Ida-Harju 9 turismiettevõtet avavad 1. mail huvilistele uksed

1656
MEELIKE PUKK võõrustab Leesikaldal puhkajaid 2009. aastast.
MEELIKE PUKK võõrustab Leesikaldal puhkajaid 2009. aastast.

Üle Eesti osalevad avatud uste päeva aktsioonis ligi 150 turismiettevõtet.

MTÜ Eesti Maaturism korraldab 1. mail kolmandat korda maapiirkonna turismiettevõtete avatud uste päeva, et propageerida puhkamist ja ürituste korraldamist maal. Turismiettevõtjad tutvustavad oma puhkekohti, võimaldavad tasuta või soodsa hinnaga matku, õpitubasid, kogeda uusi maitse­elamusi, käia saunas.
Ida-Harjumaal on avatud uste päevaga ühinenud Anija vallast Anija mõis ning Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus Pillapalu külast. Kuusalu vallas avavad 1. mail uudistajatele uksed Sõitme külast Laugu külalistemaja, Uuri külast Iisaka Lambakasvatus- ja Turismitalu ning Raudsilla Matkakompleks, Leesi külast Leesikalda puhkemaja, Harast Projekt Kodu, Suurpealt Kärka puhkemaja ning Valgejõe Veinivilla Valgejõe külast.

SIGNE BLUM peab Suurpeal Kärka puhkemaja kolmandat aastat.
SIGNE BLUM peab Suurpeal Kärka puhkemaja kolmandat aastat.

Üle Eesti on kampaaniaga liitunud ligi 150 turismiettevõtet. Raasiku, Aegviidu ja Jõelähtme vallast osalejaid kirja pandud ei ole.

Leesikalda puhkemaja
Leesikalda puhkemaja on avatud uste päeva aktsioonis kaasa teinud ka kahel eelmisel aastal.
Perenaine Meelike Pukk jutustab, et esimesel korral oldi külaliste vastuvõtuks valmis, kuid rahvast käis napilt: „Kostitamiseks olid küpsisekuhjad ja tee. Õnneks peatus mere ääres mikrobuss prantslastega, kutsusime nemad. Eelmisel aastal käis meil Tallinnast eri rahvuses inimesi, kohalikku rahvast ei tulnud. 1. mail on Kuusalus laat, mis on tore üritus, võibolla sellepärast ei jõutud meile.“
Ta kinnitab, et selgi korral on ümbruskonna inimesed teretulnud, pererahvas avab väiksema mereäärse rannamaja ja veidi suurema külalistemaja, milles on saun. Koht on ilus – pidev silmside merega, õhtused kaunid päikeseloojangud, luiged. Leesikalda kodulehele on pandud fotod mõlemast majast ja merevaadetest.
Meelike Pukk: „Kirovi kolhoosi ajal ostsime siia viltuvajunud majakese, ehitasime suvilaks. Sõitsime Tallinna ja Leesi kodu vahet, lõpuks müüsime linnakodu ja jäime Leesile. Maal on töökohavõimalus väike, sündis mõte hakata tegelema turismiga. Töötasin aastaid iluteeninduses “
Leesikalda võtab külalisi vastu alates 2009. aastast. Perenaine kirjeldab, kuidas tol aastal pani jaanilaupäeval maantee äärde puhketalu liiklusmärgi ning tund aega hiljem astusid sisse saksa noored, jäid nädalaks. Hiljem selgus, et nad koostasid väikest reisibrošüüri Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi puhkekohtadega. Kolm aastat hiljem oli sama brošüür ühel välismaisel seltskonnal kaasas, selles oli ka Leesikalda tutvustus.
Meelike Pukk rõhutab, et nende puhkemajad on mõeldud rahulikuks puhkuseks mere ääres, mitte pidude pidamiseks. Palju käib sakslasi, hollandlasi, šveitslasi. Tullakse peredega, ollakse paigal vähemalt nädal. Sakslased on kõige varasemad, hakkavad suviseks puhkuseks broneeringuid tegema juba jaanuaris. Mida rohkem kevade poole, seda enam huvi tuntakse. Praegu on perenaise sõnul veel kolme päeva kaupa võimalik selleks suveks Leesikaldale majutust saada.
„Maailm käärib, aga meil Juminda poolsaarel on turvaline. Enamasti tullakse rendiautodega, sõidetakse mööda Eestit ringi, käiakse matkaradadel. Ka jalgrattureid oleme majutanud. Hästi armsad inimesed on meil olnud, jõulude ajal saadetakse kaarte ja kingitusi. Üks pere oli teinud kalendri, iga kuu illustreerinud Leesikaldal ülesvõetud fotodega.“
Edaspidine plaan on rajada oma väike paadisadam. Nüüdki saab laenutada vesijalgratast. Külalistel on võimalik kasutada poolsaarel ringisõitmiseks jalgrattaid.
„Kuusalu vald on väga õnnelik vald oma pika mereäärega. See annab võimaluse teenida lisa turismiga. Tööd tuleb muidugi teha, midagi ei saavuta iseenesest. Tasapisi on me Leesikalda kasvanud. Laenu pole võtnud ega toetust saanud,“ lausub Meelike Pukk.

Kärka puhkemaja
Kärka puhkemaja Suurpeal on avatud 2013. aastast. Perenaine Signe Blum jäi töötuks, kui Loksal suleti juveelipood. Teist korda elus tuli vastu võtta otsus hakata tegelema ettevõtlusega.
Ta läks Töötukassa koolitustele, koostas äriplaani, sai puhkemaja avamiseks toetust. Selle eest soetas hädavajaliku: voodid, voodiriided, köögitehnika. Külaliste vastuvõtuks tehti ümber pere kasutuses olnud saunamaja. Ülakorrusele saab majutada 4 külalist, vajadusel allkorrusele veel 2. Tänu Töötukassa koolitusele tegi ta Kärka puhkemajale veebilehe. Perenaine kiidab, et Töötukassa koolituspartnerilt OÜ Collectiv saab praegugi nõu ja abi, kui on tarvis.
Signe Blum: „Kui Kärka koha 1995. aastal ostsime, oli pilt trööstitu, polnud teed, elektrit ega vett. Maja oli ära põlenud ja saunamajast minema tassitud kõik, mis vähegi andis kaasa võtta. Minu kuldsete kätega abikaasale meeldib ehitustöö, mina lustin sisustamise, aiakujunduse ja käsitööga. Nii oleme tasapisi kõik korda seadnud.“
Ta lisab, et armastab külalistele öelda – naaberkülas Viinistul on tore kunstigalerii, aga siin Kärkal elame justkui pildi sees: „Kaunis pikk liivarand kurdlehiste roosipõõsaste ja halli vareskaeraga, kümnete kaupa veel liuglevad luiged, kõik see jääb Kärkalt paariminutilise jalutuskäigu kaugusele. Meri paistab rõdult, õhtused päikeseloojangud on võrratud.“
Kärka talu puhkemaja osaleb avatud uste päeva aktsioonis samuti kolmandat korda. Huvilised saavad osta kohalike naiste käsitööd. Külla on oodatud ka oma valla rahvas.
Kärkal käib samuti palju välismaalasi, praeguseks on külalisi olnud 13 riigist. Signe Blum kommenteerib, et nende puhkemaja on interneti kaudu leidnud just paljud professorid ja arstid. Kes tuleb, on Eesti vaatamisväärsused endale enamasti selgeks teinud, sõidetakse riigis ringi, õhtuks jõutakse Suurpeale tagasi.
Temagi toonitab, et selline puhkemaja ei ole pidude pidamiseks. Paljud välismaalased kiidavad erilist rahu ja vaikust. Tavapärane on, et üllatutakse, kui sealtsamast metsa alt saab mustikaid ja seeni.
Kuna turism on meie kliimas hooajaline, siis ainuüksi sellest ära ei ela, tõdeb Signe Blum: „Eesti Maaturismi liikmetega oleme rääkinud, maal on turismiga raske korralikku kasumit teenida, ikka peab midagi muud ka tegema. Pigem on see lisatöövõimalus ja hobi. Mulle meeldib puhkemaja pidada ja põhiline on, et tuleb ots-otsaga kokku, ei jää kahjumisse.“