
Kolmapäevaks, 8. märtsiks on Anija vallamajja kutsutud Ida-Harju 10 valla ja linna juhid, et hakata ühiselt kavandama lairiba interneti niinimetatud viimase miili rajamist.
KÜLLI KOPPELMAA
ÜLLE TAMM
ERE UIBO
Peale Anija valla on Kehrasse kutsutud Aegviidu, Rae, Raasiku, Kuusalu, Jõelähtme, Viimsi ja Kose vallavanemad ning Loksa ja Maardu linnapead.
„Loodame, et saame alla kirjutada ühiste kavatsuste protokolli ja hakkame koos Ida-Harjumaal lairibavõrku soovijateni viima, ütles Eesti Lairiba Sihtasutuse (ELASA) endine juht, internetiühenduse ekspert Olav Harjo OÜst Topest.
Mullu detsembris käis ta koos Anija vallavolikogu lairiba interneti komisjoni esimehe Jaan Oruaasaga HOLi infopäeval rääkimas, kuidas oleks võimalik viia kiire internet maakonna elanike ja asutusteni. Lairibaühendust võimaldavate valguskaablite magistraalvõrk on Harjumaal välja ehitatud, kuid tarbijani see ei jõua, kuna ELASA-l oli kohustus rajada need majapidamistest ja asutustest-ettevõtetest mitte kaugemale kui 1,5 kilomeetri ehk enam-vähem 1 miili kaugusele. Niinimetatud viimase miili väljaehitamiseks on Eesti riigi eelarves kaheks järgmiseks aastaks 20 miljonit eurot – 10 miljonit 2018. ja sama palju 2019. aastaks. Seda hakatakse eraldama eeldusel, et omavalitsused koos erasektoriga lisavad veel 20 miljonit eurot. Olav Harjo ja Jaan Oruaas tegid ettepaneku hakata Harjus tegema koostööd, et ühiselt ja riigi toel viia kiire internet tarbijateni.
„Kogu Harjumaad hõlmava projekti kulud ja hilisemad halduskulud on väiksemad, kui omavalitsuste kaupa võrke arendades,“ selgitas Olav Harjo.
Plaan oli alustada Harjumaal samasugust projekti, nagu on Digitee Pärnumaal. Sellesse on kaasatud Pärnu kõik ja Läänemaa kaks valda, kes on otsustanud luua lairibaühendused kõigile soovijaile. Kuna HOLis olevat asi jäänud veidi venima, otsustati kiire interneti projekt viia ellu Ida-Harjus: „Siinsed vallad soovisid kiiresti tegutsema hakata, muidu võib rongist maha jääda ega pruugi 2018. aastal saada riigi toetust.“
Olav Harjo on osalenud ka Anija valla lairiba interneti komisjoni koosolekutel. Kuna Viimsi ja Jõelähtme vallad on näidanud üles huvi hakata kiire interneti saamiseks tegema koostööd, otsustati Anija valla komisjoni kokkusaamisel paar nädalat tagasi võtta initsiatiiv, kutsuda Ida-Harju vallajuhid kokku ja hakata üheskoos tegutsema.
Eeskuju on Pärnumaa
Kui Ida-Harju valla- ja linnajuhid otsustavad hakata lairibaühenduste saamiseks ühiselt tegutsema, võetakse Olav Harjo sõnul eeskujuks Pärnumaa, kus ta ise on konsultant: „Pärnumaal alustati teavitamisest. Kui inimene ei tea, mis see lairiba on, ei tea ta ka, kas seda tahta või mitte.“
Teavituskampaania jooksul korraldati rahvakoosolekuid, lairiba interneti võimalustest kirjutati valdade ajalehtedes, otsepostitusega saadeti kodudesse brošüür, kus selgitati, milliseid võimalusi lairiba internet annab, loodi eraldi Digitee veebileht. Seejärel hakati soovijate andmeid koguma – inimesed said teada anda telefoni teel või elektrooniliselt Digitee kodulehe kaudu. Nüüdseks on Pärnumaal andmed koos ja on alustatud võrkude planeerimist.
„Lairibaühendust soovivad majapidamised ühendatakse esialgu tarkvaras ära kaabliga, et saada teada, kui palju kilomeetreid on vaja kaableid rajada. Selle põhjal arvutatakse projekti orienteeruv maksumus ning kui palju on vaja küsida riigilt toetust. Projekteerimine algab pärast seda, kui riik on otsustanud Pärnumaa projekti toetada,” ütles Olav Harjo.
Riigilt hakkab raha taotlema, hiljem ka väljaehitatud lairibavõrku ehitama ja haldama omavalitsustele kuuluv võrguettevõte: „Side-ettevõtjad, kes pakuvad internetiteenust, saavad seda võrku kasutada. Siis ei ole enam nii, et Telia kaabel tuleb koju ning teisi operaatoreid valida ei saa. Kui viime valguskaabli majja, saab inimene internetipakkujat ise valida, nagu valib elektrimüüjat.“
Arvestatud on, et 35 protsenti võrkude ehitamiseks annab riik, 15 protsenti tuleb liitujailt ning 50 protsendi ulatuses võetakse pikaajalist laenu, mis makstakse tagasi operaatoritelt saadavatest võrgukasutustasudest. Pärnumaal tehti küsitlus ja on otsustatud, et liitumistasu ei tohi ületada 300 eurot, muidu seda ei soovita.
Olav Harjo arvas, et sama mudelit nagu Pärnus võiks kasutada ka Ida-Harjumaal. Kuna erinevalt Pärnust, ei ole siin koordinaatoriks omavalitsusliit, tuleks tema ettepanekul valdadel-linnadel moodustada ühine MTÜ: „Need, kes teevad sel aastal projekti valmis, saavad ka osa tuleval aastal riigieelarvest lubatud 10 miljonist eurost. Pärnu saab kindlasti. Kui kohe alustada ja kiiresti tegutseda, jõuab ka Ida-Harjus, 2019. aastal on raha taotlejaid juba kindlasti palju rohkem.“
Anija vallas
Anija valla turutõrkepiirkondades ehk hajaasustuses, kus sideoperaatorite ärihuvi puudub, Jaan Oruaasa teada lairibaühendusi ei ole. Möödunud aastal moodustati Linnakse küla ettepanekul vallavolikogu juurde lairiba interneti komisjon, mis plaanis välja töötada mudeli, kuidas viia kiire netiühendus Anija vallas iga soovijani. Loodeti, et seda saab kasutada ka mujal Eestis. Soovijate kaardistamisest kaugemale ei ole jõutud.
„Oleme pool aastat õhinaga tegutsenud, kuid on selge, et üks vald on niisuguse projekti jaoks väike, rääkimata ühest külast. Nüüd on Pärnus väga hästi välja töötatud mudel, mida saaksime kasutada,“ sõnas Anija vallavolikogu internetikomisjoni juht Jaan Oruaas.
Kuusalu vallas
Kuusalu valda jõudis lairibaühenduse kaabel 2012. aastal ühena esimestest – Kaberneeme-Kuusalu-Leesi ja Hara-Loksa-Pärispea-Vihasoo. 2015. aastal rajati lairibavõrku Jõelähtme vallas läbi Kaberneeme ja Kiiu Kolgani ning Valgejõeni. Sellest on kiire interneti saanud praeguseks majapidamised Leesil ja Tammistu külas, ühenduse rajab Telia, ehitus algas hiljuti, detsembris.
Tammistu külavanem ja külaseltsi juht Marti Hääl rääkis, et asjaajamisele kulus neli aastat. Esialgu soovisid operaatorfirmad suuri liitumistasusid. Kui jõuti läbirääkimistes selleni, et maakaabli asemel võiks kasutada elektriposte ja panna õhuliinid, oli Telia vastus, et kui leitakse kiire interneti klientideks rohkem kui 50 majapidamist, siis täiendavaid summasid ei küsita, liituda saab tavatingimustel. Kokku tuli üle poolesaja pere. Kui klientide arv oleks jäänud 25-50 vahel, tulnuks maksta lisaks liitumistasu, alla 25 majapidamise ei oleks liini rajama hakatud. Haruühendused on rajatud Leesi rahvamaja juurest, viidud on kahele poole läbi Leesi ning Tammistu.
Raasiku vallas
Ka Raasiku vallas pole lairibakaablist ühendusi tehtud.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et ka Raasiku vald plaanib osaleda omavalitsuste ühisarutelus.
Riigikogu e-Eesti toetusrühma juht Tanel Talve: „Oleme riigikogus paari teise liikmega suutnud asja nii kaugele ajada, et viimase miili teema on tõsiselt päevakorda kerkinud, projekti käimalükkamiseks on kahe järgmise aasta riigieelarvesse kavandatud kokku 20 miljonit eurot. Kogu Eesti jaoks sellest ei piisa, pilootprojektid kavatsetakse läbi viia nendega, kes on kõige rohkem valmis. Kahtlemata on Digitee projekt tõstnud Pärnu maakonna valmisolekut. Oleme ka Anija vallas tegelenud kaardistustööga, loodan väga, et Anija vald ja teised Ida-Harju omavalitsused on samuti esimeste seas. Mida rohkem osalisi kaasatakse, seda odavam tuleb lairibavõrgu elanikeni viimine.“