Senise 300 maali asemel on nüüd Viinistul eksponeeritud JAAN MANITSKI kogust 600 kunstiteost.
„Kes tahab muuseumi kunstikogust põhjalikku ülevaadet saada, peaks varuma kaks päeva,“ ütlevad Viinistu Kunstimuuseumi perenaine Tiia Piikmann ja konverentsikeskuse juhataja Reet Rohumets otsekui ühest suust.
Kunstimuuseum oli jaanuari algusest kuni juuni lõpuni ametlikult suletud, käisid ehitustööd. Maja taha endise seenekasvatuse poole on kerkinud suur puithoone. Senise näitusesaali tagumise seina ääres seisvate Kuhjakivi ja Saadukivi ümber on tänu juurdeehitusele tekkinud sisehoov, kuhu rajatud kahele poole astmelised terrassid – neid saab kasutada väiksemate kontsertide ning etenduste paigana.
Uue näitusehoone pidulik avamine oli laupäeval, 30. juunil. Osales ka kultuuriminister Rein Lang, kes oma sõnavõtus kiitis kunstimuuseumi omanikku Jaan Manitskit. Minister nimetas teda kodanikuühiskonna heaks näiteks – eraisiku selline algatus näitab, et meie kultuur eksisteerib sõltumata sellest, kes on valitsuses või mida räägitakse Toompeal.
Viinistu konverentsikeskuse juhataja REET ROHUMETS ja kunstimuuseumi perenaine TIIA PIIKMANN seisavad uues näitusesaalis Uno Roosvalti maali „Toompea“ ja Toomas Vindi pildi „Park“ juures.
Arhitekt Emil Urbel kavandas juurdeehituse Jaan Manitski visiooni põhjal. Tegu on Eestis viimasel ajal valminud suurima puidust uusehitisega, millel on palju seinapinda, valgust annavad suured aknad, neist enamik vaatega mere poole.
Jaan Manitski rõhutas, et samal päeval avati uuesti ka Viinistu jahisadam, mis sai paar aastat tagasi tormides tõsiselt kannatada: „Sadamas on mõned tööd veel vaja teha. Loodetavasti on ta tormidele vastupidav, eelmisel korral ei vedanud ehitajaga.“
Kümme aastat kunstimuuseumi
Muuseumi perenaine Tiia Piikmann rääkis, et esimesel nädalal pärast avamist on külastajaid tulnud järjest rohkem. Eelmise laupäeva hommikul oli pooleteise tunniga pärast uste avamist müüdud 25 muuseumipiletit.
Jaan Manitski avas Viinistu endises kalatehases kunstimuuseumi 10 aastat tagasi. Esimestel aastatel oli külastajaid 20 000 ringis, viimastel 12 000-15 000. Palju käib välismaalasi, üha rohkem on saksakeelseid turiste. Samas nendib muuseumi perenaine, et ikka leidub ka neid eestlasi, kes satuvad Viinistu muuseumisse esimest korda.
Pärast juurdeehituse valmimist on senine ekspositsioon tõstetud ümber, paigutada aitasid kunstnikud Urmas ja Sülli-Reet Vaino, kes kujundasid väljapaneku ka kümme aastat tagasi.
Viinistu kunstimuuseumi uus näitusehoone.
Tiia Piikmann: „Vanemas osas on varasem kunst ja uuemas kaasaegne. Eduard Viiralti graafikast on nüüd eraldi tuba, näha saab ka tema kohvikutes tehtud visandeid, mõni neist ajalehepaberi peal. Omaette tuba on balti-saksa kunstnike teostele, palju on juurde tulnud graafikat. Uus osa on tehtud erinevate tasapindadega, rohkelt on seinapinda ja valgust. Akendest paistev meri on igakord isemoodi ja maalidele huvitav täiendus.“
Perenaine lisas, et ei oska muuseumist ühtegi kunstiteost teiste seast esile tõsta: „Kõige tähtsamad on igaühe enda silmad, mis vaatavad kunsti.“
Tänavu teatrietendusi pole
Viinistu konverentsikeskus avati koos hotelli ja restoraniga aasta pärast muuseumi valmimist. Sellest ajast hakkasid Viinistule kuulsust ja rahvast juurde tooma suvised teatrilavastused.
Tänavune suvi on teistsugune, esmakordselt ei ole muuseumi ja konverentsikeskuse juures toimetavaid näitlejaid. Seetõttu on Viinistul sel suvel tunduvalt vaiksem kui mitmel varasemal aastal.
Jaan Manitski kommenteeris, et pakuti üht lavastust, aga ta lükkas selle tagasi: „Augustis võibolla tuleb midagi, aga see on veel lahtine. Võtame hoogu järgmiseks suveks.“
Ka konverentsikeskus oli jaanuarist suletud, uksed avas taas aprillis. Juhataja Reet Rohumets selgitas, et nii hoiti kütte pealt kulutusi kokku, talvel oli külastajaid vähe, rentaablim oli uksed kinni hoida. Samas, nii kui restoran ja hotell taas tööle hakkasid, tulid ka kliendid, ettevõtted-asutused teevad konverentse, turismibusside gruppidele soovitakse toitlustust ja öömaja. Möödunud laupäeval oli mereäärses väikeses kabelis laulatus.
„Tavaliselt kipub ikka olema nii, et kui juba maja täis, siis helistatakse ja küsitakse samaks ajaks kohti. Huvitav on see, et Peterburist käidi siin uurimas ja taheti teada, kas saaks broneerida juba järgmiseks aastaks,“ jutustas ta.
„Nagu ikka, on turistide tippaeg suvel. On ka selliseid matkajaid, kes astuvad juhuslikult sisse ja uurivad, kas saaks ööbida.“
Temagi tõdes, et ilma teatrirahva ja etenduste meluta on Viinistul sel suvel harjumatult vaikne. Korraga toovad rohkem rahvast kohale kontserdid, mida on sel suvel taas mitmeid, tulekul on Jassi Zahharov, Maria Listra, Maarja-Liis Ilus, Getter Jaani, Koit Toome, Mait Maltis, Jää-äär.
Järjest populaarsemaks on saanud Mohni saare külastamine. Tuleb ette helistada ja uurida, kas saab sinna minna, tasu eest viiakse kaatriga saarele ja tuuakse tagasi. Mohnil majutusteenust pole, endises kordonis elab saarevaht. Matkajatele on telkimisvõimalus.
Varasematel aastatel on kurdetud, et Viinistu restoran ja hotell pakuvad tööd kaugemalt inimestele. Reet Rohumets kinnitas, et viimastel aastatel pole nii olnud, tööl on inimesed oma külast või ümbruskonna küladest. Hooajaliselt on restorani ja muuseumisse appi kutsutud kohalikke noori.
