Ida-Harju Koostöökoda käis õppereisil Ungaris

1453

18liikmelise delegatsiooni koosseisus olid ka Raasiku ja Anija valla inimesed. 

Õppereis toimus 28. septembrist 2. oktoobrini. Anija vallast osalesid Ida-Harju Koostöökoja (IHKK) juhatuse aseesimees, Anija abivallavanem Marge Raja, IHKK ja MTÜ Koostöökoda juhatuse liige Lydia Kruusmann ning SA Anija Mõis juhatuse liige Tiit Laur, Raasiku vallavalitsuse pearaamatupidaja Triin Türnpuu ning Ida-Harju Koostöökoja juhatuse esimees Tiina Sergo.

Tiina Sergo rääkis, et sõidu eesmärk oli tutvuda Ungari ühe Leader-grupi tegevusega, vahetada kogemusi ning otsida koostöö võimalusi.

„Olen rahvusvaheliste andmebaaside kaudu otsinud selliseid gruppe, kellel on meiega sarnased prioriteedid, sarnane kultuuritaust ning linnalähedus,“ selgitas ta.

Ungaris käidi pealinnast Budapestist 30 kilomeetri kaugusel asuvas VölgyVidek tegevusgrupi piirkonnas. Külastati erinevaid Leader-programmi toetusel elluviidud projekte ning piirkonna jaoks olulisi kohti. Eestlased tutvusid mitme taluga, kus tegeldi hobusekasvatuse, turismi ja tootmisega, külastasid Euroopa esimest lasteaiamuuseumi ning Beethoveni muuseumi Martonvasar Brunszviki lossis.

Marge Raja lausus, et külastatud tegevusgrupp on Leader-rahade eest teinud peamiselt nn pehmeid tegevusi – korraldanud festivale jm üritusi.

„Nad ütlesid, et nende piirkonnas ei olnud seni ühistegevust ning ei hakanud saadud raha eest ehitama rahvamaju ega külaplatse, vaid tegid üritusi. Kui meil räägitakse, et ühistegevuseks on vaja midagi statsionaarset – hoonet või lava, siis seal oli eesmärk inimesed kokku tuua,” jutustas Marge Raja. 

Nii talle kui Tiina Sergole avaldas muljet ühe küla elanike tehtud looduslik kõndimisrada, mis tuli läbida paljajalu ning kus oli erineva fraktsiooniga kate – turvas, käbid, puit, liiv, killustik jne.

„Väga lihtsate vahenditega oli tehtud geniaalne ja populaarne asi,“ märkis Tiina Sergo.

Marge Raja lisas: „Meie mõtleme, et iga lille liigutamiseks on vaja raha. Seal on teisiti – külas, kus ühistegevus puudus, võttis üks inimene rahva kokku, sponsorid andsid materjalid ning tehti ära.“

Tiina Sergo jaoks oli üllatav, et Ungari bürokraatia on veel suurem kui Eestis. Ta tõi näite –eestlasi üllatas ka see, et kuigi külastati pealinna külje all asuvat regiooni, oli seal inglise keele oskus vähelevinud. Isegi hotelliteenindajad ei mõistnud seda.

Tiina Sergo sõnul nägid nad vaid kaht ettevõtjat, kes inglise keelt rääkisid. Üks neist oli farmiomanik, kes on erinevates riikides elanud-töötanud: „Ta kasvatab hobuseid ja peab majutus­asutust ning tõi enda ühe konkurentsieelisena välja just selle, et oskab erinevaid keeli ning saab seetõttu ka välisturiste.“

Sama tegevusgrupp, keda Ida-Harju Koostöökoda külastas, soovib detsembris tulla Eestisse. Kuna nädal enne Harjumaa esindajate külaskäiku võõrustasid nad Raplamaa Partnerluskogu, on ungarlaste 3-5liikmelisel delegatsioonil plaan külastada nii Harju- kui Raplamaad.