„Õppus läks korda – politsei kriisiüksus sai harjutada massiohjet ning objekti- ja isikukaitset, Raasiku vallavalitsus katsetada evakuatsiooni ja kriisistaabi ülesseadmist asenduspinnal,“ ütles Arukülas toimunud suurõppuse juht, Raasiku valla kriisispetsialist Ivo Velbaum.
Neljapäeva, 17. septembri hommikust hilise pärastlõunani kestnud õppuse legend nägi ette, et Aruküla lauluväljakul asuva ühe rändrahnu ümbruses on pinnas vajunud ning rahn veidi nihkunud, seetõttu on Raasiku vallavalitsus otsustanud suure kivi lauluväljakult teisaldada. Stsenaariumi kohaselt olid rahnu teisaldamise vastu tulnud protestima ligi 80 meeleavaldajat. Politsei saatis neid ohjama ligi 200mehelise kriisiüksuse. Kui kivi ümbrusest olid „mässajad“ laiali aetud, liikusid loosungitega meeleavaldajad oma meelsust näitama vallamaja juurde. Osa neist jooksid Aruküla koolimajja ning kriisiüksuslastel tuli kool vastutegevusest „puhastada“. Legendi kohaselt oli koolitöötajail ohtlik majas edasi viibida, seetõttu evakueeris kriisiüksus koolist üle 30 inimese kõrvalasuvasse lasteaeda. Osa neist viidi autodega, teised eskorditi. Õpilased olid sel päeval koduõppel.
Mõned vallamaja juurde jõudnud meeleavaldajad aheldasid end kettidega sissepääsu juurde, suurem osa näitasid oma meelsust parklas, lõhkusid sinna õppuse ajaks viidud sõiduautot, panid põlema autorehvi. Õppusel osalenuid kriisiüksuslased harjutasid nende ohjamist. Peagi sai ka Raasiku vallavalitsus teate, et neil tuleb evakueeruda ning vallavanem Bärbel Salumäe kabinetti kutsuti kokku kriisistaap. Politseiametnik andis neile teada, et vallamaja töötajate toimetamiseks evakuatsioonikohta Aruküla lasteaias pannakse kokku eskortmeeskond. Vallamajast lasteaeda liiguti läbi turvajate spaleeri. Kõik oli nagu päriselt – kaitsekiivrite ja kilpidega varustatud kriisiüksuslased hoidsid turvatavatest eemale karjuvaid ja ropendavaid „mässajaid“.
Kui vallavalitsuse töötajad olid eskorditud, kandus õppuse kese taas vallamaja parklasse. Seal tuli õppuses osalenutel kasutada „mässajate“ ohjamiseks ka veekahurit. Selle abil kustutati hiljem veel põlema pandud autot ning suitsupomme.
Vallavalitsus varjus keldrisse
Koos politsei suurõppusega toimunud Raasiku vallavalitsuse kriisiõppus nägi ette evakuatsiooni harjutamist, samuti sooviti katsetada, kuidas õnnestub kriisistaabi ülespanek asenduspinnale. Varuasukoht oli Aruküla lasteaia keldris. Seal sätiti valmis lauad-toolid ning kaasa võetud arvutid. Selgus, et kuigi keldrilaes põlesid lambid, ei olnud varjumiskohas ühtegi seinakontakti. Ka satelliitinternet läbi paksude keldriseinte ei levinud. Akupank, veepudelid, midagi söödavat, loetlesid kriisistaabi liikmed, mis peaks varjumiskohta evakueerimisel järgmistel kordadel igaühel kaasas olema.
Bärbel Salumäe märkis hiljem vallamajas õppuse kokkuvõtete tegemisel, et ei läinud ise meelega enne õppust varjumiskohta üle vaatama.
„See on hea, sest ei pruugi kriisi puhul juhtuda, et lähete staabiga sinna, kus olete varem käinud ja teate, et kõik on olemas. Igas olukorras hakkama saamine ongi kõige olulisem, miks õppusi tehakse. Õppuste käigus tulebki asju läbi mängida, et saada teada õpikohad, mida on vaja parandada,“ märkis vallavalitsuse õppuse üks hindajaist, Krista Jaamul Põhja päästekeskuse kriisiennetusbüroost.
Nii tema kui ta kolleeg Tiina Sutt kiitsid, et vallavalitsus oli väga tubli, kriisistaap saadi kiiresti tööle.
Õppusel ligi 350 osalist
Idee korraldada suurõppus Arukülas, pakkus välja valla kriisispetsialist Ivo Velbaum, kes töötab ka politsei- ja piirivalveameti kriisivaldkonnas.
„Kriisiüksuse õppeharjutuseks oli vaja ägedat kohta. Kuna juunis toimus Paldiskis Ilvese raames õppus, mõtlesin, et miks mitte teha seda ka Arukülas. Siin oli see veel rohkem asula keskel. Kasutasime politseiõppust ära ja tegime õppuse ka vallavalitsusele,“ rääkis ta.
Õppuse legendi mõtles samuti välja Ivo Velbaum: „See oli lihtsalt mõttevälgatus – lauluväljak oli üks koht, kus seda üritust üles ehitasime, ja seal on kaks suurt rändrahnu.“
Õppuse ala hakati ette valmistama eelmisel päeval, kui pandi üles ajutised liiklusmärgid, hilisõhtuks oli kogu vallamaja ümbrus aiaga piiratud. Õppusel osalesid kokku umbes 350 inimest. Neist kriisiüksuslasi oli umbes 200, vastutöötajaid ehk meeleavaldajaid, keda mängisid sisekaitseakadeemia kadetid, abipolitseinikud, kaitseväe ajateenijad ja ka mõned tegevväelased – ligi 80. Kriisiüksuse liikmete varustuses olid massiohje kiiver, kaitsmed ja kilbid. Harjutuses kasutati politsei veekahurit ning kriisiüksuse busse. Tossu tehti suitsugranaatidega, kasutati ka pürotehnilist suitsu. Vastuhakkajad loopisid politseinikke tartaankatte materjalist „kividega“.
„Õppus täitis oma eesmärki. Vallavalitsuse kriisistaap sai esimest korda kokku ja seadis end üles varupinnal. Väikesed miinuskohad tulid välja, aga selle jaoks õppuseid teemegi. Ka politseiõppusel koostöö sujus, kõik inimesed jäid terveks. Rõhutan, et kriisiüksus ei ole selleks, et hakata oma rahva mässu maha suruma. Kui vaadata lähiriike, on põhimässajad sisserändajad. Massiohje on ka üks piirivalve rollidest,“ selgitas õppuse juht.






