Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) tegevjuht TÕNU TUPPITS, valmimas on Ida-Harjumaa jäätmekava. Milleks on seda vaja?
„Tulenevalt seadusest peab igal omavalitsusel olema jäätmevaldkonna strateegiline dokument ehk jäätmekava. Et kulusid ja oskusteavet kokkuhoidlikumalt kasutada, on seda mõistlik teha omavalitsuste koostöös. Ida-Harjumaal tegime Anija, Jõelähtme, Kiili, Kose, Raasiku ja Kuusalu valla ning Maardu linna ühise jäätmekava.
Põhiajend Ida- ja Lääne-Harju jäätmekavade koostamiseks oli eelmisel suvel vastu võetud riigi uus jäätmekava. Omavalitsuse jäätmekava peab olema sellega kooskõlas. Seega tekkis kõigil omavalitsustel vajadus oma jäätmekavad üle vaadata.
Pidasime mõistlikuks kutsuda jäätmekava ühistegemisse ka need omavalitsused, kes ei ole HÜKi liikmed, Ida-Harjumaalt tulid Kuusalu vald ja Maardu linn. Aegviidu ja Rae vald osaleda ei soovinud.
Kuna Eestist ei leidnud me head eeskuju sellise strateegilise dokumendi koostamiseks, oleme väga palju kasutatud väliskogemust, töötanud läbi Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa ja ka Läti jäätmealast dokumentatsiooni.“
Mis on jäätmekava sisu?
„Põhiasjad, millest jäätmekava koosneb, on hetkeolukorra selgitamine, jäätmevoogude kaardistamine ning tegevuskava, millisele tasemele peaksid omavalitsused jäätmevaldkonnas järgneva viie aasta jooksul jõudma.
Hetkeolukorra kaardistamine osutus oodatust keerulisemaks. Jäätmete tekke kohta kogutakse infot küll maakonna tasemel ja pisut piiratumalt ka omavalitsuste kohta, aga kuna praegu saavad jäätmed pärast nende tekkekohast äraviimist veoettevõtete omandiks, siis statistika täpsus sõltub sellest, kuidas on veoettevõte soovinud kirja panna, kust, kui palju ja milliseid jäätmeid ta kogus. Seetõttu on väga komplitseeritud planeerida viieaastast tegevuskava, sest ei tea, milline on praegune seis.
Järgmiste aastate põhieesmärgid ehk jäätmekäitluse hierarhia esimene asi on jäätmetekke vältimine. Teine eesmärk on korduskasutuse ettevalmistamine, selleks on mõeldud taaskasutust edendavad tegevused, näiteks kirbu- ja vanakraamiturud ning kolmas eesmärk ringlussevõtt – et materjal läheks uuesti materjaliks. Alles pärast neid tulevad jäätmete põletamine ja prügilasse ladestamine. Kohalike omavalitsuste põhiline eesmärk järgmise viie aasta jooksul on, et olmejäätmetest 50 protsenti jõuaks uutesse toodetesse – paberist saaks uus paber, plastikust uus plastik ja puidust uus puit.“
Milline oli praegune olukord, mis kaardistamisel selgus?
„Kui võrrelda endiste idabloki maadega, oleme heal tasemel – meie keskkonnateadlikkus on kõrge ja prügivedu on korraldatud, aga võrreldes Rootsi, Soome ja Saksamaaga oleme 10-20 aastat maas. Neis riikides ei ole jäätmete sokutamine, isetegevuslik põletamine ja jäätmekogumisest hoidumine võimalik, kinnistu omamisega kaasneb kohustus omada jäätmekogumislahendust ja selle eest pidevalt maksta.
Arvan, et neis meie omavalitsustes, kus korraldatud jäätmevedu on olnud pikemalt, on üldine teadlikkus pisut parem, neis on vähem elanikke ja ettevõtteid, kes ütlevad, et neil jäätmeid ei teki. Suuremas omavalitsuses on võimalik kokkuhoitud raha arvelt jäätmevaldkonda rohkem panustada ning seal, kus on olemas jäätmejaam, mis on kindel kuluartikkel omavalitsuse eelarves, mõjutab see jäätmevaldkonnaga pidevalt tegelema.“
Kuidas jäätmekavaga seatud eesmärke täita?
„Väga oluline on järelevalve, et prügi ei viidaks enam metsa alla või valedesse konteineritesse, ei põletataks kodus ega maetaks maha. Kui suudame järelevalvega tagada, et igas kodus ja ettevõttes on prügikonteinerid, mida perioodiliselt tühjendatakse, pole kellelgi vajadust ega viitsimist jäätmeid kusagile mujale sokutada.
Jäätmete organiseeritud liigiti kogumise võimalusi on Ida-Harjumaal vähe, siin on ainult neli jäätmejaama ning ka pakendikogumise võrgustik võiks olla tihedam. Praegu on probleem omavalitsuste jäätmevaldkonna rahastamises, näiteks jäätmejaam tähendab omavalitsusele keskmiselt 15 000-20 000 eurot jooksvat kulu aastas. Üks alternatiiv on kehtestada jäätmemaks, teine lisada see kulu korraldatud jäätmeveo teenustasu arvele. Et muuta jäätmejaamad isemajandavaks, peaks vastuvõetav jäätmekogus rohkem kui kahekordistuma. Kuusalu valla jäätmejaam hakkaks end ära majandama, kui sinna suunata ka Anija, Kose ja Aegviidu valla jäätmed.
Tõsisemalt tuleb hakata korraldama kõikvõimalikku teavitamist ja nõustamist. Seni on jäätmevaldkonna info suunatud peamiselt elanikkonnale, aga koguseliselt hoopis suurem jäätmevoog tuleb ettevõtetelt. Alustada tuleks sellest, et nii Ida- kui Lääne-Harjumaal oleks üks koolitatud jäätmenõustaja, kelle sihtgrupp oleksid eelkõige külakogukonnad, korteriühistud, koolid-lasteaiad, ettevõtted.“
Millal on Ida-Harju jäätmekava päris valmis?
„Eelmise aasta lõpus oli kohalikes omavalitsustes jäätmekava avalikustamine, kodulehtedel sai tutvuda ja arvaldada arvamust. Ida-Harjumaalt ei tulnud ühtki arvamust, seetõttu avalikku arutelu ei toimunud. Harju maavanem on jäätmekavale kooskõlastuse andnud, keskkonnaametist veel ootame vastust. Kui see tuleb, läheb kava volikogudesse. Jäätmekava jõustub, kui kõigi kaheksa omavalitsuse volikogud on selle vastu võtnud. Augustis on avanemas järgmised suuremad võimalused taotleda riigilt raha projektideks, siis võiks jäätmekava kehtida, et omavalitsustel oleks võimalik neid projektitaotlusi esitada.“