg Markus Rondo ning Riina Rondo on etenduse valgustaja ja helitehnik.
„Kui enda elus on kõik otsekui olemas ja oled sellises eas, et hakkad mõtlema, mida võiks veel ära teha, siis tuleb unistus täide viia. Olen olnud episoodilistes rollides päris mitmes filmis ja teleseriaalis. Kolm aastat tagasi lavastasin Kolga mõisas Tammsaare „Ma armastasin sakslast“. Suur soov on olnud ise mängida monolavastuses ja nüüd olemegi selleni jõudnud,“ rääkis Meelis Rondo pärast esietendust.
Lavastama palus ta poja, kelle igapäevatöö on video- ehk rollimängude kirjutamine ning kuulus ka Eestis loodud ja auhindu kogunud videomängu Disco Elysium arendusmeeskonda.
Markus Rondo ütles, et vaatasid koos isaga läbi mitu mononäidendit, samuti selliseid, mis olnud välismaal popid, ning jõudsid näidendini „Püha Nikolaus“: „Leidsime, et vampiiriteema sobib sügisesel ajal Kolga mõisa olustikku. Otsisime teksti just isale ja selles rollis kujutasin teda ette kõige paremini. Nii pikka teksti ei olnud ma varem tõlkinud ja lavastasin esimest korda. Tore, et isa mind usaldas. Teksti on palju ja jätsime ka improkohti, kõiki liikumisi ei ole rangelt paika pandud. Väga hea oli esietendusel vaadata, kuidas on laval inimene, kellele väga meeldib näidelda, ning ta ei mängi üle.“
Näidendi tutvustuses on kirjeldatud, kuidas küüniline ja tülpinud draamakriitik armub kaunisse nooresse näitlejannasse: „Naist jälitades kohtub ta vampiiride rühmaga, kes pakuvad talle igavest elu – tema osa tehingust on nende verejanu rahuldamine.“
Teksti asus Markus Rondo tõlkima juulis. Augusti alguses, lauritsapäeval, esitas Meelis Rondo näidendi esimesest osast mõisa peahoone giidituuri lõpuks kolmel korral paarikümneminutilise katkendi.
Tribüüni monotüki publiku jaoks ehitasid Rondod mõisa peahoone teisel korrusel asuva suure saali õuepoolsesse külge. Lavastuse tegevus toimub saali vastasküljel, kus uks avaneb peatrepi poole.
Riina Rondo sõnas pere ühise teatritegemise kohta, et nende tutvus abikaasaga algas Tallinnas aastakümneid tagasi Jaan Tombi nimelise kultuuripalee teatristuudios: „Meelis oli näitleja, mina tegin kaasa grimeerijana. Kui Markus sündis, käis ka tema lapsena meiega stuudios kaasas. Tombi rahvateater oli omal ajal väga popp, etendused tõid suure saali rahvast täis.“
Reedel Kolga esietendusel publiku seas olnud Ulvi Rand, kes on Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht, sõnas, et kiidab kogu ettevõtmist: „Hindan inimest, kes enda kauaaegse soovi ellu viib ja seda veel koostöös kogu oma perega. Kolga mõis annab lavastusele palju juurde ning seda kõike peab ise kogema.“
Kõnnus tegutseva Teise Küla Teatri näitleja ja lavastaja Pille Smirnova on mänginud kolmes monolavastuses: „Läksin esietendust vaatama, sest tundus põnev. Meelis Rondo nime teadsin, aga esinemas ei olnud varem näinud. See on tal väga julge ja tore ettevõtmine ning hea esimene samm. Monotükki on keeruline mängida, nõuab pidevat kohalolu, oled publiku ees üksi ega saa teistele näitlejatele toetuda.“
Meelis Rondo lausus esmaspäeval, kui kolm etendust olid möödas, et tegu on retoorilise looga, vampiirlust, näiteks vaimset vägivalda, on me elus kahjuks mitmel pool: „Need kolm etendust olid minu jaoks olulised. Sain publikult tagasisidet, et kuidas mõjub, ja täpsustan selle põhjal teksti, eesmärk on tekitada sünergia. Kogu näidend on otsekui puhastus – keskeakriis, armumine, väärtushinnangud, teise võimaluse saamine. Ja tegelikult polegi see monoetendus, sest mõisahoone mängib ise kogu aeg kaasa.“





