Koolitustel osales 46 inimest Anija, 16 Raasiku, 4 Aegviidu vallast.
Projekt sai alguse aasta tagasi, kui MTÜ-le Ida-Harju Koostöökoda eraldati Euroopa Sotsiaalfondist SA Innove meetmest „Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine“ 1,58 miljonit krooni (105 349 eurot) toetust. Valdade omaosalus oli kokku 10 protsenti, millest Anija ja Kose vald eraldasid kumbki 60 000 krooni (3834,68 eurot), Raasiku vald 50 000 krooni (3195,58 eurot) ja Aegviidu vald 10 000 krooni (639,12 eurot).
Koolitusi tehti klienditeenindaja-müüja, keevitaja, ehitaja-siseviimistleja, liikurmasinajuhi, veoauto- ja bussijuhi, koka ja kondiiter-pagari kvalifikatsiooni saamiseks. Lisaks viidi läbi inimeste endi otsitud koolitusi. Sihtgrupid olid nii lühi- kui pikaajalised töötud. Projekt hõlmas ka eesti keelt mittevaldavaid inimesi, lapsehoolduspuhkusel olevaid vanemaid ja kuni 30aastaseid noori, kel pooleli jäänud haridustee tõttu raske töökohta leida.
Osalejaid oodatust rohkem
Kokku osales koolitustel 86 inimest See on projektijuht Demis Vossi sõnul rohkem, kui planeeriti: „Eesmärk oli koolitada 60 inimest.“
Osalejatest 46 olid Anija, 16 Raasiku, neli Aegviidu, ülejäänud Kose vallast.
Viimased, pagar-kondiitri ja koka eriala koolitused lõppesid mais ja pole veel teada, kas seal osalenud 26 inimest on pärast koolitust töö leidnud.
Varasematel koolitustel osalenutest on ametlikult 60st tööle saanud 26 . Nendest 11 on Anija, 5 Raasiku, üks Aegviidu ja 9 Kose vallast. Töötud või tööotsijad on 18 inimest, kellest 7 Raasiku, 5 Anija, üks Aegviidu ja 5 Kose vallast. Teised töötavad kas mitteametlikult, on lapsehoolduspuhkusel või ei õnnestunud nendega ühendust saada.
Müüja ja koka koolitusel käinud Kehra elanik Marina Anikina peab koolitust kordaläinuks: „Olid väga head koolitajad. Kindlasti annab saadud tunnistus paremad võimalused töö leidmiseks.“
Praegu ta veel tööd saanud ei ole, kuid tegeleb otsimisega. Esimene eelistus oleks töö Kehras, kuid võimalusel on ta valmis töötama ka Tallinnas: „Olen kuulnud, et Kehrasse võib tulla Grossi pood. Ehk vajatakse siis sinna kööki kokka.“
Demis Vossis tekitavad projekti senised tulemused kaksipidiseid tundeid: „Lootsime, et 50 inimest 60st leiavad pärast töö. See number oli ilmselgelt ülehinnatud. Samas, tööturuprojektidel hinnatakse normaalseks näitajaks 50 protsenti – selle saavutasime. Tulemuste suhtes ma praegu rahul ei ole, pärast suve helistame uuesti koolitustel osalenutele ja vaatame, kuhu nad on jõudnud. Loodan, et seejärel olen rahul.“
Ta lisab, et kokkuvõttes on tulemuste suhtes keeruline järeldusi teha, sest näiteks põhiharidusega noored ei ole ka pärast koolitust tööturul väga konkurentsivõimelised, kuid nendelegi on vaja väljundeid: „Noorte töötus on Eestis üleüldine probleem, eriti nende osas, kel puudub põhi- ja keskharidus. Riiklik haridussüsteem peab neile soodustama ja pakkuma kutseõpet tasemeõppega. Praegu on teise võimaluse saamine noorel, kel omal ajal olid muud prioriteedid, väga keeruline.“
Ühe omavalitsuse piires ei ole projektil mõtet
Projekti elluviimist peab selle juht pigem edukaks: „Protsess sujus hästi, probleemid lahenesid soodsalt. Projektiraha kasutasime efektiivselt – saime teha 30 koolitust plaanitust rohkem ehk kokku 91.“
Märtsis välja kuulutatud koka ja pagar-kondiitri koolituste vastu tunti huvi ka Kuusalu vallast. Küsimusele, kas seal võiks sarnast asja korraldada, vastab Demis Voss: „Üldiselt jääb ühe omavalitsuse piirkond väikeseks, kui tuua juurde naaberpiirkondi, on asi realistlikum. Ent nagu ütlesin, sõltub projekt vajadusest ning omavalitsuste valmisolekust rahaliselt panustada.“
